Kas kuulsid, et ka tema sai insuldi? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Kas kuulsid, et ka tema sai insuldi?

22. Märts 2012 - 16:21 -- Kristi Lõuk
Foorumid: 

See lugu ei ole meditsiinieetikast, arsti-patsiendi suhetest ega arsti konfidentsiaalsuskohustusest. See lugu on ajakirjanduseetikast, kus keskseks tegelaseks on "avalik huvi".

Märtsi keskel küsiti minult, kui palju peaks avalikkus teadma avaliku elu tegelaste tervisehädadest. Vastaksin siinkohal, et üht-teist peaks. Ent mitte jääda üldsõnaliseks, läheme seekord hästi konkreetseks ning vaatame kolme näidet, mis viimase pooleteise kuu jooksul meedias ilmunud on.

a) Perekonna teatel viidi kaitseminister eile õhtul Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Hospitaliseerimise põhjus on kõrgvererõhutõvest tingitud insult. (Postimees online, 19.02.2012 kell 14:25)

b) Näitleja Tõnu Aav sai neljapäeval insuldi ja viibib haiglas. Näitleja terviseriket kinnitas Postimehele teatri pressiesindaja. (Postimees online, 21.02.2012 kell 14:53)

c) Reformierakondlane Rait Maruste viidi täna raskes seisundis haiglasse. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht kinnitas, et Rait Maruste tõepoolest toodi täna haiglasse. "Tema seisund on raske", sõnas kommunikatsioonijuht. Delfi andmetel tabas Marustet insult. (Delfi, 12.03.2012 kell 13:52)

Arstikabineti interjöörAsjaolu, mida seoses terviseinfoga teada tuleb, on kehtiv siseriiklik õigusakt. 2008. aastast kehtib isikuandmete kaitse seadus (IKS), mille järgi andmed terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed ning isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. IKS sisaldab konkreetset sätet ajakirjanduse kohta. "Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi" (§ 11 lg 2). Need kolm tingimust peavad kõik samal ajal täidetud olema.

Pöördusin seaduses viidatud ajakirjanduseetika poole ning võtsin aluseks EALLi Eesti ajakirjanduseetika koodeksi. Sellest jäid eeltoodu valguses silma järgmised punktid (autori rõhutused):
1.2. Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist.
1.5. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelgi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.
4.6. Andmeid ja arvamusi konkreetsete inimeste tervisliku (nii vaimse kui füüsilise) seisundi kohta ei avaldata, välja arvatud juhul, kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui niisuguste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi.
4.9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.

Näeme, et oluliseks muutuvad definitsioonid: kes on avaliku elu tegelane? Mis on avalik huvi, avalikes huvides, avalikkuse huvis/huvides ja kes selle määratleb?

Võtame seekord aluseks Vikipeedia määratluse: avaliku elu tegelane on inimene, kes on avaliku võimu teostaja või suudab mõjutada poliitikat, äri või ühiskondlikke valikuid.
Me demokraatlikus riigis on hinnas ka sõnavabadus. Ajakirjanduse puhul tähendab see, et ajakirjandus peab saama avaldada infot, mis aitab kaasa demokraatlikule debatile ühiskonnas, nt info poliitiku ülesanne täitmise kohta või info, mis puudutab ühiskonnaelu asjade otsustamist, avaliku elu arendamist.

Andmete avalikustamisel tuleb meeles pidada, et ka siinkohal tuleb lähtuda isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest (IKS § 6), sh eesmärgikohasuse ja minimaalsuse printsiibist. Seega igal üksikjuhtumil ja igasuguste andmete puhul peab meediaväljaande toimetus eraldi hindama, kas avalik huvi üldsust huvitavate isikuandmete avalikustamiseks on niivõrd oluline, et kaalub üles andmesubjekti õiguste kaitse vajaduse.

Oluliseks muutub see, mis on avaldamise motivatsioon. Kas ajakirjandus täidab n-ö valvekoera rolli läbi selle, et kajastab ülekaaluka avaliku huviga seotud küsimusi või rahuldab üksnes inimeste, avalikkuse uudishimu (mitte segi ajada avaliku huviga!) kellegi eraelu detailide suhtes. Viimane ei ole seotud isiku avalike ülesannete täitmisega ega aita seeläbi kaasa ühiskondlikule debatile. Sellisel juhul on vastava info avaldamise eesmärk väljaande majandushuvid, mis aga ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.

