Kelle seadus kehtib Mulle? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Kelle seadus kehtib Mulle?

15. Oktoober 2012 - 13:03 -- Triin Käpp
Foorumid: 

Mind ajendas seda teksti kirja panema mõtisklus kümne käsu üle. Kui mitte Piibli kümmet käsku, siis oleme me kuulnud kümmet käsku, kuidas käituda töövestlusel või kümmet käsku, kuidas saada mehele. Kümme käsku on muutunud meie ühiskonnas otsekui metafooriks millelegi, mis on lihtne ja kiire tee võitmaks sõpru ja mõjutamaks inimesi. Ja ega see ju nii vale tõlgendus ei olegi. 10 käsku olidki ju nimelt kokkuvõttev tekst juudi seadusest. Seega lihtne ja kiire tee seadusest kui tervikust aru saamiseks.

Mida on seadus eri aegadel ühiskonnas tähendanud, kes on saanud olla seaduse andjaks ja kuidas see ühiskonda on sidunud? Järgnevalt mõned definitsioonid, selgitused ja mõttekäigud teemasse sisseelamiseks.

Kõigepealt seadus üldiselt. Kuna alustasin oma arutlust kümnest käsust lähtuvalt, siis esimene loogiline infoallikas Suur Piiblileksikon sedastab, et kõige üldisemas mõttes on seadus kohustav ja siduv korraldus, mille ühiskond annab üksikisikule, isand sulasele, ülem alluvale. Seaduseandja väljendab seaduses oma tahet, mis liidab osapooled ühise elukorraldusega.Punased ja sinised täringud laual

Tänase päeva levinuim infoallikas Vikipeedia ütleb, et Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Kuid mitte ainult selline ei ole eri ühiskonnakorralduste reguleerimise alus. Sest selle jaoks peame veel eristama mõisteid moraal, tava ja õigus.

Tartu Ülikooli professor Raul Narits on oma raamatus Õiguse entsüklopeedia öelnud: Moraal ja tava olid valitsevateks inimeste kooselus juba enne õigust. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Teisalt võisid moraal ja tava sedasama elu tarbetult koormata juhul, kui nad olid oma tardumuses mõttetuses muutunud (lk. 17).

Seega tuleb meil seaduse rolli juuri otsida tavaõiguses. Oli kogukond, neil olid oma tavad ja nii nad toimisid. Peamiseks karistuseks oli kogukonnast väljaheitmine, mis oli võrreldav surmanuhtlusega. Ühiskondade laienemise, kaubanduse arengu ja suurema hierarhia tekkimine tõi kaasa ka vajaduse konkreetsemate seaduskogude järele. Mingi hetk tavaõigusest lihtsalt enam ei piisanud. Kogukonnast väljaheitmine ei võrdunud surmaga, erinevate inimeste kooslusel oli tarvis täpsemaid regulatsioone, et erinevus rikastaks ja kooslus oleks koostoimiv. Esialgu hakati kirja panema konkreetseid karistusi või tagajärgi konkreetsete tegude eest. Puudus üldistus, seadus oli konkreetne, mitte abstraktne. Vikipeedia selgituse kohaselt aga oli tegu juba seadusega – tegu oli käitumisreeglite kogumiga, mis ühtlasi oli ka kohustav ja siduv.

Kes need reeglid aga sätestas, miks keegi neid reegleid peaks täitma? Seaduseid andis üldjuhul valitseja, lisades sellele oma isikuga autoriteedi. Kümne käsu puhul on autoriteediks Jumal. Demokraatlikul ühiskonnal on selleks ühiskondlik kokkulepe. Mingisugune autoriteet on tarvilik. Nagu ka Piiblileksikoni selgituses: seaduse annab ühiskond üksikisikule, isand sulasele.

Seega võib öelda, et seaduse puhul on tegu otsekui võimusuhete produktiga? Kuid mitte ainult.

Siinkohal tuleks tagasi tulla moraali ja tava juurde. Millises vahekorras need siis seadusega on? Peamine küsimus siinkohal tundub olevat see, milliseid eluvaldkondi on tarvis seadustega reguleerida ja milliseid mitte. Või ka – milliseid oli tarvis reguleerida kirjapandud reeglitega ja milliste puhul piisas suulisest kokkuleppest, pärimusest?

