Isamaa ja kasvatus | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Isamaa ja kasvatus

20. Veebruar 2012 - 11:52 -- Triin Käpp
Foorumid: 

Eesti Vabariigi sünnipäeva eel on kerkinud üles arutelu traditsioonide ja isamaalise kasvatuse üle. Teema sai alguse Presidendi soovist heisata riigilipp päikesetõusul ka Tartus, kus see seni on tähetornis lehvinud langetamata ning kus seda on käidud igal aastal vabariigi aastapäeval austamas päikesetõusu asemel kell 10 hommikul.

Ühelt poolt räägib pidulikkus, kui saame jälgida riigilipu tõusmist vardasse ühes päikesega, teiselt poolt Tartus aastate jooksul juurdunud tava käia terve perega kl 10 ajal lippu austamas, kõnesid kuulmas, laulmas ning ehk pärast ka kohvikus, kuid fakt on, et väikelastega päikesetõusul nina kodust välja pistmine ei ole just iga lapsevanema unistus.

Kuid miks peaks üldse Vabariigi aastapäeval minema välja, kuulama kõnesid, mille sisu aasta aastalt suuresti ei erine, laulma neidsamu laule ning lõppkokkuvõttes veel ka varbad ära külmetama?

Kuperjanovi jalaväepataljoni kaplan Anna-Liisa Vaher kirjutab oma artiklis, kuidas ka ajateenistuses aina suureneb protestimine sõdurivande andmise ees.
"Ma ei taha vannet anda ja ma tean paljusid, kes ei taha," teatab teine. "Miks?" – "Sest mulle on mu elu ja perekond tähtsam. Pealegi, mulle ei meeldi tappa," kõlab vastus.
Täiesti mõistetav vastus, kas pole. Eriti kui see tuleb inimese suust, kes pole näinud laulvat revolutsiooni või pingelisi situatsioone Tallinna teletorni juures.

Tundub, et miski on kasvatuses jäänud vajaka. Kuidas viia nooreni arusaama isamaalistest väärtustest?
Kas isamaalist kasvatust peaks andma kool? Vaatasin läbi põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse – mitte üheski dokumendis ei esinenud kordagi sõna isamaa. Õnneks siiski on sees Eesti Vabariigi põhiseaduse väärtustamine.
Või riik? Sel aastal oli veel 10 päeva enne pidulike sündmuste algust vägagi keerukas üles leida toimuva ajakava. Mida ütleb see meie avalikkuse hoiakutest Vabariigi sünnipäeva kohta?

• 7.24 riigilipu heiskamine tähetornis
• 10.15 Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamine Kalevipoja mälestussamba juures
• 11 jumalateenistus Jaani kirikus
• 12 kaitseväe paraad Vabaduse puiesteel
• 18 presidendi vastuvõtt Vanemuises

Kõik on ju ilus ja väga pidulik, kuid siiski jääb tunne, et midagi oleks justkui puudu. Kuidas siinjuures teha väikelapsele selgeks, mis pühaga on tegu ja miks see oluline on? Loomulikult on võimalik paraadi jälgides rääkida eestlaste võitlusest omariikluse nimel, aga kui paljud noormehed ei taha enam kaitseväega pistmist teha? Samuti võib rääkida vastuvõttu vaadates etiketi reeglitest, kuid mis seos on sellel minu isamaaga? Jääb ju ka riigitelevisiooni pakutav "Nimed marmortahvlil", mida lausa 2 korda näidatakse, kuid mis vanusest on see film sobilik? Lisaks nõuab see kindlasti palju tööd selgitamaks taustsüsteemi.

Tundub, et see töö on siiski jäetud peamiselt perekonna kanda, mis iseenesest ei ole ju vale, kui eks on ka siin oma agasid. Näiteks: kuidas seda teha meie multikultuurses globaalkülas, kus tihti ka vanematel on erinev rahvus ning erinev isamaa? Või teisalt kui juba saavad ka lapsevanemateks need, kes on sündinud iseseisvas Eesti Vabariigis ning kelle hulgast osade jaoks vabadus on midagi iseenesestmõistetavat, mis ei vaja kaitsmist ja hoidmist?
Kas meie lastele tähendavad midagi järgnevad sõnad? Või kas nad peaksid midagi tähendama?

Sind surmani küll tahan ma kalliks pidada,
Mu õitsev Eesti rada, mu lehkav isamaa!

