Usaldada või mitte usaldada? Vikipeedia ja teabemanipulatsioon* | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Usaldada või mitte usaldada? Vikipeedia ja teabemanipulatsioon*

2. Detsember 2011 - 13:02 --
Foorumid: 

Tädi Maali on tore perenaine ja aktiivne internetikasutaja. Ta otsib sealt aktiivselt infot uute retseptide, ilutoodete ja niisama uudiste kohta. Talle meeldib mõnikord uurida asju ka süvitsi, ja ta kasutab sellel eesmärgil Vikipeediat. Kord aga vihastab ta jälle oma naabri peale, kes kortermajas kuulab poole ööni valjusti muusikat ja pargib alati autot hoovis nii, et teistel on parkida pea võimatu. Sellel samal õhtul Internetis surfates otsustab tädi Maali, et kirjutab naabri-Juhani kohta laimava artikli Vikipeediasse, kus ta kasutab selliseid adjektiive nagu "nahhaalne", "linnastunud maakas" ja "pätt". Tekst saab valmis ja ta klikib "salvesta" nupul. Võtame sellel hetkel väikse pausi ja mõtestame lahti, mis on juhtunud.

Alustame sellega, et kommunikatiivne tegevus on samamoodi tegevus nagu iga teine. Saksa sotsiaalfilosoof Jürgen Habermas on isegi sõnastanud seda väljendiga "communicative action" ehk kommunikatiivne tegevus. Teada, et igal tegevusel on olemas motiivid ja tagajärjed. On olemas subjekt (ehk see, kes teostab midagi) ja objekt (keda tegevus mõjutab). Siinkohal on oluline mainida, et näiteks hea meediatekst annab lugejale üldjuhul aimu, kes mida teeb, millisel põhjusel ja milliseid tagajärgi see tegevus toob. Kolm värvilist nuppu reas: sinine hüüumärgiga, punane küsimärgiga ja roheline hüüumärgiga

Vaadates meie juhtumit võib väita, et tädi Maali kirjutatud artikkel Vikipeedias on moonutatud ning loob lugeja silmis Juhanist negatiivse kuvandi, mis ei pruugi vastata tõele. Tegu on manipuleerimisega, kus tädi Maali kirjutas artiklisse ühed asjad sisse ja teised jättis mainimata. Ta tegi seda keele, täpsemalt kirjaliku eesti keele abil. Ilmselt puudub tema artiklil ka läbipaistvus ehk Juhani iseloomustuse juures ei ole viiteid välistele allikatele nagu (online) meedia või muu. Nagu ka meediast laiemalt saab lugeja sellest artiklist teadmise, mis konstrueerib tema reaalsust, ja ka Juhanit selles reaalsuses. Kui minna edasi, siis üks lugejatest võib postitada viite sellele artiklile Facebooki või Twitterisse ja see jääb levima seni, kuni jõuab, näiteks, Juhani otsese ülemuse või lapseni. Just selline informatsiooni loomise ja levitamise lihtsus ja momentaalne kiirus kaasneb infoühiskonna kiire arenguga.

Õnneks on selliste kaasuste vältimiseks olemas Vikipeedias moderaatorid. Nende ülesandeks on jälgida uute artiklite adekvaatsust, korrektsust, neutraalsust ja kvaliteeti, kohati ka kontrollida juba olemasolevaid artikleid. Eestikeelse Vikipeedia moderaator Ivo Kruusmägi sõnastab Vikipeedia eesmärgi lühidalt – võimaldada kõigile kiire ligipääs kvaliteetsele informatsioonile. Vikipeedia loomus põhineb konsensusel ehk ühtse nägemuse sõnastamisel. Põhimõtte järgi panustab selle kujunemisse võimalikult palju eriarvamustega inimesi ja see aitab luua tasakaalustatud seisukoha artikli teksti kujul. Siinkohal tasub ära mainida, et Vikipeediasse kirjutamine ja artiklite muutmine on anonüümne tegevus. Ühelt poolt võrdsustab see kõiki kasutajaid ühtse kirjatüki loomise kontekstis. Teiselt poolt vabastab see mõnes mõttes vastutusest, kuna autorlus kui selline Vikipeedias puudub.