Kui vaadelda veel veidi Euroopa õiguse ajalugu, siis kohtab seal mitmeid huvitavaid tegureid. Näiteks mängurlus, sellega tugevalt seotud vande andmine ning sellega omakorda tihedalt seotud olev arusaam truudusest. Aga hakkame selle seosraja algusest pihta. Mängimine on inimeste loomulik tegevus. Sellega kaasnev mängukirg aga sõltub inimese võimalustest seda rakendada – kui mängukirg laheneb laste omavahelises hoogsas mängus, siis pole sellest ju midagi, kuid kui mängukirg toob endaga kaasa kogu vastutuse ja ehk seega ka autoriteedi omistamise näiteks täringule või kaartidele, siis on tegu juba raskema juhusega. Milline on siis tegelik autoriteet selle täringu taga? Kas on tegu pimeda saatusega või ehk on tegu omamoodi truuduseväljendamisega mingi kõrgema jõu suhtes, mis peitub kaartide või täringu taga?
Ja siit jõuamegi vande ja truuduse mõiste juurde. Vande andmine on mänginud ajaloos erinevat rolli ja see omakorda ongi seotud truuduse mõistega. Umbes esimese aastatuhande jooksul ja ka veidi hiljem on eriti germaanlastel olnud vandel väga suur tähendus. Vande andmine oli ülim, sellega seotud kohustused tuli enda kanda võtta, isegi kui tegu oli seeläbi nt rooma ühiskonna poolt vaadelduna inimsusevastaste tegudega nagu näiteks enese ja oma pere orjaks müümine täringumängu kaotuse läbi. Kui vanne oli kord antud, ei võinud seda murda.

Vanne aga ei olnud kirjapandud seadus. Vanne oli pigem suuline moraalsuse väljendus. Seega on Euroopas tuntud väga erinevaid õiguse autoriteete – täringust Jumalani ja vastupidi.

Kuidas see kõik aga seostub tänapäevase õigusega? Kuidas moraalide ja tavadega? Tooksin siinkohal veel ühe huvitava näite. Eestis kui demokraatlikus õigusriigis on seaduste andjaks rahvas ja rahva esindajatena Riigikogu. Seadus peaks sätestama kirjalikult selle, mida ei ole võimalik üksnes moraali ja tavadega reguleerida. Kuidas siis suhtuda fakti, et Riigikogu ise vajab praegu hädasti eetikakoodeksit? Kui seaduseandja ise ei suuda teha vahet, mis on moraalne ja mis mitte, siis kuidas saame loota seaduste pädevusele?

Kas individualistlik ühiskond vajab sellepärast rohkem seadustatud norme, et nende moraalne pilt on väga mitmekesine? Või viib see pigem pidevale JOKK situatsioonidele, kus MOKK on igaühele individuaalne?

Tundub, et lõppkokkuvõttes on ikkagi tegu küsimusega autoriteedist. Kes või mis on tänasele inimesele piisavaks autoriteediks, et sellest autoriteedist lähtuv seadus – olgu siis kirjapandud või suuline – oleks meile siduv?

Autor: Triin Käpp

Foto allikas: www.sxc.hu

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Kuigi märkus Riigikogu ja eetikakoodeksi kohta on tabav, siis ma ei arva, et see on niivõrd kaalukas kui esmapilgul tunduda võib.

Esiteks, paljud seadused (täpsemini küll üksikud õigusnormid) on sellised, millel puudub \\\"õige vastus\\\" või mingi seos moraalselt õige ära tundmisega. Klassikaliseks näiteks on siinkohal reegel selle kohta kummal pool teed peaksid autod sõitma, aga ka näiteks seadused mis sätestavad mingi kuupäeva mingi tegevuse tegemiseks - kas on tõesti mingit moraalset erinevust 1. märtsi ja 15. märtsi vahel kui kõne all on tuludeklaratsiooni esitamine?

Teiseks, Riigikogu liikme eetikakoodeks eeldatavasti kataks väga spetsiifilist ala (kuidas peaks riigikogulane võimuga käituma, kuidas valijasse suhtuma jne) ning tunnistada, et selles valdkonnas ei osata vahet teha sellel mis õige ja mis vale, ei tähenda, et ei osataks teha vahet mis õige või vale muus valdkonnas.