Autor: Triin Käpp

Vaata ka:

Ilves: lipuheiskamine näitab lugupidamist tartlaste suhtes. - Postimees, 14.02.2012
Ergma taunib 24. veebruari traditsioonide muutmist. - Postimees, 13.02.2012
Tõnis Lukas: põlise tartlasena on mul traditsioonist kahju. - Delfi, 13.02.2012

Tõnis Lukas "Vastupidav ühiskond vajab isamaalisust". Akadeemia 2012, nr 1; lk 57-66

Sisestas ema (verifitseerimata),

Kui see töö ongi teadlikult jäetud perekonna kanda (milles ma küll pigem kahtlen), siis see ei tähenda, et perekonda selles toetada ei võiks. See töö pole niisama lihtne. Mina oma väikelapsele rääkisin ja seletasin pikalt, kuidas me omariikluse saavutasime, kuigi vene väed olid oluliselt suuremad. Ta oli väga huvitatud, küsis küsimusi jne. Aga hiljem omaette rõõmsalt mängis, kuidas ta on võimsa vene väe juht ja vallutab Eesti riigi ikkagi ära :)

Sisestas Aare Luup (verifitseerimata),

Äärmiselt rasked, pea võimatult rasked teemad, millele vastust leida...
Isamaalisuse kohta annab ehk mingi pildi käimasolev rahvaloendus? Siis on näha, kes on läinud oma teed ja kes on veel Eestis ning seega leidnud siia jäämiseks endale piisavalt isamaalised põhjused.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Ma nüüd natukene provotseerin, aga natukene ka küsin tõsiselt, et sinu jutu aluseelduseks paistab olevat see, et isamaalist kasvatust/haridust on üldse vaja.

Ma ei kahtle, et oma riigi ajalugu ning kombeid peaks tundma. Kuid kas nendega peaks tingimata kaasnema, mingi erilise tunde ja samastumise juurutamine?

Sisestas Vastuseks Aarele (verifitseerimata),

Seda ma nüüd küll ei usu, et rahvaloendusest selliseid järeldusi saab teha.

Võib-olla ma olen jäänud siia, sest pole leidnud head võimalust lahkumiseks, aga muidu läheksin esimesel võimalusel. Võib-olla olen ma lahkunud selleks, et pikas plaanis kodumaale rohkem head teha ning naasen esimesel võimalusel?

Sisestas Triin (verifitseerimata),

Mats, aga tegelikult see on ka üks asi, mida mina tahan küsida. Isiklikult arvan, et isamaalist kasvatust on tarvis, leian, et see on oluline osa identiteedist ning eneseväärikusest. Samas leidsin hiljuti huvitava väite, et kui me oleks nii vana riik kui Portugal, siis me küll ei küsiks, et kas sellist Portugali me siis tahtsimegi.

Isamaalisus on keeruline mõiste, kuid seda enam oleks tarvis seda mõtestada, ka oma lastega arutada - see ei pea olema mingi müstiline tunne (see võib seda olla). Et me ei peaks pärast küsima - kas sellist isamaad me tahtsimegi?

Sisestas Aire (verifitseerimata),

Tahaks märkida, et isamaaline kasvatus on märksa laiem teema, kui sõjaväeline kasvatus, ehk siis kaitseväe teenistus, mida siin artiklis korduvalt käsitletud on. Ma ei saanud päris täpselt aru, mida autor probleemiks peab. Kas seda, et noortele ei meeldi kaitseväe idee või see, et inimesed ei väärtusta piisavalt riiki tema sünnipäeval?

Sisestas Triin (verifitseerimata),

Kaitsevägi ja riigi sünnipäev on lihtsalt head käega katsutavad näited isamaalisusest ja mina ei leia, et kaitsevägi on üksnes sõjaväeline kasvatus - pigem võiks ikkagi olla vastupidi, rohkem ka üleüldist väärtuskasvatust.

Seega - teemaidee oli ikkagi isamaaline kasvatus laiemalt.

Sisestas Mari (verifitseerimata),

Lennart Meri oma presidendiaja alguses on öelnud: \\\"Vabaduse ja moraalsete väärtuste kasvatajaks ei ole üksikisik, indiviid, vaid see ainulaadne ühendus, mida meie keeles kutsutakse pereks. \\\"

Sellest saab järeldada, et 90ndatel ei peetud vajalikuks isamaalist kasvatust lisada koolide eesmärkidesse, sest vabaduse saavutamine oli veel värske tunne, mida tähistati ja edendati rõõmuga pere keskel. Mulle tundub, et murekoht on selles, et vabadust võetakse praegu iseenesest mõistetavana, oma isiklikke sihte seatakse ettepoole ühistest eesmärkidest. Kas see on nüüd tegemata jäänud töö kodudes või ühiskonna loomulik areng, on küsitav.