Anonüümsus ja avatus ("Vikipeediasse võivad kirjutada kõik") loob ka ideoloogilisi takistusi Vikipeedia arendamiseks. Nimelt tihtilugu ei võta inimesed eestikeelse Vikipeedia arendamist omaks ja ei tunneta missiooni panustada kasvõi oma huvi- või tegevusala artiklitesse. Eesti keeles eksisteerib ca 10 000 artiklit, ja paljud nendest vajavad mitte ainult sisulist ja stiililist korrektuuri, vaid ka kaasajastamist. Kahjuks on eesti internetikasutajate aktiivsus Vikipeedia arendamises hetkel madal. Seetõttu on Vikipeedia meeskond hakanud kaasama artiklite kirjutamisse noori, eriti koolidest ja ülikoolidest. Miks just noori?

Peale selle, et nad on väga aktiivsed internetikasutajad ja meediatarbijad, on oluline motiveerida neid tajuma informatsiooni loomise väljakutseid ja hüvesid, õpetada nendele kriitilist mõtlemist ja teksti kriitilist lugemist. Nagu Marju Kadakas (ajakirjanik ja TÜ meedia ja kommunikatsiooni doktorant) kollokviumil* ka mainis, on kriitiline lugemine oskus, mis on äärmiselt vajalik selleks, et infoühiskonnas hakkama saada. See kätkeb endas inimese võimet orienteeruda kiiresti muutuvas teabeväljas ja võtta seisukoht olulistes küsimustes.

Vaieldamatult avaldab meedias ja ka Vikipeedias ilmuv informatsioon mõju meie teadmistele ja arvamustele ümbritseva maailma kohta. Seetõttu peab informatsiooni kvaliteeti ja selle objektiivsust hindama ennekõike lugeja ise.

*Artikkel põhineb Tartu Ülikooli eetikakeskuse kollokviumi (22.11.11) materjalidel

Autor: Jevgenia Dotsenko

Foto allikas: www.sxc.hu

 

Sisestas kollokvist (verifitseerimata),

Ohjah. Esiteks: Kruusamägi. Teiseks: mitte 10 000, vaid yle 90 000.

Sisestas K (verifitseerimata),

Eks asi ole ka ikka kasutaja tarkuses. mitte et ma tahaks nüüd selliseid paralleeele päris tõmmata, aga kas ma arvestan tualettpaberit võttes, et see pole mõldud peale kirjutamiseks. Kas ma vikipeediat kasutades arvestan, et see pole teadus ega kohtuotsus.
Aga kasutajate tarkusele kaasaaitamiseks: vikipeedias võiks nt iga artikli juures olla väike märkus, et ei ole teadus jne. Ilmselt kuskil tingiustes see muidugi on ka
Kui ma kuskilt seina peale soditud graffitsist loen, et \"juhan on loll\" - no ise ka olen loll, kui arvan, et näe, juhan ongi loll, kirjas oli

Sisestas OL (verifitseerimata),

Olen nõus eelmise kommentaariga. Mina vaataks Vikipeedia usaldusväärsuse küsimust laiemas kontekstis - milliseid infoallikaid ja mis tasemel loeme me usaldusväärseteks. Näiteks, ei usalda ma mõnedes teaduslikkes artiklites publitseeritud andmeid, kui tegu on kehva ajakirjaga ja ei hakka neid andmeid oma teadustöös kasutama, kui on paremaid alternatiive. Sel juhul ka silt \\\"teaduslik artikkel\\\" ei tähenda veel midagi. Vikist rääkimata, väga spetsiifiline info kipub seal sageli ebatõeseks olla ja minu praktiline kogemus seda tõestab. Seega, teatud juhtudel ei sobi Viki kindlasti info saamiseks/kontrollimiseks. Üldiste asjade jaoks on Viki aga üsna hea ja vea ilmnemise tõenäosus on suhteliselt väike. Igaüks peab ise otsustama, kas tasub antud konkreetsel juhul usaldada Vikis olevat infot või mitte. Kui on seal kirjas \\\"juhan on loll\\\" ja pole mingit viidet olemas miks ta on, siis vist ikkagi ei tasu.

