"Olen kohanud oma seinal ka surnud rotti, ligast enneaegset elevanti ja kahte verist loodet"* | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

"Olen kohanud oma seinal ka surnud rotti, ligast enneaegset elevanti ja kahte verist loodet"*

16. Jaanuar 2012 - 14:24 -- Mari-Liisa Parder
Foorumid: 

Facebook, mis ühendab tuttavad ja sõbrad internetis ning annab võimaluse oma sõprade ja tuttavatega suhelda, on järjest enam kujunemas ka portaaliks, kus rõhutakse sotsiaalsele närvile. Facebook, mille eesmärk ongi info jagamine ja levitamine, on selle väga lihtsaks teinud. Ühe klikiga jõuab kasutaja poolt valitud info peaaegu kõigi tema sõbralistis olevate inimesteni.

Seetõttu ei ole imestada, kui Facebookis levivad üleskutsed aidata hädasolijaid, otsida kadunud loomi, inimesi, asju, saada teadlikumaks ühiskonna valupunktidest. Üks selliseid valupunkte on kindlasti loomad ja inimeste käitumine loomade suhtes. Aastavahetuse paiku hakkas levima sotsiaalsele närvile suruv pilt ning juhtumi kirjeldus – pildil oli kujutatud õhkulastud näoga koer, kirjelduse järgi olla juhtum aset leidnud välismaal, kus lapsed olla koerale ilutulestiku raketi (paukraketi?) lõugade vahele surunud ja koera lõugu kinni hoidnud, kuni rakett plahvatas. Loom suri mõned päevad hiljem.

Inimese pärani avatud silmMinu arvates on nimetatud kirjeldus juba piisavalt võigas, kahjuks oli mul erakordne võimalus oma Facebook lehte avades kohe ka õhkulastud koera näha.

Nimetatud juhtum vallandas laiema arutelu nii Facebookis kui ka väljaspool. Arvamuse avaldajad jagunesid peamiselt kahte leeri – esimesed, kes leidsid, et selliste piltide jagamine on hädavajalik, et inimesed oma roosamanna-maailmast välja tuleksid ja teadvustaksid endale, mis hullusi loomadega tehakse, ning seetõttu muudaksid oma käitumist ja suhtumist loomadesse. Teise leeri moodustasid inimesed, kes leidsid, et selliste piltide levitamine on ebanormaalne ning pildi nägemine kellegi suhtumist ei muuda – kes loomadest hoolivad, teevad seda nagunii, kes ei hooli, ei hakka ka pärast selle pildi nägemist hoolima, ning palju mõttekam oleks reklaamida võimalusi, kuidas reaalselt loomade heaks midagi ära teha saaks (vabatahtlikuks minnes, loomadega tegelevatele organisatsioonidele raha annetades või ise loomasõbralikult elades).

Õhkulastud koer ei ole aga ainus, mida Facebookis kohata saab – viimastel nädalatel on seal ringelnud näiteks ka surnud roti ja enneaegse elevandi pildid.

Küsimus on ometigi laiem. Ühelt poolt on igati tervitatav sotsiaalsetele teemadele rõhumine ning Facebook teeb asja eriti lihtsaks ning toob nimetatud teemad vaatajatele-lugejatele kas või vastutahtmist kohale. Teiselt poolt tekib siin küsimus – kust läheb piir? Millised pildid-kirjeldused on jagamiseks sobivad ja millised mitte?

Üldiselt on internetis heaks tavaks, et sellised pildid on varjatud ning kasutaja saab ise valida, kas ta soovib kirjeldatud pilti näha või mitte. Tihti tuleb ka tõestada, et vaataja on tõesti täisealine ning seega võib pilte vaadata. Facebookis sellist piirangut ei ole, lisaks võib Facebook kasutajaks hakata alates 13. eluaastast, mis tähendab, et kasutajate seas on palju alaealisi.