Tulles tagasi loo alguses toodud näideteni, leian, et kirjelduses A oli kõik korrektne, võiks öelda, et see on näide heast praktikast, kuigi ka siin tuleb mõista, et perekondade privaatsuspiirid on erinevad ning tuleb respekteerida ka neid, kes on diagnoosi osas vähem avatud. Juhtum B puhul tekib küsimus, kas tuntud näitleja ikka on avaliku elu tegelane. Siin toodud definitsiooni järgi ei ole ning seega võiks avalikkus vabalt piirduda teadmisega, et etendus jääb ära näitleja haigestumise tõttu. Pole oluline teada, milline näitleja ja millise diagnoosiga. Juhtum C puhul oleks piisanud kirjeldusest "raskes seisundis", väidetava diagnoosi nimetamiseks ei olnud ülemäärast avalikku huvi ning seeläbi rikuti andmesubjekti õigusi. Kas just ülemääraselt, selle üle vaidlemise jätaksin juristidele.

Mida arvate teie? Kui palju me peame teadma avaliku elu tegelaste tervislikust seisundist? Kas me võiksime piirduda teadmisega korras või mitte, kriitiline, raske, stabiilne või on alati vaja teada konkreetset diagnoosi ja raviplaani? Kui inimene ise ja perekond ei soovi detailseks minna, tekib küsimus avalikust huvist, aga kuidas defineerida avalikku huvi? Kes seda tegema peaks ning milline roll on selles meedial? Kuidas eristada avalikku huvi sellest, mis avalikkust huvitab? Millist avalikku huvi teenib/edendab teadmine konkreetse avaliku elu tegelase konkreetsest diagnoosist (kui üldse)?


Autor: Kristi Lõuk

Foto allikas: www.sxc.hu

Vaata ka:
Isikuandmete kaitse seadus
Eesti ajakirjanduseetika koodeks
Evelin Ilves: rahvas peab presidendi tervisega kursis olema, Delfi, 12.11.2010
Kaitseminister Mart Laar toibub insuldist, Postimees, 19.02.2012
Näitleja Tõnu Aav sai insuldi ja viibib haiglas, Postimees, 21.02.2012
Rait Maruste viidi insuldiga haiglasse, Delfi, 12.03.2012
Doktor Toomsoo: Elustiil juhib inimese insuldini! Maaleht, 22.03.2012

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Mina lükkaks tagasi sinu avaliku elu tegelase määratluse. Või õigemini laiendaks seda, olen nõus, et inimesed, kes on teatud võimupositsioonidel on koheselt ka avaliku elu tegelased oma rolli tõttu (nt ametis olevad poliitikud või suurfirmade juhid).

Aga ühtlasi arvan ma, et sellised inimesed, kes on ise roninud \"rambivalguse alla\" või vähemalt pole ära ütlenud laiendatud avalikkuse tähelepanust, Eestis tavatsetakse neid inimesi teinekord nimetada \"seltskonna [midagi]\", on samuti avaliku elu tegelased. Ehk kui inimene otsib laiendatud tähelepanu või ei püüa juba tekkinud tähelepanu vähendada, siis annab ta sellega oma nõusoleku \"olla luubi all\".

Seda kas näitleja Tõnu Aav sellise definitsiooni puhul oleks avaliku elu tegelane, ma ei oska öelda (ilmselt mitte?). Aga igasugused Liis Lassid ja Vändra-Avelid muutuksid minu poolt pakutud definitsiooni alusel avaliku elu tegelaseks.

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Mats, mis on see argument, miks see laiem määratlus hea või parem on? Kui inimene otsib tähelepanu, siis ta võib ka igal ajal oma terviseinfot ISE meediaga jagada ning kui meedia selle üles korjab ja avaldab, arvates või ise olles loonud avalikkuse uudishimu selle vastu. Küsimus on selles kui inimene ise ei soovi avalikustada, mis juhtudel seda võiks või peaks tegema ja mis vormis. Nüüd kui seda avaliku elu tegelase definitsiooni laiendada, siis mida see meile annab, missugust avalikku huvi mingi avalikustamine või teavitamine teenib?