Sisestas P. (verifitseerimata),

Kas pole nii, et kirjutamata seaduste kehtimise tingimuseks on rikkumisega kaasnev kogukondlik/ühiskondlik hukkamõist (ehk siis autoriteediks on üldsus)? Praegu tundub mulle, et Eestis on tekkinud üpris suur hulk edu-iga-hinna-eest-inimesi, kes on ühtlasi ka edukad ja ei mõista hukka kirjutamata seaduste rikkumist.

Sisestas Lea (verifitseerimata),

Milline peab seadus olema?
Evan (1980) väidab, et iga uus ratsionaalne seadus peab järgima selle riigi kultuurilisi ja õiguslikke printsiipe – seaduseloome "tühjale kohale" ei ole võimalik, sest tuleb arvestada ühiskonna väärtushinnanguid. Ginteri (1998) uuring näitas seevastu, et Euroopa parlamentides on sotsiaalse informatsiooni kasutamine juhuslik ja reguleerimata. Enamgi veel: enamus juriste usubki, et sotsiaalse informatsiooni kasutamine seaduseloomes pole vajalik, sest sotsioloogia kirjeldab, milline ühiskond on, samas kui seadus ütleb, milline ühiskond peab olema (Käärik, 1998).
Timasheff (1938 cit. Schiff (1981)) leiab, et seaduse kui sotsiaalse fenomeni määravad eetika ja võim, sest seadus asub seal, kus võim ja eetika kattuvad, ehk teisisõnu - seadus on eetika ja võimu ühisosa. Seega on seadusel duaalne iseloom – eetiline ja imperatiivne (Ibid).
Ilmselt siis taandub küsimus autoriteedist küsimusele võimu ja eetika vahekorrast ja ühest vastust siin pole: kes eelistab rohkem eetikat, kes jällegi võimu. Iga rahvas väärivat oma valitsust.
Allikad:
Evan, W. M. (1980). The Sociology of Law. A Social-Structural Perspective. New York: The Free Press.
Käärik, H. (1998). Sotsioloogilise informatsiooni õigusloomes kasutamisega seonduvate sotsiaalõiguslike teooriate ning vastavate empiiriliste uurimuste üldistav analüüs. Saadaval: http://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/kaarik.html , kasutatud viimati 6.02.2013.
Schiff, D. (1981) N.S. Timasheff’s Sociology of Law. The Modern Law Review, 44(4), 400-421.

Sisestas Sille Allikmets (verifitseerimata),

Me kõik oleme õppinud ja oma lastele edasi õpetanud reeglite täitmisest kinnipidamist, teades ja teatades, et need reeglid on täitmiseks kohustuslikud. Professionaalseid õigusteadmisi mitteomava ühiskonnaliikme jaoks on needsamad teadaolevad reeglid ülimuslikud – nii nagu on seda ka seadused ülimusliku õigusaktina.
Meie õiguskantsler on väljendanud, et „juriidiline tekst, mis ei ole mõistlikule ühiskonnaliikmele oma sõnakasutuse tõttu arusaadav, pole mitte tark, vaid kõlbmatu.” Sellise seisukohaga on aga vastupidine laialdaselt teada – tuntud väljend, mille kohaselt „seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest”. Arendamata aga diskussiooni kahe öeldud vastandliku väljenduse sisu osas tuleb õiguskantsleriga nõustuda osas, et paljud vastuvõetud ehk kehtivad õigusaktid on sõnastatud nii, et ka professionaalsetel õigusasjatundjatel on ilma seaduseelnõu seletuskirja jm lisaallikateta keerukas kehtiva ehk siis täitmiseks kohustusliku reegli sisust aru saada.
On siiski küsitav, kui suureks argumendiks seaduse moraalsest mittekehtivusest on seaduse teksti mittearusaadav sõnakasutus.
Selline arutelu viib paratamatult kahe fundamentaalse aluspõhimõtteni – no igaühe eetilised ja moraalsed tõekspidamised ning teadmised. Ühiskonna liikmed, kes väärtustavad nii moraalseid kui eetilisi tõekspidamisi ning kes panustavad teadmistepõhise ühiskonna loomisse, suudavad vastu võtta ka just sellised seadused, mida võiks nimetada targaks seaduseks targale ühiskonnaliikmele täitmiseks.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
6 + 11 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.