Omavastutuse järjekindlusetu jutt | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Omavastutuse järjekindlusetu jutt

3. Oktoober 2012 - 12:55 --
Foorumid: 

Tervis ei tule pelgalt brokolit süües, tähtsad on ka ühiskondlikud faktorid. Lõigatud köögiviljad kandikul: lillkapsas, brokkoli, roheline ja oranž paprika, seller

Arutelu tervise ja isikliku vastutuse seostest pole aktiivselt käimas sugugi mitte ainult Eestis. Juba aastakümneid tagasi selgus seos suitsetamise ja kopsuvähi vahel, hilisemad arengud geneetikas tõstatasid vastutuse ja tervisekäitumise küsimuse uuel moel ning lisaks loeme igapäevaselt meediast "teadusuudiseid", mis paljastavad erinevate toiduainete ja harjumuste mõju inimeste tervisele. Need arengud ning pidevad näpunäited selle kohta, et brokolit süües on võimalik peaaegu igavesti elada, jätavad aga tähelepanuta fakti, et haiguste põhjuslikkus on enamasti äärmiselt kompleksne.

Loe edasi Kadri Simmi artiklit Eesti Päevalehes.

Foto allikas: www.sxc.hu

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Selle Laura ja Pille kohta tahaksin öelda, et seal on pigem tegemist eristusega vabaduse määra ja vabaduse väärtuse kui negatiivse ja positiivse vabaduse vahel.

Ehk siis üks asi on öelda, milleks keegi vaba on (nt. einestada restoranis), kuid hoopis teine asi on öelda, kui palju on sellel vabadusel agendi jaoks väärtust (st kas tal on ka vahendeid arve maksimiseks).

Sõprade omamise ja ühiskondlikes organisatsioonides osalemise ja tervise vahel seose osas tahaksin kahtluse alla seada selle, et kas siin on tegemist ikka kausaalsusega? Või õigemini, mis on mille põhjuseks - kas see, et omame sõpru teeb tervislikuks või see et oleme tervislikud (mingi kolmanda faktori tõttu) tähendab, et omame sõpru jne.

Sisestas Kadri (verifitseerimata),

Tere Mats,

ei sattunudki siia varem ja nüüd siis hilinenud vastus.
Sinu teise kommentaariga olen põhimõtteliselt nõus, sest ega uuringud kausaalsust otseselt tõestanud ei ole, küll aga seost. Ja sellele vihjata tahtsingi kausaalsust puudutamata.

Esimese kommentaariga ma väga nõus ei ole. Kõige üldisemas plaanis olen ma muidugi eeldanud, et me üldse saame rääkida mingitest objektiivsetest väärtustest (tervis jne), mida kõik (ratsionaalsed inimesed jne) väärtustavad. Eeldus on loomulikult, et ka Pille väärtustab tervislikku toitu vms, ta tahaks seda süüa. Vastasel juhul kalduksime subjektivismi või peaksime arutlema selle üle, et miks inimesed ei toimi sedamoodi, et oma väärtusi tegelikult püüdlevad.

Ma ei saagi tegelikult aru, kuidas Sa oled toonud võrdusmärgi vabaduse väärtuse ja nö \"kas on raha arve maksmiseks\" vahele? Kui raha ei ole, kas siis järelikult ei ole sellel kaubal (mis ostmata jääb) väärtust?

Sisestas P. (verifitseerimata),

Mind pani mõtlema see järjekindlusetuse küsimus. Artikli näide juhtiva töötaja stressist polnud minu jaoks eriti veenev, sest ühiskonnal on ju juhtivaid töötajaid vaja - kuigi see põhjustab terviseriski (mis kajastub palgas), võrsub sellest üldist hüve. Ka kaevuritele makstakse seotud tervisehädade hüvitamiseks ning poleks loogilien hakata neilt kasseerima omavastustuse eest, et nad sellise kehva töö valisid. Kas pole nii, et omavastutus rakenduks ikkagi vaid sel juhul, kui tegemist on enese tervise teadliku kahjustamisega, millest ühiskonnale kasu ei tõuse? Näideteks sobiks ülekaalulisus või suitsetamine, ilmselt ka teadlikult võetud riskid nagu kiivri/turvavöö mittekasutamine või ohtliku spordiala viljelemine.