Sisestas Kai (verifitseerimata),

Tekkisid päris samad mõtted nagu K-l ja OL-l. Kui tädi Maali avaldab oma puhtsubjektiivset nördimust naabrimehe käitumise üle (kusjuures selleks on ka põhjust, kuna vali muusika tõepoolest häirib), siis kas ikka saabki temalt nõuda, et ta sõnastaks oma arvamuse teaduslikule kirjatööle esitatavate nõuete kohaselt? St et väited peaksid olema tõesed ja et neid peaks olema võimalik kontrollida jne. Kui avaldatakse oma meeleolusid ja tundeid, ei ole minu arvates tegemist manipuleerimisega, vaid Maali tõepoolest kirjutab, nagu temale vahetult tundub. Oluline on siinkohal eristada faktiväiteid väärtushinnangutest (paistab, et artikli autor seda vahet ei ole teinud). Kui Maali ütleb südametäiega, et Juhan on nõme mees ja nahaal, siis ei ole juba esmapilgul tegemist faktiväidetega vaid puhtalt hinnangutega. Hinnangud ongi oma olemuselt subjektiivsed ja neid ei saagi kontrollida. Ei ole võimalik tõendada, et keegi on \"nõme\" või \"nahaalne\". Kui Maali väidab, et \"Juhan on loll\", siis võib see olla nii väärtushinnang kui faktiväide. Tavakeelekasutuse põhjal võiks kellegi lolliks nimetamist küll pigem samuti käsitada väärtushinnanguna, kuid teine võimalus on näha selles konkreetset väidet Juhani madalate vaimsete võimete kohta. Kuigi psühhiaatrias ilmselt ei tunta niisugust diagnoosi nagu \"loll\", siis psühhiaatriaekspertiisi abil oleks võimalik kontrollida, kas Juhanil esineb mõni vaimne häire, mille kirjeldus oleks lähedane sellele, mida tavaliselt mõistetakse sõna \"loll\" all.

Igati nõustun aga artikli autori selle mõttega, et arendada tuleb kriitilise mõtlemise ja lugemise oskust. Oluline ongi, et igasuguseid väiteid ja \"infomüra\" ei käsitataks tõsiseltvõetavana, et suudetaks eristada tõele pretendeerivaid fakte (väiteid faktide kohta) ja kellegi isiklikke mõttearendusi. Huvitav materjal oli selles suhtes Björn Lomborg’i juhtum, kus Teadusalase Ebaaususe Komitee (DCSD) arutles pikalt selle üle, kas Lomborgi raamatut \"The Skeptical Environmentalist\" üldse saab käsitada kui teaduslikku teost (ja seega, kas on üldse põhjust arutleda, kas Lomborg on rikkunud teaduslikule käsitlusele esitatavaid aususe jm nõudeid) või on tegemist pigem provotseeriva ja mõttevahetusele üles kutsuva kirjutisega, mis niisugustele nõuetele ei allugi.

Sisestas Veiko Ve (verifitseerimata),

Olen täiesti nõus väitega - tuleb arendada kriitilise lugemise oskust! Mitte ainult Wikit lugedes vaid kõike. Ja mitte ainult lugedes vaid ka kuulates, nähes, meediat tarbides, ülikoolis/koolis loengutes/seminarides osaledes.
Kui keegi esitab väite/fakti vms ja ei suuda sellele reaalset viidet lisada siis tuleb selles faktis kahelda (mitte eitada aga kontrollida). Vähe sellest kui viide on lisatud tuleb seda viidet kontrollida (otsida algallikat). Sageli on viideldud artikleid liiga kergekäeliselt ja kallutatult - et tunduks \\\\\\\"tähtsam\\\\\\\". Enamasti selline viidete kontrollime, sõelub välja tõeliselt \\\\\\\"head\\\\\\\"/ \\\\\\\"õiged\\\\\\\"/ \\\\\\\"ausad\\\\\\\" tööd/artiklid/mõtted/ideed. Ma ei arva et peab olema absoluutselt skeptiline ja kõike esmalt kontrollima veel vähem falsfitseerima.
Olen täiesti nõus Kai seosega BL juhtumi kohta. Paralleeli saab tõepoolest tuua Tädi Maali kirjutise kohta - küsimus on millele artikkel/ töö pretendeerib - kas teadsutööle või mõttevabaduse väljendusele. Kui tädi Maali oleks seda tahtnud esitada teadustööne oleks ta pidanud oma terminid defineerima (viitlema allikatele), võibolla tegema pilte auto parkimise viiisidest - kirjeldama hea tava reegleid mailmas (viitlema), korteriühistu reegleid ja õiguslikke paragrahve välja tooma.\\\\\\\'
Kui tädi Maali soovis artikli avaldada \\\\\\\"arvamuse\\\\\\\" rubriigis siis oli tal selleks täielik õigus - artikli aktsepteerimine moderaatori (editori) poolt on juba teine teema.