Sisestas Sven (verifitseerimata),

Küsimus ise on huvitav. Samuti väärib märkimist, et enne artikli kommentaaride lugemist formuleerisin wiki vastele ehk vahest sobivama ´kroonika´vaste elik avaliku elu tegelane on see, kes läbikäinud ajakirjast Kroonika(või ekvalent)
Samas on avalik huvi suhtelistel selge.Kui ilmuks artikkel et S-E.V käis nina operatsioonil(tinglik) siis küsiks 99,99% kes see on aga näidetes toodud isikutest teavad esimest 2 ilmselt 99% eesti inimestest ja ka C puhul vähemalt 80%.
Kokku pannes, kuna tegemist on isikutega avalikus ruumis(jälgi reeglit kroonika) ja avalikust elik 80%++ huvitab nende käekäik ei ole antud artiklite avaldamine reeglitega vastuolus

Sisestas Maria (verifitseerimata),

Selle ISE jagamise puhul läheb suhe ebavõrdseks - et kui vaja promoda oma ettevõtmist (st saada tasu), siis võib meediat ära kasutada ja suhelda avameelselt, aga \"kui ei ole sobiv aeg, siis palun privaatsust\".

Avaliku huvi läbi leiba teenivad inimesed teavad ehk juba algusest, et meedia jääb nendega nii heas kui halvas. Erilise entusiasmiga halvas, muidugi.

Lisaks kommenteerivad näitlejad-lauljad-seltskonnastaarid pidevalt (kollases) meedias päevapoliitilisi sündmusi (enamasti omamata mingisugustki pädevust antud vallas) ning saavad seeläbi justnagu võrdseks professionaalsete poliitikutega.

Kivi meedia kapsaaeda - miks küsitakse arvamust ebapädevatelt? Samas ka staaridele - miks sa võtad sõna endale võõras valdkonnas?

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Ma ikkagi sooviks teada, et miks see laiem nö kroonika määratlus parem on? Mida see meile annab peale uudishimu rahuldamise? Miks meil võiks või peaks seda infot olema vaja teada? Kas nt seetõttu, et siis meedia, keda äkki keski staarihakatis või kes iganes nö kroonika kuulsus on justkui oma promo huvides ära kasutanud, saaks justkui tagasi teha, väites et tal avalikkuse uudishimust tulenev õigus inimese privaatsust rikkuda?
Näitlejate puhul (jätame poliitiliste kommentaaride esitamise ja teiste kapsamaale ronimise välja) küsiksin, et mida see meile annab kui ajakirjanduses avalikustatakse konkreetse näitleja konkreetne diagnoos? Lihtsalt vaid seda, et teame et kas ta on lühikest või pikka aega teatrilavalt eemal? Et oleks muidu jube pettunud kui sooviks vaid teda näha ja selgub, et siis mängib keegi teine seda rolli? Mida ma öelda tahan, et näitleja ei parane sellest avalikustamisest kiiremini. Ja ka mingit ennetavat tervisepoliitikat ei saa vaid nende kahe või kolme (sõltuvalt avaliku elu tegelase definitsioonist) juhtumi puhul tekitama hakata ilma täiendavate võrdlusandmeteta, ilma et me teaks milline on nt viimase viie aasta üldtendents ja kas see siis tõesti kahe kuu jooksul tegi märgatava hüppe või lihtsalt oli sama, aga patsiendid olid seda korda tuntumad.

Sisestas Mari (verifitseerimata),

Mul on ajakirjandusloengust meelde jäänud ka järgmine määratlus avaliku elu tegelase kohta, mis kattub natuke selle laiendatud kroonika-versiooniga.

Nimelt, kui inimene on seadnud ühe külje avalikkusele kättesaadavaks (laulja, näitleja vms), siis on avalikkusel justkui õigus selle kohta käivat infot saada. Kui aga info puudutab külge, mida inimene ei ole avalikkusesse seadnud, ei tohiks ajakirjandus seda ka torkida (nt laulja pereelu vms, kui laulja ise ei ole seda fookusesse seadnud).