Sisestas Kadi (verifitseerimata),

Mina peatuksin ka paaril asjaolul, mis mul mõtteid tekitasid. Ma ei ole päris kindel, et saab tuua väga üks-ühese seose näiteks turvavöö kasutamise ja selliste eluviiside vahele, mis lisaks üldisele turvalisusele mõjutavad ka meie meeleelundeid. St., turvavöö kinnitamise või selle tegemata jätmisega ei kaasne (vähemalt suurel osal meist) minegid emotsioone, ei negatiivseid ega positiivseid. See, et kampaania algusajal selle vastu sõna on võetud, ei loe selles mõttes, et küsimuse all oli põhimõtteline \"õigus\" - kas kellelgi on õigus mind sundida turvavööd kinnitama, kui ma seda teha ei taha. Hoopis teine asi on söögi, tervisespordi, alkoholi tarbimise või suitsetamisega. Lisaks mingile \"väärtusele\", mida see meile annab (kõht täis jne.), on nende tegevustega tugevalt seotud ka emotsionaalsed \"väärtused\", mida me saame (või arvame end saavat), olgu selleks siis nauding, lõbu, lõõgastumine vmt. Ja siinkohal võibki ilmselt kuidagi ratsionaalselt selgitada ka seda järjekindlusetust - tahetakse ju sellega justkui ära võtta midagi inimese jaoks positiivset ning on võimalik, et see tingib ka järjekindlusetuse. Teine huvitav asjaolu on muidugi see, et kuskilt tuleb sisse nö. inimlik aspekt. Mind on vahel pannud imestama need arstid, toitumisteadlased jt., kes räägivad küll vajadusest liikuda, tervislikult süüa jne., kuid kes ise, puhtalt visuaalselt, välimuse põhjal ei anna alust nende juttu uskuda (ja ma ei taha siinkohal süübida arutellu selles osas, et ehk on nende ülekaalulisusel objektiivsed põhjused mõne haiguse näol). Ehk kokkuvõtvalt - kui inimese sõnad (tervislik toitumine jne.) ning seda toetav pildiline materjal kokku ei lähe, siis isegi juhul, kui inimene tunneb, et jutt on õige ja ta peaks selle järgi käituma, siis leiab ta iseenda jaoks õigustusi, miks soovitatavat käitumismudelit mitte rakedada, sest üldjuhul eeldavad need soovitused inimese käitumise \"totaalset muutumist\" ja see pole asi, millega igaüks hakkama saaks, eriti juhul kui objektiivsed põhjendused ei oma piisavat veenvust või jäävad alla subjektiivsele huvile.

Tulles aga vajaduste ja võimaluste teema juurde, siis minu arvates niikaua, kui välised faktorid ei toeta tervisliku eluviisi eesmärki, leitakse veel täiendav põhjus, miks mitte tervislikult süüa või regulaarselt sportida. Siin ilmneb muidugi eriti valusalt see järjekindlusetus, sest see annab võimaluse kurta spordisaali kalli hinna üle ning jätab terviseedendaja hooti ilmuva jutu tasuta jooksurajast tahaplaanile.

Ja puhtalt praktiline tähelepanek - erinevate toiduainete kasulikkusest võib rääkida, aga niikaua kui neid koju ei viida või pole harjutud köögiviljaletist igal poekorral midagi kaasa haarama, niikaua on ainsad mõistlikud hoobad minu arvates koolides-lasteaedades pakutav tervislik toit, sest kui lapsena harjumust ei teki, siis nende harjumuste muutmiseks on täiskasvanuna vaja sageli kriitiliselt \"head\" põhjust, millest kirjutasin eespool.

