Miks meil on põhjust ühiskonda panustada | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Miks meil on põhjust ühiskonda panustada

17. Mai 2012 - 13:41 -- Mats Volberg
Foorumid: 

Kui inimene on poliitiline loom, nagu arvas Aristoteles, siis saab ta oma loomust tõeliselt realiseerida vaid teiste omasugustega ühte kogukonda asudes. Olles aga loonud poliitilise kogukonna, omandab inimene lisaks varasematele perekondlikele rollidele uue, poliitilise rolli. Varem vaid kellegi tütar, ema ja õde olnud inimesest on saanud kodanik.
 

Nii nagu perekondlikest rollidest tulenevad teatud tegevusjuhised (nt hoolitseda oma laste eest või austada oma vanemaid), tulenevad ka kodanik olemisest inimese jaoks teatud tegevusjuhised (ennekõike pean siinkohal silmas ühiskonda panustamist). Esimeste puhul tekib inimestel harva küsimus, miks ta peaks neid järgima, viimaste puhul aga on levinud suhtumine "miks ma peaksin ühiskonda panustama?".

Tahaksin siinkohal pakkuda välja neli vastust sellele küsimusele. Täpsustuseks olgu lisatud, et "ühiskonda panustamisega" pean siinkohal silmas nii kodanikuühiskonnas tegutsemist kui ka poliitikast osavõtmist. Mõlemat saab teha otseselt (nt asutades mõne mittetulundusühingu või kandideerides valimistel) või kaudselt (nt annetades heategevusorganisatsioonile või osaledes valimistel). Kõik neli vastust kehtivad võrdselt mõlemat tüüpi ühiskonda panustamisele ning peaksid üksteist täiendama. Lapse käed hoiavad väikest gloobust

Olgugi, et poliitikateadlased ja filosoofid on seni vaid selles asjas ühel nõul, et demokraatia definitsiooni osas nad pole ühel nõul, siis leidub ilmselt väga vähe kui üldse selliseid inimesi, kes ütleksid, et meie siin Eestis ei ela demokraatias. Selle tõenduseks võiks viidata mitmetele empiirilistele andmetele, näiteks hindas Economist Intelligence Unit aastal 2011 Eesti demokraatiat 7,61 punktiga, paigutades selle 34. kohale 167 riigi hulgas. Üheks demokraatia olulisemaks tunnuseks on see, et rahvas on kõrgeima võimu kandja, see tähendab, et igaüks meist kannab osa kõrgeimast võimust. Samuti on demokraatia tunnuseks mitmesugused vabadused, mis meile on garanteeritud, oma uusimas raportis hindas Freedom House Eesti poliitilisi- ja kodanikuvabadusi kõige kõrgema hindega.

"Suure jõuga kaasneb suur vastutus" ütles onu Ben Ämblikmehe koomiksis. Teiste sõnadega, need kellel on suur jõud, lasub sama suur vastutus seda jõudu kasutada või kasutamata jätta, sest nende võimuses on rohkem kui teistel asju mõjutada või mõjutamata jätta. Üldiselt ei leita, et keegi oleks vastutav nende asjade eest, mida ta ei mõjuta, või täpsemini, mida tal pole võimalik mõjutada – näiteks ei ole keegi üks inimene vastutav selle eest, et suuremad kivid mererannas aja jooksul väiksemateks kuluvad ja väiksemad otsapidi liivaks muutuvad. Samas leitakse, et keegi, kellel on olemas võime asju mõjutada ning ta ei teinud seda, siis peetakse teda tavaliselt tagajärgede eest vastutavaks – kellelegi ei saa omistada süüd selle eest, et ta ei aita mõnd hädasolijat, kes on kuskil teisel pool maakera; samas saab talle omistada süüd selle eest, et ta ei aita mõnd hädasolijat, kes tema kõrval on. Seega, kuna me kõik oleme osa kõrgeimast võimust, siis meil on samuti suur vastutus, kuna me kõik võime mõjutada või hoiduda mõjutamast. See on esimene põhjus panustamaks ühiskonda – sest me suudame ja sest meil on see võimalik.

Kuid täiesti loomulik on sellisele olukorrale reageerida protestiga: pole meist keegi ju seda võimet asju mõjutada endale ise küsinud, seega võib tunduda, et tegu on ebaausa kohustusega. Paljud tahaksid ilmselt silmad kinni pigistada ja loota, et neid rahulda jäetaks, eirates neile antud võimet teiste elu paremaks teha.