Kas praegustel noortel jätkuks kümne-kahekümne aasta pärast meelekindlust, kui Eesti iseseisvus satuks ohtu, et tulla seda kaitsma? Kas Eesti riik on seda väärt? Tundub, et meie praegune president on samuti mures, kui küsib põhjuseid, miks on Eestis hea elada. Kui nüüd noored ning vanad toovad välja mitmeid häid külgi Eesti juures, siis on lootust, et hinnatakse rohkem omariikluse väärtust.

Sisestas P. (verifitseerimata),

Ilmselt ei saa nõuda isamaa armastamist, kuid vähemalt saaks püüelda teadlikkuse suunas - just seesama teadvustamine, et asjad, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, ei pruugi seda olla.

Ent siiski on riik ja iseseisvus minu meelest liiga abstraktsed mõisted, et nendega väikelastele muljet avaldada. Ei saa ju isegi öelda, et muidu ei saaks eesti keeles rääkida vms (see on rahvuse küsimus pigem). Nii et seletamine ei pruugigi olla kuigi tulemuslik, pigem harjumuste kujundamine. Et näiteks teha vabariigi sünnipäeval pidusöök, tekitada mingi rituaal lipuvärvidega, laulud jne. Ka presidendi vastuvõttu vaadates on võimalik jutustada, et täna hindame ja ausame inimesi, kes on palju head teinud. Aga ses mõttes on autoril õigus, et tavapärane ettevõtmine Toomel on laste isamaalisuse kasvatamisel kindlasti abiks.

Paraadi osas olen isegi mõelnud, kas üldse tahan, et esmane seos oma riigi ja iseseisvusega oleks sõjavägi ja vägivald. Vähemalt ei tohiks see lapsele mu meelest olla ainus või peamine emotsioon vabariigi aastapäevast (vau, meil on äge riik, meil on palju vägevaid tanke, millega saab võimsalt hävitada).

Sisestas ema (verifitseerimata),

Omariiklus on mingis mõttes abstraktne küll, kuid sellel on ju ka käegakatsutavaid tulemeid. Kõige lihstam on mu meelest lapsele öelda, et siis saame meie ise siin otsustada, kuidas me elada tahame ehk millistest reeglitest me tahame kinni pidada, et meil siin parem oleks koos elada. Jutt reeglitest on üsna hästi mõistetav, analoogne ju näiteks lasteaiarühma ja seal kokkulepitavate reeglitega. Samas võimaldab see rääkida ka seadustest, rahvaesindajate valimisest ja muust sarnasest (sõltuvalt lapse vanusest).

Sisestas Nelli (verifitseerimata),

Kas pole ikkagi nii, et kui vanemad iseseisvust ja iseseisvuspäeva väärtustavad, siis väljendub see nende (ja koos nendega terve pere) hinnangutes, hoiakutes ja käitumises piisavalt, et hakata külge ka lastega (kui omavahel vähegi normaalsed suhted on). Siis polegi ehk nii oluline, mida täpselt seletada, millisel üritusel konkreetsel aastal käia jms. Raskem küsimus on minu jaoks see, mis saab lastest, kelle peres ja kodus sellist õhkkonda pole. Ja ilmselt saab lootusrikka pilgu pöörata lasteaiale-koolile...

Sisestas Triin Roos (verifitseerimata),

\\\"Kõik on ju ilus ja väga pidulik, kuid siiski jääb tunne, et midagi oleks justkui puudu.\\\"

Just nimelt, kõik tundub ilus ja pidulik, kuid see kõik on ju väline ning võlts. Ma ise küll ei suuda rõõmustada seda võltspidulikkust nähes. Mul oli kurb vaadata sõduripoiste nukraid nägusid. Olen juhtunud vaatama salvestusi teiste riikide aastapäevade paraadidest (nt Valgevene, Hiina, Saksamaa 30-ndatel) ning seal avanev pilt on hoopiski teistsugune. Meie armee on nende riikide vägede kõrval naeruväärne. Ei, asi pole selles, et Eesti on väike ja ei saa seetõttu omada võimast armeed. Riigi väiksus pole mingi põhjus. Põhjus on muus. Sisuliselt pole Eesti ju mitte kuidagiviisi vaba. Praegune Eesti on üks ripatsriik, mis teeb kõik nii nagu Brüssel ette ütleb. Mis vabadus see on? Vaadake Eesti majanduslikku olukorda. Väga väike osa turust on kohalike tootjate käes. Valitsevad suured ketid, mis kuuluvad enamjaolt välismaalastele. Suured pangad kuuluvad välismaalastele. Kes siis tahaks sellist riiki sõjaväes teenida, mis sõnades on ilus, tegudes aga jube kole?

