Aga miks nad seal pargis külmetasid? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Aga miks nad seal pargis külmetasid?

21. Detsember 2011 - 13:05 -- Mats Volberg
Foorumid: 

15. novembri varahommikul viis New Yorki politsei läbi operatsiooni, mille käigus tühjendati Zuccotti park seal kaks kuud laagrit pidanud protestijatest. Mitmeid samalaadseid laagreid inspireerinud liikumine on tuntud kui Occupy Wall Street ning selles osalejad pole ilmselgelt nõus alla andma, sest juba järgmisel päeval olid nad pargis tagasi, seekord küll ilma telkide ja muu taristuta. Mis on see põhjus, mis motiveerib tuhandeid inimesi vastu talve sellist protesti ette võtma? Vastus peitub liikumise tuntuimas hüüdlauses "Meie oleme see 99%"

Ameerika majandusteadlane Paul Krugman märgib ühes oma hiljutises kolumnis, et rikkaim 20% ameeriklastest omab üle poole kogu varast ning suurem osa sellest rikkusest on koondunud 1% elanikkonna kätte. Krugman lisab, et päris täpselt rääkides peaks viitama hoopis 0,1% rikkamaile, kellest väga suure osa moodustavad korporatsioonide tegevdirektorid. Teised räägivad veelgi väiksemast seltskonnast, umbes 400 rikkamast inimesest Ameerikas, kellel on kokku rohkem vara kui 150 miljonil kõige vaesemal kokku. Kuid Occupy-liikumine pole suunatud ainult selle tohutu varalise ebavõrdsuse vastu, vaid pigem ebaõiglase süsteemi vastu, mis on lubanud taolisel jaotusel üldse tekkida. Joonistatud teeviit "Wall St - Main St"

Kuid kas intuitsioonist, et miski on ebaõiglane, piisab, et minna tänavatele lootusega, et mingi muutus toimub? Mõned inimesed on soovitanud Occupy-liikumisel otsida tuge poliitikafilosoofiast: kui meil on mingi terviklik teooria, mis ütleb, kuidas ühiskonna põhiinstitutsioone õiglaselt korraldada, on meil mingi standard, mille alusel praegust situatsiooni hinnata. Ühe sellise teooria on välja pakkunud John Rawls oma 1971. aasta raamatus Õiglusteooria.

Väga lühidalt on Rawlsi arvates õiglane ühiskond selline, mille põhiinstitutsioonid vastavad kahele printsiibile. Esimene neist, mida tuntakse vabaduse printsiibina, ütleb, et igal isikul on võõrandamatu õigus täielikult piisavatele võrdsetele põhivabadustele, mis sobib kokku samade põhivabadusega kõigi teiste jaoks. Need põhivabadused hõlmavad endas igasuguseid poliitilisi ja kodanikuvabadusi, nagu sõna- ja väljendusvabadus, religiooni- ja südametunnistuse vabadus, vabadus osaleda poliitilises protsessis jne. Teine printsiip, mis koosneb kahest osast – võrdsete võimaluste ja erinevusprintsiibist –, ütleb, et sotsiaal-majanduslikud ebavõrdsused peavad rahuldama kaht tingimust: esiteks, need tulenevad positsioonidest ja ametikohtadest, mis on avatud kõigile võrdsete võimaluste tingimusel, ning teiseks, need teenivad suurimal määral kõige kehvemas olukorras ühiskonnaliikmete heaolu. See tähendab, et mõnede inimeste kõrged palgad on õiglased ainult siis, kui kõige vaesemad saavad sellest kõige rohkem kasu, võrreldes iga teise võimaliku jaotusega. Ühtlasi tuleks ära märkida, et võrdsete võimaluste printsiip peab silmas tegelikke ja mitte ainult vormilisi võrdseid võimalusi. Olukord, kus poleks seadust, mis keelaks naistel teatud ametikohtadele kandideerimast, kuid mehi siiski alati eelistataks, oleks ebaõiglane. Oluline on mainida, et Rawls pidas esimest printsiipi nii tähtsaks, et enne kui see pole täielikult rahuldatud, enne kui kõigile on põhiõigused täielikult garanteeritud, ei tule teise printsiibi kaalutlused (sotsiaal-majanduslikud ebavõrdsused) üldse arutluse alla.

Kui me võtame Rawlsi õiglusteooria omaks, siis mida saab praeguse olukorra kohta öelda, et toetada Occupy-liikumist? Esiteks kindlasti seda, et sotsiaal-majanduslikud ebavõrdsused ei teeni kõige kehvemas olukorras olevaid inimesi parimal moel: ajal, mil miljonid inimesed kaotasid seoses majanduskriisiga oma töökoha ja eluaseme või langesid suurtesse võlgadesse, maksti Wall Streetil tippjuhtidele tohutuid preemiaid. Ning see on vaid üks näide paljudest. Taoline varaline ebavõrdsus tähendab aga ühtlasi seda, et paljud ametikohad pole enam kõigile võrdsete võimaluste alusel avatud, vähemalt mitte reaalsuses.

Muidugi võib keegi neile muredele vastata, et vähemalt on esimene printsiip siiski rahuldatud, kõigile on tagatud võrdsed põhiõigused. Kuid järjest enam inimesi leiab, et paraku pole ka see enam tõsi. Poliitikud, kelle võimuses on asju muuta, vajavad ressursse, et viia läbi oma kampaaniaid, see raha tuleb aga neilt, kellel seda on. Mis tähendab, et valituks osutuvad poliitikud, kes esindavad rikaste huve või kes on sunnitud nende huve teenima. Rääkimata siinkohal koridoripoliitikast, mille tulemusel on kuulda vaid teatud huvirühmade häält, kes mõjutavad otsuseid palju rohkem kui "tavaline kodanik".