Sellistes tingimustes puudub vaatajal võimalus ise valida, kas ta soovib või ei soovi kirjeldatud pilti näha. Selle otsuse teeb kasutaja eest ära sõbralistis (mis tihti on pigem kontaktide nimekiri kui sõbralist) asuvad inimesed, kes otsustavad teha selle ühe kliki „jaga“. Kasutajatel on võimalik sõbralisti lisatud inimesi grupeerida, samuti on võimalik ükshaaval seadistada kontakte selliselt, et nemad ei näe kasutaja postitusi ja kasutaja ei näe nende omi. Samas on üsna keeruline ette ennustada, kes sõbralistis olevatest inimestest otsustab vastava kliki teha, ning tihti saab alles pärast esimest šokireklaami alla liigituva pildi nägemist inimesi vastavalt grupeerima hakata. 

Juhtum tõstatab seega mitmeid erinevaid küsimusi nii situatsiooni enda kui laiemalt šokireklaami kohta. Kas Facebook peaks olema koht, kus sarnaseid sotsiaalseid üleskutseid tehaks? Kust läheb piir, millist infot on Facebookis sobiv jagada ja millist mitte? Juhtum toob rambivalgusesse ka šokireklaami põhiküsimused. Šokireklaami kohta on nii turundajad kui reklaamivalmistajad erinevatel seisukohtadel, tuues välja, et mitte igasugune šokeerimine ei tööta soovitud suunas. Seetõttu on ka küsimuseks, kas šokeeriva reklaami kasutamine heategevuse soodustamiseks on õigustatud või mitte? 

Loe lisaks: Šokireklaam ja selle mõju (http://www.best-marketing.ee/Default.aspx?PublicationId=cabd7ab2-17b8-4369-b82d-cfb4c41181b6)

Is Shock Advertising Really Effective?

* Arvamusavaldus Facebookis.

Autor: Mari-Liisa Parder

Foto allikas: ww.sxc.hu

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Ma arvan, et üheks esimeseks kaalutluseks otsustamaks, kas mingi pilt, video ja/või staatuse uuendus on väärt teistega jagamist, ammune interneti tarkusetera: what has been seen, cannot be unseen (tõlge oleks siis umbes: mida on nähtud ei saa enam mitte-näha või tagasinäha).

Seega tuleks endalt küsida: kas see on miski, millega ma olen nõus kogu oma ülejäänud elu elama?

Sisestas Triin (verifitseerimata),

Kuigi siin sa ju ei küsi seda enda, vaid kogu oma tutvuskonna eest..

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Tõsi, kuid ma tegin siinkohal pretensioonika eelduse, et sinu isiklik otsus suudab piisavalt adekvaatselt peegeldada sinu kontaktide hüpoteetilist otsust. Oleme ju ometigi kõik inimesed.

Kuid tahaksin omalt poolt lisada jagatud roppuste+rõveduste kategooriale veel ühe grupi asju. Nimelt äärmiselt isiklikud info jupid. Vahest jagatud info polegi midagi koledat ega kompromiteerivat, aga rikub inimese privaatsust ilma et ta seda ise tajuks (kui selline asi on võimalik).

Ma eeldan, et on teatud asjad meie kohta, mida ei peaks kõik teadma, kuid jagades neid Facebookis need saavad teatuks.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Ning selline käitumine pole kahjulik ainult inimesele endale, vaid ka tema kontaktidele. Sest pole vähe tõenäoline, et kui keegi ütleks välja mingi eriti privaatse asja, siis kellegi reaktsioon oleks \"Okei, ma ei tahtnud seda teada.\"

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Mina küsiks seda, et kuivõrd on ikkagi siinkohal adekvaatne võrdlus shokireklaami teemaga või lähtumine selle põhimõtetest Facebooki ning info jagamise puhul. Ma vabandan kui teen kellelegi liiga, aga ma julgeksin pakkuda, et inimesed pigem jagavad selliseid asju muudel ajenditel kui see, millest lähtutakse shokireklaami tegemisel.

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Ma arvan küll, et Facebook võiks olla koht sellisteks algatusteks. Eks muidugi on vahe, kas seda teeb üksikisik oma sõpradele või on kohe plaan välja tulla mõne suurema asjaga, milles tekiks ka ühiskondlik kandepind väljaspool nimetet sotsiaalmeediat.
Mille alusel otsustada millist infot jagada, siis see on keeruline. Inimeste puhul võiks öelda, et ei tohiks olla solvav, alandav. Tuli ka selline mõte, et kas vastust sellele küsimusele ei võiks otsida analoogia põhjal muust meediast? Nt mulle lööb pähe eelmise aasta see aeg kui Gaddafi tapeti ning online meedias iga tunni tagant tuli üks jubedam pilt kui teine ning siis tekkis küsimus, et kas seda ikka on vaja ning mida see juurde annab. Kui soov on jagada seda, et küll ikka tehakse lollusi, siis pole vaja ju pilti juurde panna. Rõve või õõvastav pilt ma arvan hakkab nö oma elu elama, mitte ei toeta teksti mõtet.

