Foorumid:
Soovin olla kriitiline ülikooli õppejõudude aadressil, kes kursuse alguses määravad hindamiskriteeriumid ja iseseisvate tööde hulga ning iseloomu, kuid kursuse käigus muudavad tööde mahtu või ülesandeid nii, et see toob üliõpilasele kaasa lisatööd ja -kohustusi, millest algul juttu polnud.
Kui õpetaja on meie ühiskonnas väärtuskasvataja ja oma eekujuga väärtuste kandja, siis ülikooli õppejõud, kes koolitab muuhulgas ka tulevasi õpetajaid, on väärtuskasvataja lausa mitmekordselt.
Üks asi on see, et õppejõud kaotab oma väärikuse tudengite silmis, aga paratamatult toob see kaasa ka tema õpetuse devalveerumise ja sellest on hirmus kahju.
Õppejõu suva
Olen sinuga väga nõus. Kui meil on olnud juttu nö "professiost", mill esindaja ka õppejõud kahtlemata on, siis on meil sellise elukutse esindajale teatavad ootused. Kui ka loengusaalis lähtuda väitest, et eetiliselt on kõik võrdsed, siis on ju loogiline, et õppejõu ja õppijate (seda enam täiskasvanud õppijate) koostöös lepitakse kokku isesesva töö hulk, mis on eelduseks kursuse väljundi täitmisel. Kui aga vastavad kokkulepped on tegemata, siis on lektori poolt ebaeetiline kaarte kursuse jooksul ümber mängida.
See probleem on jätkuvalt
See probleem on jätkuvalt aktuaalne. Endiselt leiab õppejõude, kes ei täida enda kehtestatud reegleid. Üliõpilastelt oodatakse, aga risti vastupidist. Nii on üsna keeruline „õpetuse devalveerumist“ vältida. Mulle tundub, et jõuame jälle selleni, et on vajalik koostada õppejõudude eetikakoodeks. Selle toimimise eelduseks on, et õppejõud ka järgivad seda.
Nõustun Kadriga. Alles selle
Nõustun Kadriga. Alles selle semestri lõpus saime selgeks ühe aine (mis algas juba semestri alguses) õpiväljundid, mida näiteks ÕISis polnud keegi kirjeldanud. Samuti ei olnud kellelegi selged hindamiskriteeriumid ega kodutöö sisu. Mahtu teadsime küll, aga keegi ei saanud aru, kuidas ja miks seda tegema peab. Õppejõud muidugi vabandas ette ja taha, korraks süüdistas tööandjat ehk ülikooli, siis aga sai aru, et üliõpilased tulevad ju ülikooli õppima, mitte kuulama vabandusi. Sellistel puhkudel tõesti kaotavad üliõpilased usalduse õppejõudu ning kaob motivatsioon üleüldse ainet õppida. Kõrgkooli õppejõudude eetikakoodeks on tõesti väga vajalik just sellistel puhkudel.
Siinkohal on võimalusi palju.
Siinkohal on võimalusi palju. Osati saame laskuda sama nõrgale eetilisele tasemele. Teisalt saab viisakalt paluda selgitusi ja kirjeldada mõne ilmeka näitega. Eetiliselt iga oma teoga kasvatame organisatsiooni või allüksuse eetilist taset, Kaudselt ka õppija oma, sest hetkel kuulume siina ise ka. Samas üldiselt kui palju eetika väärtust langetavaid tegusi suudavad teha õppijaid ise?
Lisa kommentaar