Üldjuhul ei peeta heaks tooniks oma tööandjast halvasti rääkimist. Õpetajalt oodatakse lojaalsust ning kriitiliste märkuste mittegemist kolleegide kohta õpilaste ja lapsevanemate juuresolekul (Eesti Õpetajaeetika Koodeks).
Juhtum on järgmine: ühel partnerkoolidevahelisel kohtumisel räägib üks õpetaja kolleegile teisest õppeasutusest, et ei ole oma tööandjaga üldse rahul ning kirjeldab, et näiliselt on kõik väga hästi, kuid tegelikult suhtutakse inimestesse väga halvasti. Vestlust kuuleb juhuslikult pealt õpetaja kolleeg, kes tagasi oma kooli jõudes läheb õppealajuhataja juurde ning räägib kuuldu edasi.
Õppealajuhataja võtab juhtkonna koosolekul teema üles ning leiab, et juhtumile tuleb reageerida, et on lubamatu, et teiste koolide inimestele oma koolist halvasti räägitakse.
Mida arvate:
1. Kas õpetaja võib oma tuttavale teisest õppeasutusest rääkida, mida oma tööandjast arvab? Tegemist oli mitteametliku vestlusega.
2. Kas juttu pealtkuulnud kolleegil on õigus (või äkki kohustus) lojaalsusest lähtuvalt pöörduda õppealajuhataja poole?
3. Kas õppealajuhatajal on õigus (või kohustus) anda loole ametlik käik ja oodates sanktsioone? Kas õppealajuhatajal on nö sisuliselt kuulujutu põhjal eetiline teemat juhtkonnatasandil arutada?
Lojaalsus koolile
Õpetaja, kes räägib õppeasutuse sisekonfliktidest tagaselja, käitub küll eetiliselt valesti, ent leian, et seeläbi tuleneva probleemi lahendamiseks ei ole vajalik juhil anda loole ametlikku käiku ega oodata mingeid sanktsioone.
Usun, et arukas ja oskuslik juht on teadlik grupi arengufaasidest ning võimalikest tagasilangustest. Sellisel juhul kui kollektiivis esineb konfliktifaas on juhi ülesandeks selle oskuslik lahendamine, et ei tekiks nö grupi arengupeetust.
Pealtkuulnud õpetaja võib pöörduda õppealajuhataja poole, ent kui tegu on tõesti konfliktiga kollektiivi seas, siis paistab see ka muudes tegutsemistes/olukordades välja. Pöördudes tuleks arvestada esimese õpetaja loomust ning kui see hõlmabki endas tagarääkimist, siis ehk püüda delikaatselt lasta õppealajuhatajal rääkida sellega kaasnevatest võimalikest probleemides
Oma asutuse sisekonfliktidest
Oma asutuse sisekonfliktidest ja probleemidest tagarääkimist võib pidada ebaeetiliseks. Õigem oleks ehk probleemi ilmnemisel üritada see asutusesiseselt lahenda ning kohe vastavate isikute poole pöörduda (antud juhul üritada siiski oma seisukohta, milleks on rahulolematus juhi suhtumisse, kooli juhtkonnale väljendada). Kuid minu arvates peaks arvestama ka õpetaja eetilist õigust eraelule ning oma veendumustele. Kas pean jätma kogu rahulolematuse toimuvaga endasse, kogudes negatiivsust ning ühel hetkel seetõttu üldse ametist loobuma? Näites väljatoodud õpetaja tegi valesti oma rahulolematuse väljendamisega vaid selles ulatuses, et rääkis taga ning õnnetul kombel tekitati sellest ka suurem probleem. Usun, et eetilisem (seda nii enda kui kooli suhtes) oleks olnud pöörduda probleemi allika poole.
Veel arvan, et pealtkuulnud õpetaja oleks samuti võinud pöörduda tagarääkinud õpetaja poole, soovitusega oma mure siis kas talle või juhile otse ära rääkida. Teinekord võib abi olla ka ühe kooli õpetajate omavahelisest nõupidamisest. Ehk ei olnud ka pealtkuulnud õpetaja poolt eetiline kuuldut edasi rääkida?
Lisa kommentaar