Sisestas Age (verifitseerimata),

Kadri loo algus viitas geneetika ja vastutuse vahekorrale, mille juurde tuleksin tagasi. Kui palju saame muuta või oleme kohustatud muutma oma mõtlemist, käitumist, elustiili ja elukeskkonda, et püsida ise tervematena ja olla seeläbi väiksemaks koormaks meie lähedastele ning riigi tervishoiusüsteemile? Kindlasti johtub meie positiivne/negatiivne vabadus muuta ja mõjutada ennast ja ümbritsevat nii meie seesmistest kui ka välistest teguritest, tahtest ja võimalustest. Võime küsida, kui isiklikud need isiku seesmised tegurid on, olles nagunii põimunud konkreetse sotsiaalmajandusliku situatsiooniga. Isiksusepsühholoogiast on teada, et neurootilisus suurendab riski põdeda südame- ja veresoonkonnahaiguseid. Kui teame, et neurootilisuse eeldused on olulises osas ette antud pärilikkusinfoga ja selle avaldumine seondub juba lapsepõlves kogetud kasvatuse ja keskkonnateguritega, siis kas see võib anda teatud õigustuse vähendamaks vastutust oma mõtlemismudeli ja seotud tervisehälvete üle? Kui siia lisada madal avatus ja ekstravertsus, siis pole tõenäoliselt oodata ka kõrget kodanikuaktiivsust, et tervislikuma elukeskkonna eest seista. Kuid kui isik valdab informatsiooni ning otsusetegemises osalemine ei nõua otseselt rahalist ressurssi, küll aga aega ja pühendumist, siis kas tal võib olla moraalne kohustus või vastutus seista kvaliteetsema elukeskkonna ja seega kaudselt parema terviseseisundi eest? Kas selline moraalne kohustus on olemas ning kas isiksusepsühholoogia võib seda vähendada?

Sisestas Jörgen Metsik (verifitseerimata),

Üldiselt olen seisukohal, et peamiselt isikliku mõjuga ja kaasinimesi mittekahjustavad otsused võiksid jääda inimese enda teha. See pakuks välja piiri nende juhtumite jaoks, mida oleks mõistlik riiklikul tasemel keelata. Ent kas lugeda halb tervisekäitumine puhtalt isikliku mõjuga otsuseks või ühiskondlikuks probleemiks? Klassifitseerimise muudab keerukaks selliste otsuste statistiline mõju: teatavat tüüpi üksikisikute otsused viivad tervikuna ühiskonda koormavate haigusjuhtude kasvuni, ent ühegi konkreetse juhtumi korral ei saa reeglina väita kindlat põhjuslikku seost inimese käitumise ja tekkiva tervisehäda vahel. Lisaks on valikuvabaduse olemasolu iseenesest väärtus ja ebatervislike elustiilide valikul on omad põhjused. Inimese tervisekäitumine on paratamatult ka ühiskondlikest teguritest mõjutatud ehk tuleb arvestada artiklis mainitud positiivse vabaduse küsimust. Eelnevalt esitatud põhjustel oleks omavastutus terviseküsimustes reeglina ebaõiglane ja ei saa näiteks nõuda, et suitsetaja peaks oma kopsuvähi ravi ise kinni maksma. Ent tasub selgelt eristada omavastutuse nõudmist ja riiklikul tasemel ennetavate meetmete rakendamist. Meetmete rakendamine, mis aitavad ennetada suitsetamist ja sellega kaasnevat kõrgendatud kopsuvähiriski, on riigi seisukohast mõistlik, sest toob ühiskonnale tervikuna kasu. Aktsepteeritav lahendus oleks minu arvates suunata inimesi erinevate teguritega (kõrgem tubakaaktsiis jms) parema tervisekäitumise juurde, ent vältida n-ö näpuga näitamist ja tervisehäda saanud inimese süüdistamist või terviseriski teatava tõenäosusega tõstva käitumise keelustamist. Sellised meetmed puudutaksid pigem n-ö positiivset valikuvabadust ja nende sisu seisneks ühiskondlikult soositud eesmärkide muutmises kergemini saavutatavateks ning ihaldusväärsemateks. Tuleb arvestada, et parema tervisekäitumisega inimene ei ole mitte ainult tõenäoliselt õnnelikum, vaid ka õnnelikum inimene on tõenäoliselt parema tervisekäitumisega, sest tal on rohkem kaotada.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
1 + 1 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.