Huvitav on see, et isamaalist kasvatust õppekavades tõesti ei ole. Küll aga on juba lasteaiast alates olemas multikultuursuse propaganda. Seega on hariduses tõesti suur lünk. Tõsine isamaa väärtustamine tähendab ikka seda, et esikohale seatakse oma maa tundmine. Mõistagi ei ole lipu lehvitamine ning isamaaliste laulude laulmine tundmine. See on ainult väline, vormiline külg. Sisuliselt tähendab isamaalisus aga oma rahva heaks töötamist. Töötamist selle nimel, et eesti rahvas jääks püsima Eestimaal, mitte ei muutuks teiste rahvustega segunemise tagajärjel halliks massiks. Isamaalisuse juurde kuulub ka majanduslik sõltumatus. Isamaa pole ju enam isade oma, kui ta kuulub välismaalastele.

Tõeliselt isamaalised ettevõtmised on hoiu-laenuühistud, mis tõesti kannavad Eesti vabariigi vaimu ning mille eesmärgiks on tagada rahvale finantsiline sõltumatus. Vt nt www.yhistupank.ee

Sisestas Mari Hansu (verifitseerimata),

Heh - Nõmme Raadio 27.02.2012 Lõunatunnis ka asi ilusti käsitlemist leidnud http://www.nommeraadio.ee/

Sisestas Nelli (verifitseerimata),

Mida te silmas peate, kui ütlete, et õppekavas isamaalist kasvatust pole? S.t mida täpsemalt otsite? Alusväärtuste hulgas on austus emakeele ja kultuuri vastu ning patriotism - kas see pole seotud isamaa armastusega? (Mulle tundub loomulik ja ootuspärane, et nene kõrval on ka kultuurilise mitmekesisuse tunnustamine.) Eesti kultuuri rõhutatakse mitmel pool, kuid õppe- ja kasvatuseesmärkides on sedastatud ka \"Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest\". Kas rohkemat üldse saaks, arvestades fakti, et mitte kõik õpilased pole eestlased?

Sisestas Triin Roos (verifitseerimata),

Otsin kirjas oleva rakendamist. Sõnad võivad kirjas olla, aga nende rakendamist ei paista välja. Demokraatia on sõnades ilus, ka kommunism oli sõnades ilus, aga praktika on mõlemal juhul päris inetu.

Niisiis, ütlete, et õppekavas on kirjas, et \"Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest\". Aga kuidas ta seda sisuliselt teeb, kui õpilastest saavad kodanikud, kes valivad võimule isikud, kes oma rahvast ei hooli ning kelle tõttu tekib olukord, kus paljud inimesed peavad inimväärse palga nimel välismaale tööle minema?

Ja see, et kõik pole eestlased ja me ei saaks justkui seetõttu eesti rahvust esile tõsta. Saame ja peame - Eesti tähendabki eestlaste maa ja kui välismaalased ei taha siin rahumeelselt elada, siis on see nende asi ja neil lihtsalt tuleb lahkuda. Mõtelge isikutasandil - kui teil on eramaja ja teile tuleb sinna külalisi, siis need külalised peavad käituma teie kui majaomaniku reeglite järgi või lahkuma. Nii lihtne see on ka isamaalise kasvatuse kavandamisel üleriiklikult.

Mis on lahendus?

Tagasipöördumine esiisade mõtte- ja teguviisi juurde. Mitte Soome, Rootsi, Ameerika jt kogemuse, vaid meie oma Eesti kogemuse juurde. Ja see kogemus ütleb selgelt, et iseseisvus tähendab eelkõige finantsilist sõltumatust. See tähendab isemajandamist. Ühistegevuse põhimõtteid, mis on tõesti meie päris oma Eesti asi, tuleb hakata juba lasteaiast peale õpetama.

PS! Ameerikas ja Saksamaal on majanduslik ühistegevus palju rohkem arenenud kui meil. Võtkem siis sellest eeskuju, kui just kelleltki milleski tingimata eeskuju peame võtma. Ja olgem sisulised - loobugem loosungitest ja asugem tegudele.

