Foorumid:
Kas teie peate õigeks seda, kui õpetajal ei ole oma last või lapsi kuhugi panna, kas siis sel päeval ei saanud mees või lapsehoidja lapse eest hoolitseda või laps oli haige ja ei saanud lasteaeda panna, et õpetaja võtab lapse ainetundidesse kaasa. Laps vajab ju ka ikkagi tähelepanu ja minumeelest see segab õppetööd, sest õpetaja ei suuda keskenduda nii oma ainele. Samas on ka vastupidine olukord väga ebaeetiline. Ülikoolis näeb seda tihti, kui emad oma lapsi kooli veavad. Lapsed ei suuda istuda vaikselt terve päeva. Lapsed tahaks ju mängida ja kui nad midagi ei saa siis nad hakkavad jonnivad seal. See segab nii ka õppejõu tööd.
Mis oleks siis lahendus ja kas ikka on eetiline lapsi kooli kaasa võtta?
Õpetaja koos oma lapsega tunnis
Ma ei pea lapse tundi kaasa võtmist õigeks, aga vahel ei ole teist võimalust. Minu arvamus on selline, et erandkorras on see lubatud.
Olen ka ise sellises olukorras õpetajana olnud. Olen nõus, et see segab õppetööd ja seetõttu tuleks lapsele selline tegevus leida, et tema aeg oleks sisustatud (joonistamine vms). Sõltub ka lapse vanusest ja temperamendist ning muidugi auditooriumi vanusest, kellele see tund on mõeldud.
Mis siis teha? Kool ei paku lapsehoidmisteenust, ka ülikool mitte. Võiks ju olla selline teenus, et tuled tööle või õppima ja saad lapse selleks ajaks samas organisatsioonis lapsehooldusesse anda. Kas kooliõpetaja peaks tunni ära jätma, sest tekkis ootamatult olukord, kus lapsehoidja ütles ära? Raha on see, mis paneb kooliõpetaja tegutsema nii, et võtab lapse koolitundi kaasa. Või see, et niigi on koolis palju haigeid õpetajaid ja kohusetundest ei saa puududa. Tean ühte õpetajana töötavat ema, kes on juristilt nõu küsinud, mis siis nüüd saab, kui pole oma last kuskile jätta. Juristi sõnade järgi polevat see probleem laps koolitundi kaasa võtta. Pole ise juristiga rääkinud, oletan, et ta mõtles antud hetkel "hädaolukorda". Ma arvan, et kui need on harvad juhud, siis see lihtsalt on nii ja kõik. Pigem leian, et eetiline on koolijuhti teavitada sellest, et situatsioon on selline, laps on täna koolitunnis, kas olete sellega nõus, või peaksin asendaja otsima. Ja koolijuht otsustab, mis edasi saab.
Mis aga puutub ülikooli loengutesse, siis arvan, et üliõpilane peaks pigem puuduma loengust. Eeldan, et tegemist on erandliku olukorraga ja see ei tekita mingeid probleeme loengust puudumisega. Oleneb muidugi ka lapse vanusest. Miks mitte näiteks kuueaastane laps loengusse kaasa võtta, tema suudab juba pikemat aega vaiskelt istuda ja oma toimetusi teha (see eeldab, et üliõpilasest ema/isa on lapsele tegevuse kaasa võtnud). Kahe-kolme aastase lapsega see nii lihtne pole, sest tema ei saa veel sellest aru. Kõigil on tähelepanu hajutatud, loengu kuulajaskonnal, õppejõul, ka lapsevanemal, kes ta kaasa on võtnud. Kui aga üliõpilasest lapsevanem tahab kaheaastase kõrvalt loengut kuulata ja tal pole muud lahendust sellel hetkel, siis peaks küsima ka õppejõult ning loengust osalejatelt nõusolekut.
Lahenduseks oleks lapsehoiuteenus koolis ja ülikoolis, see võiks olla korraldatud kodanikualgatuse korras. Reeglina ei peaks lapsed olema tunnis ja loengus, mõeldes kõigepealt lastele, kellele see on ebameeldiv olukord, õppijatele ja tunni andjale, kes ei saa keskenduda oma põhitööle.
Kui laps on haige või oli haige ja teda ei tohi lasteaeda viia, siis ei saa haige lapsega kooli või loengusse ka minna. Selles ei ole küsimustki.
Õpetaja koos oma lapsega tunnis
Leian, et lapse tundi kaasa võtmine võib toimuda, kuid seda juhul, kui muud võimalust tõesti ei ole. Kui seda tuleb pidevalt teha, siis peab kindlasti leidma alternatiivi. Isegi juhul, kui laps istub vaikselt tagapingis ja joonistab, on õpilaste tähelepanu mingil määral häiritud. Emana olen sunnitud mõnel korral ka ise lapse üheks või kaheks tunniks klassi võtma. Oleneb ka lapse vanusest, kui kuuene joonistab või vaatab raamatut, isegi kuulab huviga tundi, siis kahesega on tähelepanu pidev tunniteemast kõrvale kallutamine garanteeritud. Kas see on eetiline ka lapse suhtes, eriti kui peab tihti või mitu tundi klassis viibima ja ehk igavust taluma? Samas, mõnikord on tore, kui õpetaja näitab ennast natuke ka teises, elulises rollis.
Mina olen ise olnud õpetaja laps ja mäletan, et minu ema ei lubanud kunagi mul oma tundides istuda, kuigi ma ei olnud laps, kes nõuaks suurt tähelepanu ja võisin rahulikult paar tundi istuda ja joonistada. Mäletan küll neid juhuseid, kus olin niikaua mõne ema kolleegi valvata, kuni ta tunnis oli. Näiteks istusin majandusjuhataja kabinetis või keemiaklassi tagaruumis ja mängisin seal oma mänguasjadega. Teise näitena mäletan üht enda õpetajat, kel pidevalt algklassides õppiv laps peale oma tundide lõppu gümnaasiumiõpilaste tunnis istus ja pean ütlema, et see oli siiski küllaltki segav, kuna ta aeg-ajalt ema tähelepanu nõudis.
Arvan, et lapse kaasavõtmine tundi on aktsepteeritav ainult äärmuslikus erandolukorras, kui last tõesti mujale jätta ei ole. Siinkohal ei erine õpetaja roll minu arvates teistest ametitest. Enamikes töökohtades ei saa või ei ole üldiselt hea tava kohane lapsi tööle kaasa võtta.
Lisa kommentaar