Sisestas (mari),

Kristi, millistest ajenditest inimesed Sinu arvates lähtuvad sarnaste piltide jagamisel?

Mulle tundub endale, et kui shokireklaami eesmärgiks on inimese harjumuspärasesse rutiini ja mõttemaailma tungida teda häirides (koledate piltide, shokeerivate seose jms-ga) ning teda seejärel mõtlema pannes, siis samasuguseid põhjendusi on toonud ka inimesed, kes pooldavad selliste piltide jagamist. Et meid häiritaks rõvedustega, et me siis mõtleks, mida meie saame ära teha selliste rõveduste kordumise vältimiseks. Kas see ka alati sellisel kujul toimib, on juba järgmine küsimus.

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Mats, ma arvan, et mu probleem on ennekõike sõnaga reklaam, mitte niivõrd shokk või shokeerimine.
See on hea küsimus, et mis ajenditest nad siis lähtuvad, sest mul endal on õnneks läinud, et mina pole oma seinalt ühtegi ebameeldivat üllatust leidnud.
Mida arvan vajalikuks välja tuua on see, et kõik ei lähtu shokeerimise eesmärgist, et väga suur hulk Facebook\'i kasutajad ei jaga selliseid asju eesmärgiga et inimeste harjumuspärasesse rutiini tungida ja neid mõtlema panna, st nad ei reflekteeri oma tegevuse eesmärkide üle.

Sisestas Kristi (verifitseerimata),

Vabandust, mõtlesin kirjutada Mari, aga tuli kogemata Mats (liiga palju lühikesi M tähega nimesid minu jaoks). :)

Sisestas (Ave),

Nõus Kristiga - arvan samuti, et taoliste piltide jagamine FB-s ei pruugi olla kuigi läbimõeldud ega teeni konstruktiivset \\\"kogukonna äratamise\\\" plaani konkreetse üleskutsega. Seos shokireklaamiga tundub ka kohatu, sest millist toodet või üritust see ikka reklaamib? Konkreetse pildi nägemine tekitab vaatajas tõenäoliselt nördimust, ehmatust, õudu, pahameelt, kurbust; otsene väljund olukorda päästa aga puudub - olnut olematuks ei muuda. Nii jääb pealtvaatajale abitu nördimus, millega on ebamugav olla. Marile - mulle tundub, et Facebook\\\'i postitatakse sageli isikliku mulje/läbielamise jagamise eesmärgil - näete, mida ma leidsin, mõtlesin, oi, kuidas ehmatasin vms, ja pilt on mõjus vahend, väga laetud. Kas pole FB näol tihti tegu enesenarratiiviga, kuhu sekka sattunud ka mõned \\\"õuduslood\\\"? Meil kõigil on pisut erinev taluvuse lävi. Seda enam leian, et piirialale liigituva pildi läbimõtlematu jagamine võib kergesti mõjuda emotsionaalse risustamisena, kuid on asjakohane konkreetse tõendina inimeste vastu, kes looma piinasid ja tapsid.