Sisestas Uku (verifitseerimata),

Suuresti olen nõus ühe varasema kommentaariga, et pole selge, kuivõrd patriotism ja isamaa-armastus üldse on õigustatavad väärtused. Igal juhul jääb küsitavaks, kas isamaalist kasvatust on üldse vaja. Tihti võetakse seda iseenesestmõistetavusena. Selle iseenesestmõistetavuse taustaks on ilmselt ennekõike tunded, mille propageerimise tagajärjed ei ole just läbipaistvad ning võivad vabalt olla negatiivsed. Mina pole siiamaani mingit pragmaatilist argumenti suutnud isamaalise kasvatuse kasuks siin ja praegu Eesti Vabariigis leida. Tekib küll paratamatult heldimus, mõeldes tagasi Laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumissündmuste peale, nii et mõningane puutekoht isamaaliste tunnetega on olemas. Oma tunded taasiseseisvumise suhtes suudan ka ehk natuke põhjendada ja seda isegi sõltumatult sellest, kas isamaa-armastus on väärtuslik või mitte, kuna siinjuhul leiab ka pragmaatilisi argumente (võimupoolsed repressioonid, piirangud jne.). Kui aga küsimuse all on omariikluse kui sellise väärtus, siis argumendid paistavad kaduvat ja andvat teed tundele ja viimastki on mus ennekõike vaid retrospektiivselt.
Eks see ole praegu probleem paljude mõistetega, nagu näiteks isamaa, au, reetmine, ülevus, mida küll filmides kohtab, aga mida enda elus ei tihka kasutada, kuna neid kandev afektiivne taust on minus nõrk ja katkendlik, nii et neid sõnu oma suust kuuldes mõjun ma endalegi ebasiiralt.

On siiski ka üks võimalik argument patriotismi juurutamise poolt, millega oleksin ehk valmis kaasa minema. Nimelt millega seoses mu tunded on päris kirglikud, on minu jaoks eesti keele püsimine, mille kaudu ma ka isamaalise kasvatuse kasuks vähemalt instrumentaalse väärtusena argumenteerida võiks. Aga keele püsimise olulisust ma jällegi peale intuitsiooni paremini põhjendada ei oska, ainus pähetorkav kaalutlus, et keelte mitmekesisuses on midagi hoidmisväärset, on argumendina isegi lootustandev, aga sellele võib esitada võimaliku vastuväitena, et üks keel taastaks Paabeli torni eelse situatsiooni, kus kõik üksteisest aru said või vähemalt arvasid, et saavad.

Igatahes paistab selle küsimuse üle arutlemine viima meid taaskordse nentimiseni, et mõistus on ennekõike kirgede ori.

Sisestas Feeliks (verifitseerimata),

Mis puudutab patriotismi vajalikkuses kahtlemisse, siis olen üldjoontes Ukuga päri.

Omariiklus ja eesti keel on loomulikult vahvad ja väärt asjad, aga ma kahtlustan, et siinkohal pole nende olemasolu ja patriotismiõpetuse vahel korrelatsioonilist seost.

Meie riigis ilmnev patriotism seisneb peamiselt selles, et ühtekuuluvustunne saavutatakse jumala- ja võõraviha kaudu. See on emotsioon, mitte kaalutletud hoiak, mistõttu on kahetsusväärne, et sellist palagani korraldatakse (vähemalt praeguses formaadis).

Kolleegidele-kommenteerijatele sütitav küsimus: kas demokraatlikus riigis on üldsegi vajalik/sobilik korraldada sõjaväeparaade?

Sisestas SilleH (verifitseerimata),

Austus ja armastus enda isamaa vastu peaks olema läbiv suhtumine ühiskonnas. Isamaaline kasvatus ei ole miski, mida saab õppida vaid kooliõpukutest, kuna kool on eelkõige ühiskonda toetav struktuur. Isamaaline kasvatus peaks algama kodust ja olema igapäevase kasvatuse ja hariduse loomulik osa. Iga vanema õigus ja kohustus on õpetada enda last isamaad austama ja armastama. See, kui lapse vanemad on eri rahvustest ei ole tegelikult piirang vaid pigem võimalus enda last avatumaks kasvatada. Austus Isamaasse (Isamaadesse) ei tohiks väljenduda ainult ühes sümboolses teos korra aastas Vabariigi aastapäeval vaid igapäevastes tegudes ja mõtetes.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
3 + 5 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.