Kõigil meil on olnud elus kokkupuuteid õpetajatega (õpilase rollis). Kogemusi on olnud kindlasti nii positiivseid kui ka negatiivseid. Õpilasena näeme aga õpetajaks olemise ainult ühte poolt...
Olles ise õpetaja, tekivad teistega kolleegisuhted. Siit ka teemaarendus: Miks arvavad (eriti kutseõpetajate seas levinud) erialaõpetajad, et "Ma põhimõtteliselt ei jaga oma materjale, olen ju tohutult õppematerjali koostamiseks vaeva näinud ja aega kulutanud. Tehku igaüks ise!" Kui õpetaja on veendumusel, et tema koostatud materjal (nt Power Point) on teama teadmiste trump, siis on tal "parim enne möödas". Toon näite: Ühes praktikabaasis (firmas) töötav praktikajuhendaja palus tuua uudishimust oma erinevate aastate praktikantidel näha nende õppematerjale, mida nad on saanud erialatunnis oma õpetajalt. Kolme aasta jooksul tõid praktikandid täpselt ühesugused slaidid. Mitte midagi polnud (kutse)õpetaja sinna aastate jooksul juurde lisanud või uuendanud.
Kui kaks (kolm) kolleegi saaksid teineteise poolt koostatud õppematerjale täiendada, võttes aluseks ühe või teise nähtud vaeva, siis saaks kokku ju veelgi parema ja täiustatud materjali.
Mida teie kogemused näitavad? Kas on piisavalt head õppematerjali saada või kolleeg hoiab neid kapis luku taga?
Õpetaja "parim enne möödas"
Foorumid:
Jagamine?
Ma vaidleks sellele väitele vastu, et õpetajal, kes kasutab aine edasi andmiseks PowerPoint esitlust, on "parim enne möödas". Ma ise kasutan ka seda varianti, sest teisiti lihtsalt pole võimalik. Õpikuid mul pole, töövihikut samuti. Slaididel kasutan aine tähtsamaid punkte, mida õpilased kindlasti peaksid teadma, sealjuures on mul võimalus palju ise juurde rääkida. Olen kutseõpetaja, kellel on 14 erinevat loengut üheteistkümnele erinevale õpilaste grupile. Peaaegu iga paaristund on erinevas klassis. Minu vara ongi mälupulk mis sisaldab esitlusi PowerPointi näol.
Võib olla on suusteril mulle näpunäiteid jagada, kuidas ma ei oleks "parim enne möödas"!?
HelenB-le vastuseks
Kahjuks ei saanud sa minu mõttest aru- asi ei ole mitte power pointis, vaid (õpetaja enda koostatud) materjalide jagamises oma (nt uutele) kolleegidele. Sellega on küll paljudes koolides probleeme, kuna "vanad olijad" ei anna uutele kolleegidele oma materjale kasutada(vähemalt alguses). Paremaks koostööks võiks seda siiski teha, ideaalis teine kolleeg täiendab olemasolevat materjali ning sellest koostööst võidaksid eelkõige õpilased keda õpetatakse. On ju nii?
Jagamine?
Kui vanem olija (õpetaja) annab oma koostatud vaeva (mida ta on koostanud oma vabast ajast) noorele tulijale, kuidas saab seda siis jagamiseks nimetada? Minule ei andnud keegi ühtegi kriipsu materjali, kõik pidin looma ise oma igast sekundist vabast ajast ja ega ma ikka ei taha seda jagada. Kahtlen, kas minu koostatud materjalist saabki nooruke algaja aru. Las aga avastab ise endale selle töö rõõmud ja vaevad, siis tuleb ka armastus õpetamise vastu. Kui aga ei viitsita seda teha ja loodetakse teiste peale, siis arvatavasti selle ameti peale ei kõlba.
Olen nõus, et kolleegide vahel peab olema üksmeel ja koostöö. See võiks sel juhul põhineda soovituslikel suunamistel kuidas on antud tööd kergem läbi viia, milliseid allikaid kasutada jms.
Materjalidest
To Suuster: Alati võib teha kolleegidele (nii oma koolist kui mujalt) ettepaneku koos õppematerjale koostada ja täiendada. Enamuses õppevaldkondades on materjalid kättesaadavad ja igaüks kohandab neid oma äranägemist mööda. Mina ka ei ole huvitatud kõigi materjalide jagamisest, küll aga koostööst!
Pigem näen probleemina seda kui õppematerjal on koostatud Euroopa Liidu toel, tasustatud ja kuulub avalikustamisele, kuid õpetaja siiski seda ei tee.
Jagamisest, koostööst ja konkurentsist.
Minu arvates on suures osas küsimus koostöös ja konkurentsis.
Kui iga õpetaja on pidanud oma materjali nö hambad ristis ja kelleltki abi ja nõu saamata ise valmis tegema, siis tema kogemus ütlebki, et igaüks olgu enda eest väljas. Seega puudub koostöö kogemus ja oskus koostööd teha. Lisaks tunnetab õpetaja, et on teinud suure töö ära ja miks peaks nüüd teine õpetaja tema"seljas liugu lastes" kergema vaevaga läbi saama. Mulle tundub, et nö suurt pilti, tegelikku eesmärki, kus keskne peaks olema õppija õppimine, ei nähta ning jagamise teema sumbub omavahelisse võimuvõitlusse. Põhjuseks taas kord hea koostöökogemuse puudumine.
Võib kaasneda ka konkurentsi tunnetamine - keegi võtab minu materjalid ja hakkab sama asja tegema! Tegelikkuses ei õpeta ju materjal! Vilets õpetaja võib sõna-sõnalt kellegi teise materjali ette lugeda ja ta ei jõua õpilasteni! Oluline on, kuidas õpetaja ise suudab õppimist soodustava keskkonna luua ja kirjalik materjal (PowerPoint jm) on siinjuures ainult toetavaks vahendiks.
Leian, et kui õpetajad oskavad teha koostööd ning üksteisele abiks ja toeks olla, on õppija õppimise seisukohalt tulemused parimad. Siinkohal ei tähenda materjalide jagamine kindlasti seda, et omastatakse omavoliliselt teise õpetaja materjal ning hakatakse seda enda omana edastama. Ma ei näe ka selles probleemi, kui kogenum õpetaja annabki oma materjalid nooremale - õpetaja eeldatavalt hindab kriitiliselt nende sobivust ja kujundab selle põhjal oma lähenemise, kuid teise õpetaja materjalidega tutvumine avardab tema nägemust. Eriti vahva, kui staažikas õpetaja tunnetaks, et ka temal on uuelt tulijalt midagi õppida ning oleks valmis ise oma materjale täiendama.
Lisa kommentaar