Kui aga kõik kodanikud teeksid vaid seda, mida seadus neilt nõuab, st teeksid seda, mis kohustuslik, ja hoiduksid sellest, mis keelatud, siis viiks see ühiskonna laostumiseni – sest seadus kehtestab vaid eetilise miinimumi ning ei ütle midagi mitte-kohustuslike, kuid kiiduväärt tegude ega mitte-keelatud, kuid laiduväärt tegude kohta. See omakorda tähendaks, et me oleksime igapäevaselt tunnistajaks tegudele, mis on laiduväärt, ning ei oleks tunnistajaks tegudele, mis on kiiduväärt. Ja kas me tõesti tahaksime sellises maailmas elada? Seega on meil veel teinegi põhjus panustada – sest vastasel juhul leiame end maailmast, mis ei vasta enam meie ettekujutusele heast maailmast.

Tõsi, seadust eetiliste kohustuste osas paksemaks kirjutada on keeruline. Seega sa võid vabalt istuda ning piirduda kohustustega ning mitte panustada ühiskondlikku tegevusse, kuid see kõik tähendab, et sul tuleb leppida tagajärgedega. Kui sa otsustad mitte panustada ühiskonda, siis tuleb sul leppida näiteks sellega, et see ühiskond muutub selliseks, kus sina enam ei soovi elada, või sellega, et see ühiskond ei panusta sinusse. Kui sina piirdud vaid eetilise miinimumiga, siis miks teised ei peaks sama tegema? Ning me naudime iga päev väga paljusid hüvesid, mida osutab meile riik või mida me osutame üksteistele kodanikuühiskonnas, kuid milleks puudub range kohustus. Mõned inimesed ehk on nõus loobuma erinevatest hüvedest alates ühistranspordist ja tervisekindlustusest või näiteks lihtsatest viisakusreeglitest, enamik ilmselt aga pole. Seega on veel kolmaski põhjus panustada – sest see on meile endile kasulik.

Jätkuks selle mõttekäigu juurde: isegi kui mõned inimesed on nõus leppima teatud tagajärgedega, mis saabuvad siis, kui nad otsustavad lõpetada igasuguse panustamise ühiskonda, mis läheb kaugemale teatud kohustuslikust miinimumist, siis kindlasti leidub inimesi, kes seda ei tee. Kuid kuna nemad, olles osa rahvast, on kõrgeima võimu kandjad ning kuna keegi teine nende kõrval seda kõrgeimat võimu ei teosta, siis saavad nad kujundada ühiskonda oma nägemuse järgi. Ning need otsused ja muutused, mis siis järgnevad, ei pruugi enam olla loobujatele vastuvõetavad – kuid siis võib olla juba hilja häält tõsta ja organiseeruda, sest siis on juba kogunemine keelatud ja vastasseis maha surutud. Seega on meil neljaski põhjus panustada – et vältida meile ebameeldivaid tulemusi.

Millisel põhjusel panustaksid Sina?

Autor: Mats Volberg
Lugu ilmub Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames.

Foto allikas: www.sxc.hu

Sisestas Jaan Nuga (verifitseerimata),

Tore, kui keegi üritab mõelda.
Tore, kui suudaks artikli ka kirjavigadeta vormistada.

Ei ole võimalik teha vahet perekonna ja ühiskonna eetikal. Nii laste kasvatamine kui ka vanemate austamine on samavõrd ühiskondlikud nõuded.
Vanemad mäletavad ja nooremad on lugenud, et nõukaajal propageeriti üksvahe päris usinasti laste varast sõime andmist või koguni lastekodudesse saatmist. Et vanemad saaksid kommunistlikule ühistööle pühenduda ja lapsed võiksid kombinaadi viljastavais tingimusis, igasugu tagurlikest mõjudest vabana kasvada.

Sisestas Joller (verifitseerimata),

Et \\\"rahvas on võimu kandja\\\", see võib teinkord osutuda versiooniks ütlusest \\\"tõbine kannab tervet\\\"...

Välja toodud argumentidest rääkides, siis tegelikult on autoril siin mitte 4, vaid kaks kaalutlust: eneseteostus ja omakasu. Sõltuvalt kummast otsast alustada, saab ühte tuletada teisest ja vastupidi. Tegelikus elus, kus on olemas nii mõtted kui ka igasugu eritised ja tungid, näib siiski olevat primaarne eneseteostus, sest kes võiks kahelda, et nii egoist kui ka idealist toimides ise toimivad. On seal siis suurt vahet, kas nad seejuures usuvad, et nende kaudu tegutseb mõni neist endist suurem idee või siis just täpselt selle ühe elu suurune mugavusvajadus? No jah, vahe on. Aga mõõta on raske.

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Rõhutamist vast vääribki, et rahvas on justnimelt kõrgeima riigivõimu kandja, mitte aga riigivõim ise, sest ennast justkui juustest tõsta pole võimalik.

Ja panustatakse vast õnnemängus. Ehk peaks panustamise asemel võtma enestele kohustused, lähtudes printsiibist \"Üldkasu enne omakasu\".

