Tere!
Meie õppeasutuses on rangelt reguleerimata see, kuidas toimub kaitsmiskomisjoni töös hinnangute andmine kaitsja tööle ning esitlusele. Seni on kaitsmisel oma hinnangud andnud järgmised isikud: kaitsmiskomisjoni liikmed (4), esimees ja retsensent. Kusjuures juhul kui komisjonis oli kaitsja retsensent, siis tema puhul arvestati vaid retsenseni arvamusega ehk tal ei olnud võimalust tööd kaks korda hinnata.
Sel sügisel otsustati, et kui kaitsmiskomisjonis on ka üliõpilase retsensent, siis on temal võimalik kaitstava töö hinnet mõjutada kahe hindega – üks hinne retsensendilt ja teine hinne kaitsmiskomisjoni liikmelt.
Retsensendid väidavad, et neil on igal juhul õigus kahele hindele, kuna nad näevad end nii retsensendi kui kaitsmiskomisjoni liikmena, kes hindab ka üliõpilase esitlust ning teema valdamist.
Üldiselt on üliõpilaste ja õppejõudude ning teiste töötajate vahelised suhted head, kuid alati võib tekkida olukord, kus mingitel põhjustel on kommunikatsioon raskendatud.
Minu küsimus on, kas taoline kaitsmiskomisjoni töökorraldus on üliõpilase suhtes eetiline ning kas retsensendid suudavad oma hinnangutes sõltuvalt rollist objektiivsed olla?
Ka kõrgkoolides töötavad
Ka kõrgkoolides töötavad õppejõud ja kaitsmiskomisjoni liikmed on inimesed, kelle on emotsioonid ning aeg-ajalt nõrkushetkedel ehk võtavadki otsuseid vastu ainult emotsioonide põhjal. Minule on jäänud mulje, et isiklikud suhted ja "raskendatud kommunikatsioon" võivad teinekord muuta nii mõnegi kaitsmiskomisjoni liikme/retsensendi kriitilisemaks, vaatamata sellele, et töö on hea ja kaitsmine professionaalne. Ja mitte ainult kaitsja suhtes, sageli ei meeldi võibolla kaitstava töö juhendaja. Seega leian, et kaitsja suhtes oleks tarvis riske hajutada ja õiglasema hinde saamiseks ei tohiks üks inimene anda kahte hinnet.
Lisa kommentaar