Teiste sõnadega: valitseb ebaõiglus, mille põhjused paistavad olevat selles, et kehtiv ühiskonna kord ei ole õiglaselt organiseeritud. Kohane oleks nüüd aga küsida, kas see kõik siin Eestis ka meie asi on? Meil ju pole tohutut tubakatööstust või finantssektorit, mis avaldaks oma tugevat mõju poliitikale, meil pole selliseid superrikkaid kui Ameerikas. Meie ühiskond pole ju samaväärselt ebaõiglane? Aga Occupy-liikumine pole mitte ainult praeguse olukorra vastu, vaid ka selle süsteemi vastu, mis lubas sellisel olukorral tekkida. Nad kahtlevad, kas kapitalistlik esindusdemokraatia üldse toimib. Ning seega on väärt küsida, kas Eestis põhiinstiutsioonid on õiglaselt korraldatud, kas igaühel on võrdsed poliitilised- ja kodanikuvabadused (ning ressursid, et neid ühtmoodi rakendada), kas kõik varalised ebavõrdsused teenivad kõige kehvemas olukorras olijate huve suurimal määral?

Autor: Mats Volberg

Pildi allikas: www.sxc.hu

Loe lisaks:
Rawls, John (2010). Õiglus kui ausameelsus: taasesitus. Akadeemia, nr. 7, lk. 1261-1291; nr. 8, lk. 1385-1400. Inglise keelest tõlkinud Tanel Vallimäe.

Rawls, John (2002). Õiglus kui ausameelsus. Kaasaegne poliitiline filosoofia: valik esseid, Tartu, lk. 163-185. Inglise keelest tõlkinud Kaido Floren.

Selg, Peeter (2010). Kes kardab John Rawlsi? Akadeemia, nr. 8, lk 1401-1427.

Memokraadi blogi http://memokraat.ee/category/aktsioon/ows/

Sisestas Katrin (verifitseerimata),

Vastus Teie küsimusele oleks tõenäoliselt, et ei ole Eestis ressursid võrdselt jaotunud, et kõiks saaksid oma poliitilisi ja kodanikuvabadusi võrdsel viisil rakendada. Aga kas Eestis saadakse õiglusest üleüldse samamoodi aru, kui Rawls seda defineerib?

Sisestas Anonüümne (verifitseerimata),

Kaks küsimust:

1) Mis on \"kapitalistlik esindusdemokraatia\"? Miks on sellele praegusele arvatavalt ebaõiglasele süsteemile antud just selline määratlus? Kas kapitalism eeldab esindusdemokraatiat? Või üldse demokraatiat? Või kas demokraatia eeldab kapitalismi? Kas praegust valitsemis/ühiskonnakorraldust määrab kapitalism või pigem demokraatia ja kuidas see korraldus siis ikkagi neist kummastki või mõlemast korraga tuleneb? Kas viga on üldse kapitalismis ja/või (esindus-)demokraatias?

2) Milline näide võiks käia olukorra kohta, kus varalised/sotsiaalsed ebavõrdsused teenivad kõige halvemas olukorras olijate huve? Kas selline olukord on üldse reaalselt olemas/olemas olnud/võimalik?

Sisestas Merl (verifitseerimata),

Võrdsed poliitilised ja kodanikuõigused iseenesest ei tähenda õiglust, kui nad ei teeni õiglast ühiseesmärki. Võrdsed õigused vastupidiste eesmärkide taotlejaile kinnistavad ja süvendavad ebaõiglust. Eesti kultuuriruumi olukord, kus suurel osal territooriumist puuduvad selle arenemisvõimalused, on kujunenud vägivalla ja ebaõigluse tagajärjel. Õigused peavad teenima ühiskonna õiglast ühiseesmärki, milleks on eesti väga vana kultuuriruumi taastamine ja arendamine, kuni see veel võimalik.
Ameerikas on hoopis teistsugune olukord - põlisrahval pole ammu praktiliselt mingeid võimalusi.

Sisestas OL (verifitseerimata),

Ei ole ühtegi riiki, kus ühiskonna liikmetel oleksid võrdsed õigused ja võimalused, ning Eesti ei ole selles eriline ka. Pigem vastupidi, \"economic inequality\" ehk erinevus 10 % rikkamaite ja vaesemaite vahel on Eestis üks suurematest EL-s vaatamata sellele, et SKT elaniku kohta on üks väiksematest. \"Gender inequality\" ehk erinevus meeste ja naiste palkades on ka üks suurimatest EL-is. Sellest võiks teha järeldust, et majanduslikut ebaõiglust põhjustab mitte \"tubakatööstuse või finantssektori olemasolu\", aga ühiskonna ebaõiglane organisatsioon ja seadused, mis selle organisatsiooni fikseerivad.

Paljudel juhtudel hea töö leidmise tõenäosus sõltub mitte inimese oskustest ja kogemustest, aga pigem sellest, kui palju sellel inimesel on tuttavaid. Kas saab kohtus oma õigusi kaitsta sõltub sageli sellest, kas on raha riigilõivu maksmiseks, mis tähendab, et enamikul Eesti elanikel on see võimalus ainult paberi peal. Selliseid näiteid võib palju tuua.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
8 + 4 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.