Samas, kui juba avalikkuses olev inimene seab endast uue külje nähtavale (nt näitlejad vms poliitikat kommenteerimas), siis justkui laieneks avalik huvi lisaks olemasolevale küljele ka nüüd valgusesse seatud küljele. Ja sellest lähtuvalt on üsna keeruline nüüd sättida, et milliste kuulsate inimeste milliseid küljed ja tegemised kuuluvad avaliku huvi alla ja millised mitte.

Lihtsalt mõttekäik.

Sisestas Kai (verifitseerimata),

\"Avaliku elu tegelase\" mõiste määratlemine ei ole oluline ainult selles kontekstis, kas ja kui suures ulatuses tuleks ajakirjanduses lubatavaks pidada ühe või teise inimese eraeluliste asjaolude (nt tervisliku seisundi) kajastamist. See termin on seostatav ka isiku au ja väärikuse kaitsega juhul, kui üldsuse ees on tema kohta avaldatud mingeid solvavaid või halvustavaid väiteid või hinnanguid. Valitseb seisukoht, et nn avaliku elu tegelane peab taluma nn isiklikke rünnakuid suuremal määral kui n-ö tavainimene. Sellest tingituna vaieldakse meil ka kohtutes aeg-ajalt selle üle, kas see või teine inimene on ikka avaliku elu tegelane või mitte (s.o sellest sõltub, millisel määral tal tuleb leppida enda suhtes teatava kõrgendatud tähelepanuga).

Nn "rongaema" (E. Tammeri) juhtumi puhul on toonane riigikohtunik R. Maruste (sic!) leidnud, et "Kes on avaliku elu tegelane, on fakti ja konteksti küsimus. Inimene, kes on avaliku elu tegelaseks vallas, ei pruugi seda olla riigi ulatuses. Üks tunnustatud kriteerium selle määratlemiseks on isiku soov ja sammud enda esitlemisel avalikkusele ja avalikus elus osalemiseks. Tema soov osaleda üldiste asjade otsustamisel ja arvamuste kujundamisel." Samuti on leitud, et avaliku elu tegelane on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Nende määratluste kohaselt oleks ka tuntud näitleja avaliku elu tegelane.

Tahan öelda seda, et ka ajakirjanduseetika koodeksi rakendamisel ei saa eeldada, nagu eksisteeriks ainult üks ja ühene arusaam avaliku elu tegelase määratlemise kohta. Tavaarusaama järgi, samuti au ja väärikuse kaitseks kohtusse pöördumisel, on selle mõiste sisu laiem kui artiklis kasutatud Vikipeedia määratlus. Kui ei saa teisiti, võiks ka ajakirjanduseetika koodeksi puhul täpsemalt lahti mõtestada, kas avaliku huvi alla kuuluvad nii poliitilised otsustajad kui tuntud ja armastatud kultuuritegelased

Samas aga arvan, et mingit vajadust ei ole teavitada üldsust täpsest diagnoosist või veelgi vähem konkreetsest raviplaanist. Isegi kaitseministri puhul, kes on ju oma ameti poolest ometi üks riigi toimimise alustalasid, piisab põhimõtteliselt teadmisest, et tema tervislik seisund on raske ja ta ei ole suuteline oma ametiülesandeid täitma. Oluline on see, kas on väljavaateid, et kaitseminister saab ettenähtava aja jooksul oma ametisse naasta, või on need lootused pigem kasinad. Selles ulatuses oleks avalikkust minu arvates küll vajalik informeerida.

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Ma paluks ikkagi veidi pikemat täpsustust, et kuidas selle välja toodud määratluse järgi on näitleja avaliku elu tegelane. Sa ei saa näidelda ilma, et publik sind näeks. Samas kui ta mitte midagi muud peale oma põhitegevuse ei tee, siis kas ta ikka on teinud samme, et end avalikkusele esitleda? Ja et mida siis peaks tähendama \"avalikus elus osalemine\"? Seda, et osaled kodumaises seriaalis või mõnes reklaamis või lased seltskonna ajakirjanduses enda kohta loo kirjutada?
Kui läheb täpsemaks määratlemiseks, siis peaks hõlmama vähemalt arutellu ka need, kes on nt tuntud meedias, aga mitte armastatud kultuuri- vm tegelased.

Sisestas P. (verifitseerimata),

Päris huvitav oleks esile tuua ja arutada ka erinevaid arusaamu/määratlusi/definitsioone avaliku huvi kohta.