Sisestas Andro Roos (verifitseerimata),

Ja veel: kui räägime riigist kui rahvatervikust (kus rahvas on \"kõrgeima riigivõimu ... \" jne), siis sellega ei käi kuidagi kokku heategevus.

Tänane mitte-euroopalik Euroopa lähtub nn. sotsiaalabi printsiibist (mida ilmselt nimetatakse ka sotsiaaldemokraatiaks), mis tähendab, et riigivõim loob ühele väikesele klikile (tänapäeval pankurid) võimaluse koorida nii tööliselt kui ettevõtjalt nende töö viljad. Hoovaks on siin intressikohustus. Panku abistab siin seesama riigivõim maksuhoobade kaudu.

Sellega luuakse tingimused, kus kapital kontsentreerub nimetatud väikese kliki kätte ja nii töölised kui ettevõtjad on määratud vaesuma ehk vajavad sotsiaalset abi, nt. heategevuse vormis.

Inimväärikas oleks aga see kui iga inimese töö vili (või vähemalt õigus otseselt käsutada oma töö vilja ümber jagamist) jääb temale endale. See on saavutav läbi ühistegevuse põhimõtete rakendamise. Riigist peab saama kodanike ühistu - rahvustervik, mis on välismaailmast sõltumatu ning suhtleb teiste sarnaste sõltumatute tervikutega vaid ühistegevuslikel, mitte aga isand-vasall printsiibil.

Sisestas Kariina (verifitseerimata),

Suurem osa inimestest meil siin Eestis ikka panustab ühiskonda - 2001. a valimisaktiivsus oli 63%. Alati on võimalik rohkem teha, kuid eks igaüks ise teab, kui palju ta abivajajaid aitab, koristustöödel kaasa lööb, laste mänguväljakul ronimispuid parandab või poliitikat teeb. Usun, et konkreetne põhjus ühiskonda panustamiseks koosneb erinevate osakaaludega autori välja toodud põhjustest (ei thaks neid rangelt eneseteostuse ja omakasu alla liigitada, altruismi võib ju ka kusagilt leida), kusjuures suhe oleneb ikka konkreetsest inimesest ja teost. Aga minu arvates ei tohiks kellelgi hoolimata sõnavabadusest olla moraalset õigust ühiskonda kritiseerida ja ühiskonna hüvesid tarbida kui ta ise ühiskonda ei panusta.

Sisestas P. (verifitseerimata),

Minu jaoks pole sugugi iseenesestmõistetav, et peaksime lähtuma Kantilikust põhimõttest, et enese tegutsemisprintsiip peab olema laiendatav kõigile. Võib-olla Matsil on õigus, et \"Kui aga kõik kodanikud teeksid vaid seda, mida seadus neilt nõuab, st teeksid seda, mis kohustuslik, ja hoiduksid sellest, mis keelatud, siis viiks see ühiskonna laostumiseni\", aga mis siis sellest, kui kõik kodanikud seda niikuinii ei tee. Ja kui me sellest ebareaalsest kujutluspildist ei lähtu, siis kas see kasumlikkus ikka jääb kehtima?

Sisestas Veiko Ve (verifitseerimata),

Haaraksin kinni sellest neljandast põhjusest. Meie kodanikuvabadus või kohus valida omale (kõrgeimad) võimuesidajad on selgelt jäetud poolikuks. Jah me võime valida ja võime ka valimata jätta - see ongi meie vabadus aga samas ka kohus. Aga meil puudub vabadus, ja ka võimalus \"maha valida\" meie võimuesindajad ja sellega seoses vähendada ebameeldivate tulemuste jätkumist juhul kui need on esinenud. Selline ühepoolne \"valikuvabadus\" on justkui lausa tavainimest narriv. Mahavalimise võimaluse puudus, aga selge valikuvabaduse piiramine - olles kord kellegi valinud (võibolla tema ilusa aga vale jutu tõttu - \"inimese sisse ju ei näe\") - ei ole meil praktilises elus enam midagi võimalik teha! Selline \"pooliku võimalusega\" kogukonda panustamine viibki sageli välja selleni, et inimesed loobuvad üldse oma kohustusest valida ja valivad ise õguse mitte valida.