Sisestas Lennart (verifitseerimata),

Olen paljuski nõus eelnevate kommentaatoritega. Kriitiline lugemine on oluline oskus. Vikipeedia kasutamise eest võiks hoiatada õpetajad ja õppejõud, et vikipeediat ei saa kasutada usaldusväärse allikana ja sellele viitamist ei peaks aktsepteerima.
Tädi Maali puhul on mängus emotsioonid. Tavaliselt, kui mängus on emotsioonid, kaldub kirjatöö ära neutraalsest, ratsionaalsest suhtumisest. Mõelge ise kui palju kordi olete vihasööstu ajal teinud mingeid otsuseid, mida hiljem kahetsete.
Teine asi on aga vastutuse tunne millegi ees. Artiklite arvu arvestavas teadusmaailmas on küllaltki sage juhtum, et artikleid toodetakse justkui konveierlindil. Olen isegi üsna autoriteetsetelt teadlastelt kuulnud ülestunnistusi, et vahest on mõni artikkel saanud vähem tähelepanu kui tarvis ja kiiresti avaldamisele lastud, et oma või instituudi teaduslikku staatust hoida. Selline teadusesüsteem ei ole kuigi hea, kus aset leiab teeme-lihtsalt-ära suhtumine.
Isegi kõige prestiissemate ajakirjade, nagu "Nature", toimetusest lähevad mõned vead läbi. Olgu seal kasvõi 5-kihiline toimetus.

Sisestas J.U. (verifitseerimata),

Kriitiline mõtlemine on äärmiselt oluline ja vajab koolides senisest suuremat tähelepanu. Samas, isikule, kellel vastav oskustepakett on edukalt omandatud, võiks vähemalt ingliskeelne Wikipedia (üldisemate / tavalisemate teemade osas) olla üle keskmise informatiivne ja usaldusväärne infovaramu. Selle väärtus seisneb minu jaoks kiire ja valdavalt hästistruktureeritud ülevaate pakkumises teemade kohta ning juhatamises põhjalikumate algallikate juurde. Spetsiifilisemate teemade osas jääb Wikipedia mõnikord tõesti ebapiisavaks: vastavad artiklid on sageli pealispindsed, küsitava kvaliteedi ja usaldusväärsusega. Teisalt, sellisel puhul on moderaatorid need enamasti varustanud vastavate hoiatustega.

Teisalt, Wikipedia puhul on väga märkimisväärseks aspektiks teadmiste loomine kollektiivsel, vahetul ja kõigile avatud viisil – suur uuendus võrreldes inimkonna senise praktikaga. Minu hinnangul see omadus pigem lisab teemakäsitlusele haaret ja usaldusväärsust, vähendades kitsas ringis sündivatele "teadmistele" omast kallutatuse ohtu. Siinkohal on muidugi oluline, et Wikipedia autorite ring jätkaks laienemist.

Sisestas Heiki (verifitseerimata),

Nagu siin ka esimene kommentaar on, siis tõesti praeguse seisuga on eestikeelses vikipeedias ca 97000 artiklit, mitte ca 10000, nagu väidab antud tekst. Kasutades lühendit \"ca\" võin ma ju ekslikult arvata, et on 9000 artiklit, vikipeedia ise märgib vastavat arvu 10000+. Vikipeediat kasutades kehtib reegel: usalda, aga kontrolli. Kas mitte selle tarbeks polegi nõue, et vastavas artiklis peab olema viide algallikale?
Teadustöös ei ole ju üldse viisakas viidata kommuuni poolt hallatavale referatiivsele tööle. Kriitiliselt tuleb suhtuda kõikidesse väidetesse, sest väited pole alati korrektselt vormistatud, olgu kasvõi samas artiklis avaldatud eestikeelse vikipeedia artiklite arv. Võibolla on sellesse arvamusavaldusse sihilikult tehtud vastavad vead (kollokvist (02.12.11 / 15:19))?
Artikli alguses tekkis mul kohe küsimus, mis tädi Maalil viga on? Naaber kuulab valjult muusikat - selle vastu aitab ju naabriga rääkimine, kui ei aita, siis on ju üleüldine öörahu kokku lepitud, millest peab kinni pidama, kui ei peeta, siis aitavad vastavad institutsioonid. Sama lugu parkimisega. Kellele see naabri Juhani kohta käiv artikkel ikka huvi pakub, kas ta on mingi prominent? Suure tõenäosusega on see artikkel seal mõnda aega üleval ja seejärel kustutavad moderaatorid vastava sissekande. Suuremat mõju avaldavad ilmselt sotsiaalvõrgustikes vastavasisulised postitused, aga nendesse postitatu on kindlasti subjektiivne ja keegi ei hakkagi teadust taga ajama.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
11 + 0 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.