Artiklis oli vist avalikku huvi vastandatud avalikkuse uudishimule: \"Kas ajakirjandus täidab n-ö valvekoera rolli läbi selle, et kajastab ülekaaluka avaliku huviga seotud küsimusi või rahuldab üksnes inimeste, avalikkuse uudishimu (mitte segi ajada avaliku huviga!) kellegi eraelu detailide suhtes. Viimane ei ole seotud isiku avalike ülesannete täitmisega ega aita seeläbi kaasa ühiskondlikule debatile.\"

Minu jaoks võivad avalikkuse huvi ja uudishimu olla ka tihedalt seotud ning muidugi on see omakorda seotud ka avaliku elu tegelase mõistega. Näiteks kui keegi on ise õhutanud uudishimu enese eraelu suhtes (nt poollavastatud häppeningide, intervjuude jms kaudu), siis tundub mulle tõesti, et ta kaotab õiguse järgmisel hetkel mingi teise eraelulise detaili kohta öelda \"Kuulge, see on minu eraelu, ärge puutuge!\".

Avalikkuse huvi defineerimine avalike ülesannete ja ühiskondliku debati kaudu tundub mulle seetõttu liiga kitsas. Võib-olla peaks eristama hoopis avalikkusele kasulikku (ühiskonna arengule suunatud) avalikku huvi ja meelelahutuslikku avalikku huvi (sh uudishimu), millele võib avalikkusel samuti olla õigustatud ootusi?

Sisestas Tarmo (verifitseerimata),

Mulle meeldib Mari mõttekäik, et avalikult võiks reeglina olla nähtav kultuuritegelase see külg, mida ta ise eksponeerib. Seega mitte näiteks terviserike, kui see pole just osa mõnest perfomance\'ist. Selle järgi ei ole kultuuritegelased avaliku elu tegelased, sest nemad saavad valida, mida näidata ja mida mitte. Üldiselt nii ju võikski olla. Aga millegipärast ei ole. Võrreldes näitlejaga on näiteks poliitik avaliku elu tegelane, kelle isikuandmed pole ammu enam tema enda kontrolli all. Meedia loodud \"avalik huvi\" ulatuda ühtäkki kõikjale - nii ajju kui magamistuppa. Tähtsate ühiskondlike otsustega pole siin midagi pistmist. Tegelikult on üldse üsna segane, millisel juhul üldse on kellegi privaatsed andmed niivõrd olulised, et need mängiksid mingit rolli ühiskondlikult oluliste otsuste tegemisel ja seega ka avaliku huvi loomisel. Ma ju ei hakka valima poliitikut selle põhjal, mitu naist tal on olnud. Kogu see avaliku elu tegelase kontseptioon on veider.

Sisestas Feeliks (verifitseerimata),

Tahan ütelda, et minu meelest ei peaks IKS selles kontektsis üldsegi rakendatav olema. Seda vähemalt avalike teenistujate puhul, kelle puhul peaks delikaatsete isikuandmete piiratud levitamine olema sõnastatud juba Avaliku teenistuse seaduses.

Üldiselt tasuks siin uurida, kui palju on Eesti kohtutele laekunud hagisid taolistest kontekstidest.

Sisestas Heiki (verifitseerimata),

Ma arvan, et olgu see avaliku elu tegelase definitsioon kuidas tahes, kuid täpset diagnoosi ei ole vaja esimeses pressiteates ära tuua. Piisab täiesti sellest kui öelda, et [avaliku elu tegelane] viibib terviseprobleemide tõttu haiglas. Ja vastavalt inimese tähtsusest lisada kui kriitiline olukord on. Diagnoosi avalikustamine peaks jääma ikkagi patsiendi enda otsustada.

Sisestas Liina (verifitseerimata),

Nõustun Heikiga esimese näite osas - pressiteatest ei nähtu, kas patsient ise oli diagnoosi avaldamisega nõus (ja pressis muus osas sellega seoses avaldatud infost nähtub, et vähemalt esimese uudise tegemisel ei saanud ta ei nõusolekut ega vastasseisu avaldada). Kui ei olnud, ei oleks tohtinud ka diagnoosi avaldada (mida \"perekond\" ehk ülejäänud perekonnaliikmed sellest arvavad, ei puutu asjasse).

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
8 + 4 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.