Sisestas Tarmo (verifitseerimata),

Kui on tõsi, et inimene on poliitiline loom, kuidas saab ta siis valida apoliitilisuse? On\'s apoliitilisus juba ise poliitiline valik (passiivne trotslik siseeksiil vms)? Ei, enamasti on apoliitilisus seotud huvipuudusega. Sellepärast pole vaja suruda valimiskohustust peale inimestele, kellel tõesti pole poliitikast aimugi. Nad teavad ise ka, et nad valides teevad nad suure tõenäosusega halva valiku. Laiemas mõttes on ka nemad, mõistagi, \"poliitilised loomad\" ja kodanikud, olles seejuures ka võimelised viisakalt kogukonnas elama ja sellesse panustama. Isegi ilma erilise kohuse- või vastutustundeta, sest selline käitumine on poliitilistel loomadel loomuses nagunii. Tugevast kohuse- või vastutustundest ajendatud käitumine (ka valima minek juhul, kui ma ei oska valida) seevastu on sellest vaatepunktis lähtudes midagi mitte-loomupärast; midagi, mida ma ise ei teeks, kui teised mind seda tegema ei veenaks või sunniks. Siis käitutakse hoopis mitte poliitilise, vaid karjaloomana.

Sisestas Kariina (verifitseerimata),

Veiko tõstatab olulise teema - kallutatud valiku\"vabaduse\". Ja nii palju kui mulle ka endale vahest tundub, et mingid inimesed \"seal üleval\" ei täida valimislubadusi või ei tee justkui üldse tööd (tulemit pole ju hästi näha...), tuleks mõelda siiski rahulikult järele ja mõningatele küsimustele vastused leida:
Mis reaalselt juhtuks, kui meil mahavalimisõigus oleks? Et kui keegi teine valib meile ebameeldiva kandidaadi, siis me valime ta maha? Või valime maha enda enne valitud kandidaadi?
Mitu miinushäält peab saama, et oleks maha valitud? Millise aja tagant mahavalimisi tuleks korraldada?
Kas maha valides saab \"vähendada ebameeldivate tulemuste jätkumist\"? Kust me teame, et just see isik konkreetselt on mingi ebameeldiva otsuse taga, eriti kui tegemist peaks olema demokraatliku ja kollektiivse otsusega?
Millise aja jooksul need mahavalitud isikud siis kohalt lahkuma peaks, et pahateod ei jätkuks? Ja kes asemele valitakse? Kas rahvas valib? Mis aja jooksul? (Sel uuel läheb vähemalt pool aastat aega, et tööpostil sisse elada...).
Jne...

Sisestas Liina J (verifitseerimata),

Mats kirjutab, et perekondlike rollide puhul tekib inimestel harva küsimus, miks ta peaks neid järgima. Oleksin küll selles osas eriarvamusel. Minu meelest tekib inimestel see küsimus samuti üsna tihti. Ja võib-olla tuleks siis hakata diskuteerima hoopis alates sellest, et miks mulle üldse on vaja perekonda, milleks mulle üldse lapsi. Näiteks nagu Kivisildnik otsekoheselt kirjutas 6.04.2014 Postimehes: „nad on küll nummid aga neil pole funktsiooni“. Seega ma arvan, et ka laste eest hoolitsemine on minu meelest ühiskonda panustamine. Seda ei peaks mõõtma ainuüksi selle järgi, et kas sa oled loonud MTÜ või kuulud ametlikult registreeritud partei ridadesse. Samuti ei ole minu meelest õige mõõta panustamist tehtud rahalise annetuste suuruse järgi, sest vahel võib panustatud aeg, energia ja jagatud teadmised olla hoopis väärtuslikumad, kuigi seda on keerulisem täpselt hinnata. Nagu ütles TÜ eelmine rektor Jaak Aaviksoo hiljutisel konverentsil Visioon 2032, kirjeldades ülikooli rolli poliitikas, on ka teadmised võim, mis kohustab ühiskonda panustama.
Ma ei ole kindlasti nõus ka selle väitega, et keegi pole võimet asju mõjutada endale ise küsinud. Vastupidi, selle taotlemine on pigem inimese olemuses, justkui võimu ja kontrolli instinkt ja seda taotletakse kas teadlikult (nt. kandideerides valimistel) või alateadlikult. Olen ka seda meelt, et ühiskonda panustamine ei ole mingite kirjutamata tegevusjuhiste täitmine vaid pigem oma südame hääle järgimine ja sellest tulenevalt ei saa seda pidada „ebaausaks kohustuseks“.
Edasises läheb autor juba iseenda mõttekäiguga vastuollu, öeldes kõigepealt, et vaid kirjapandud reeglite järgimine viib ühiskonna laostumiseni ning seejärel, et kahjutundega nentides, et „eetilisi kohustusi“ on raske kirja panna. Võib-olla siiski on see hea, et kõike ei saa kirja panna? Ei saa küll nõustuda sellega, et seaduste järgimine tingimata ühiskonna laostumiseni viib, küll võib seda teha kirjapandud seaduste mittejärgimine, kui kodanikud tajuvad, et sellele ei järgne piisavalt ranget karistust või halvakspanu ühiskonna poolt.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
7 + 0 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.