Õpilased on oma valikutes peaaegu vabad. Gümnaasiumijärgsed õppijad on täisealised ja otsutavad tihti ise, mida teevad. Mõned vanemad on lausa öelnud, et kui laps saab täisealiseks, siis vastutab ta ise oma tegude eest ja vanemana ma tama tegevustesse ei sekku.
Õpetajana tekib mul küsimus, et kui õppija, kes on küll täiseealine ja peaks suutma ise otsuseid teha, kuid kes ei ole piisavalt elukogenud, teeb otsuse, et jätab oma õpingud kati ja läheb tööle või veedab niisama mitte midagi tehes aega, kas siis peaks kooli poolt keegi lapsevanemaga kontakti võtma? Ja mida siis teha kui kodu poolt tuge ei ole, või lastakse minna nii, et oleks antud aja hetkel võimalikult mugav endal, mitte mõeldes sellele, et milliseid tagajärgi see tulevikus tuua võib? Tõesti, meie koolis on loodud väga head tugisüsteemid, et õpilasi nõustada ja toetada aga kas ja kui palju peaksime me õppija otsuseid austama ja toetama?
Koolist omal soovil lahkuv õppija
Foorumid:
Õigus vigadele
Varem või hiljem tuleb meil õppida oma otsuste eest ka vastutust võtta.
Haridustee valimine on küll väga oluline küsimus, kuid üks valutumaid, millest saab vastutuse võtmist õppida. Sellepärast et hariduse jätkamiseks (eriti arvestades, et me räägime täisealistest gümnaasiumijärgsetest õppijatest) on võimalusi ka hilisemas eas. Kindlasti, mõnes mõttes "ühes jutis" õppimine on kergem: gümnaasiumist saadud teadmised on veel värsked ja kergemini mälust ammutatavad, perekoormust veel pole või on see väike.
Samas, elukogemuste vähesus jätab ka õppimist vähem tõhusaks: enda eesmärgid/huvid/eelistused ei pruugi veel paigas olla, mõnikord õpitakse pigem harjumusest, kui reaalse motivatsiooniga.
Ma arvan, kui õppija otsustab oma õppingute katki jätmist, peaks küll temaga asju arutada (millest tema otsus tuleb ja kas ta saab aru ka oma otsuse tagajärgedest), kuid otsustada lasta ikka temal endal (mitte vanematel). Võib olla, tasuks kehtestada mingit "mõtlemisaega", nagu töölt lahkumisavalduse puhul: annad avalduse sisse kuu aega enne ära minekut ja selle kuu aja jooksul on Sul veel võimalus oma otsust muuta ja avaldust tagasi võtta. Lisaks mõtlemisajale annaks selline süsteem ka võimalust õppijat töödistsipliiniga harjutada.
Koolist omal soovil lahkuv õppija
Arvan, et kool võiks ikkagi lapsevanemaga ühendust võtta. Eriti kui tegemist on nii tähtsa otsusega nagu haridustee katkestamine. Minu kogemus gümnaasiumi klassijuhatajana on näidanud, et sageli on õpilased oma otsustes veel ebakindlad ja mõjutatavad. Muidugi oleneb palju ka kodusest suhtumisest, sest tõepoolest on vanemaid, kes jätavad otsused ainult laste enda teha ja seetõttu jääb ka kogu vastutus lapse kanda. Toimiv tugigrupp koolis on kindlasti hea võimlus teha selgeks õpingute katkestamise tegelikud põhjused ja analüüsida koos õpilasega tulevasi valikud (juhul kui ta otsustab katkestamise kasuks).
Lisa kommentaar