Selle teema püstitamisel ei ole küsimus enam selles, et kas see on eetiline või mitte, vaid sellest et seda tehakse õpetajate poolt üha enam.
Koolis ja ka lasteaias käib pidev laste sildistamine. Seda erinevatel tasanditel. Teadmiste põhjal, välimus, kodused tingimused, sotsiaalne pool, käitumine jms.
Kas tõesti täiskasvanud inimesed ja seda enam, et pedagoogid ei suuda sellisest asjast hoiduda: Räägime lapsekesksest ja lapsest lähtuvast kasvatusest, kuid sildistme seal juures lapsi. Kõiki inimesi tuleb võtta sellisena nagu nad on ja seda enam, et laps ei saa endale valida keskkonda, kuhu ta sünnib.
Konkreetne näide on mu enda töökohast, kus lapse kodune keskkond on väga nõrk ja õpetajad kohtlevad seda last mitte kellegina. Oma kõne takerduse pärast ei lasta tal rääkida, mis sellest, et ta seda väga soovib. Mis areng sellel lapsel toimuda saab, kui õpetajad sedamoodi käituvad?
Algatasin selle teema, et saada teada, kas keegi on ka märganud sarnast sildistamist ja võibolla ise õpetajana kohanud oma kolleegide seas selliseid juhuseid!
Laste sildistamine
Foorumid:
Laste sildistamine
Laste sildistamine on kahjuks tänapäeval reaalsus. Seda teevad nii õpetajad, vanemad kui lapsed isegi lasteaias (lasteaialapsed loodan siiski, et alateadlikult).
Koolilaste juures on see juba mõnel lapsel väljakujunenud meelistegevus.
Puutume sellega paratamatult kokku iga päev.
Lasteaiaõpetaja olles esimene autoriteet lapse elus, suudab oma käitumisega anda eeskuju ja aluse õige hoiaku kujunemiseks.
Meie lasteaias püüab õpetaja X alati tuua lapse kelkivale/uhkustavale jutule ,,minul on,, positiivse alatooni juurde. Ta ütleb lihtsalt, et see on tore, et sul on......siis saame kõik sellest rõõmu tunda. Mulle tundub, et see on mõjunud.
Sildistamine lapsevanema positsiooni alusel on aga lubamatu (kahjuks levinud tegevus) ja seda tunnetavad lapsed väga hästi. Ebaõigluse tunnetamist läbi ühe või teise lapse eelistamise toovad koolilapsed omavahelistes vestlustes tihti ära. Ja siit saab laps õpetajalt loomulikult eeskuju ja järele tegemise oskuse, kuidas käituda.
Ärgem unustagem aga ka kodu. Iga meie sõna kodus ja toon kui me räägime oma töökaaslastest, sõpradest või naabritest on lapse jaoks oluline näitaja. Laps oskab oi kui hästi oma vanemaid peegeldada.
Alustame seega iseendast!
Ka mina olen märganud sildistamist. Seda on tõesti igal pool, eriti koolis. Ise olen märganud, et kui õpetaja näitab mõne lapse suhtes palju ebaõiglust, siis võtavad ka teised lapsed sellest kohe kinni ning see silt jääb lapsele tükiks ajaks külge. Kui mina alguses tööle läksin, siis mõtlesin samuti, et kuidas küll vaatad last, kuid ei mõtle infole, mida sa temast tead. Tegelikult on minu puhul on see asi täiesti erinev. Laps on minu jaoks laps ning nii ongi. Leian, et õpetaja on lastele suureks eeskujuks ning seetõttu ei tohiks tema üles näidata mitte mingisugust ebaõiglust ja halba eeskuju. Lapsed näevad seda läbi ning käituvad samamoodi nagu tegi õpetaja.
Jaa nii see on, sildistamine
See sildistamise teema on täitsa reaalsus. Eriti jube on see kui juba lasteaias või põhikoolis saab see asi alguse, sest laps ei saa ju ise midagi teha ning peab taluma sellist asja. Ma ise oma põhikooli ajast mäletan väga hästi kui õpetaja sildistas ära ,kes on tubli ja kellest saab asja ning kellest ei. See mõjub lapse psüühhikale väga halvasti, sest õpilase tahe midagi teha ja õppida kaob kuna talle sisendatakse vaid seda, et ta ei oska ja nii või naa toime ei tule, mis sa ikka vaeva näed. Samas see on väga nõme käitumine õpetaja poolt. Võiks öelda, et osaliselt aitavad õpetajad ise kaasa sellele, et meil on õpilased, kes pole suutnud kooli lõpetada ja on alla käinud.
Laste sildistamine - taunitav tegevus õpetajate poolt
Arvan, et laste sildistamine sotsiaalsel, majanduslikul, usulisel vms taustal on äärmiselt taunitav õpetaja poolt. Õpetaja kui väärtuste edasiandja annab nii selge signaali õpilastele, et on normaalne lõõpida, narrida või väljendada tugevalt subjektiivseid seisukohti õpilaste suhtes. Kuigi see võib toimuda nö. "süütul" tasemel, võib konkreetse õpilase klassikaaslased kasutada õpetaja mistahes kommentaare veel kurjemini ära.
Õpetaja peaks olema üle igasugusest eelarvamusest. Kuigi need on igal isikul paratamatult olemas, peab õpetajal olema oskus "hoida keelt hammaste taga" või väljendada oma arvamust nii, et see on kõigile selge, et tegemist on õpetaja isikliku arvamusega, mis ei pruugi olla lõplikult tõene.
Õpetajatöö üks selgeid väärtusi peaks olema iga indiviidi austamine olenemata tema sotsiaalsest, majanduslikust, usulisest või kultuurilisest taustast.
Võib ka öelda, et sellised õpetajad Eesti ühiskonnas annavad läbilõike Eesti ühiskonnast üldiselt (nagu ka poliitikud). Kui lõõpimine teatud omaduste või väärtuste kallal on aktsepteeritav, siis teevad seda ka õpetajad.
Laste sildistamine
olen sildistamist kohanud nii koolis kui ka enda juures tööl (kliinikumis). Mulle tundub, et teisi inimesi sildistama kipuvad need kes on show tüüpi inimesed. Kahjuks teised noogutavad samas suunas. Kes ikka tahab sellistega tülitseda. Saad või ise sildi külge.
See on paratamatus ja ei kao kunagi ära. Isiklikult mina ei tee ise seda kunagi ja seda hoiakud õpetan ka lastele
Lisa kommentaar