Sisestas Lennart (verifitseerimata),

Ennekõike võib inimene kogeda kõike, mida ta soovib kogeda, lootuses, et see teeb temast parema inimese. Šokireklaam ja selle analoog facebookis on aga enamikest juhtudest valesse keskkonda sattunud. Inimesele peaks andma teatava ettevalmistuse enne mõne eriti võika uudise teatavaks tegemist. Saan aru, et ¨okireklaami eesmärk ongi ¨okeerida ja ettehoiatamine võib ¨okeeritavust alandada kuid on ka teisi ja palju sõbralikumaid teid ühiskonnale mõjuda.
Ühiskonda on võimalik õpetada positiivsete tunnete kaudu kuna negatiivne avaldab pigem nõrgestavat mõju nagu viha, nördimus, abitus jne. Pealegi seostub inimene positiivse tundega oluliselt paremini ning tema tajud tugenevad. Nii võiks piltide, millel piinatakse loomi, asemel jagada näiteid, mis tekitavad inimeses kaastunde loomade suhtes ja toob looduse inimesele lähemale, paneb ta mõistma, et me kõik oleme üks ja peame seega hoolima ning armastama kõigest ja kõigist meid ümbritsevast, sealjuures ka iseendast. Viha kasvatamine on ühtse ühiskonna vormumisele aga täielik vastandumine. Viha tuleb ego arvelt ja isegi kui viha on nö õigustatud, leidub alati paremaid lahendeid. Sest inimesed keda on vihatud, vihkavad ise; inimesed keda tõrjutakse, tõrjuvad ise jne. Vihkamise asemel oleks kõigil meil kasulikum imestada, nagu ühiskonna headuse ja mõistvuse musternäide Evald Liiv seda Uku Uusbergi lavastuses "Karjäär" teeb.
Minu peamine sõnum on, et inimest on parem õpetada läbi positiivse. Vastuväiteks siinkohal võib õelda, et negatiivne paneb inimese sügavamalt mõtlema, samal ajal kui huumoriga üle kallates tema meeled lahustuksid. Kas ikka on nii? Minge vaadake seda sama "Karjääri" või kuulake Jarek Kasari või Jaan Pehu laule ning tabate vägagi kriitilisi jooni eriti mõnusa-toonilises esitluses. Antud koolkonda kuuluvad veel paljud teisedki meie aja kunstnikud ning mina usun, et nad on õigel teel.
Pealegi on paljud nö negatiivsed tunded vähemalt lääneühiskonnas valesti tõlgendatud. Näiteks on Läänekultuuris pandud inimesed kartma surma ees, mis võimaldab nendega oluliselt lihtsamini manipuleerida, samas kui idamaistes usundites ning paljudes ¨amaanipraktikates on surm loomulik elu osa ning aitab surma tegelikult mõistval inimesel olla palju avatum ja tunnetuslikum teda ümbritseva suhtes. Hirmuta leitakse üles oma tee. Õige ellusuhtumisega on nö negatiivsed tunded head õpetajad ning teenäitajad. Tänapäeval vajuvad paljud inimesed aga õpetuse saamise asemel sügavasse leina või ängi ning ei tule sealt enam kuigi kergesti välja. Kindlasti on ka vale rõõmustada surma üle. Mul oli piinlik näha U.S.A. ninamehi plaksutamas Bin Ladeni surma üle. Surma tuleks siiski austada, olgu ta pätt, kaabakas või loom. Sama lugu on ka selle koeraga kui nüüd jutu lõpuks teema juurde tagasi tulla.

Sisestas R. (verifitseerimata),

Facebook\'il kui sellisel on tänapäeva (sotsiaal)meedias väga lai kandepind, ning seda enamasti just noorte seas.
Šokk või mitte - oleneb vaatajatest, see mis tekitab ühes õõvastust ei pruugi teisele üldse korda minna. Eks taunitav ongi selliste \"rõveduste\" jagamise juures just see aspekt, et seda peavad nägema kõik need, kes on Facebook\'is sellel jagajale sõbraks.
Ma isiklikult pole päris kindel, kas mina tahan kõike seda teada, mida minu sõbrad oma Facebook\'i seinal jagavad, kuid ega ma sinna midagi isiklikult teha ka ei saa, kuna üks osa sealtkaudu tulevast informatsioonist on mulle ka kasulik. Mõnikord ei saa ka seinaomanikku ennast pidada kogu seal sisalduva informatsiooni eest vastutavaks, kuna sinna saavad kirjutada/joonistada ka tema sõbrad ning aeg-ajalt ka ebameeldivad automaatselt postitavad programmijupid.
Meediale meeldib üldse aeg-ajalt ¨okeerivaid pilte jagada ja mina selle vajalikkusest tegelikult aru ei saa, kuna selline ¨okeerimine ei peaks minuarust olema üleüldiselt suunatud kõigile. Pigem peaks säärane \"reklaam\" minema otseselt seda vajavale sihtgrupile. Eesti näide: kiiruseületajatele on jagatud postkaarte, millel pildid võimalike tagajärgedega.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
2 + 9 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.