Foorumid:
Imetore kui õpetajana on õnnestunud viia õpilane nii heade tulemusteni, et saad kasutada tema tööd eeskujuks ja inspiratsiooniks teistele. Ülikooli astmes on viitamine reguleeritud.
Aga lasteaias, algkoolis, põhikoolis... Alati ei ole tegu kirjalike töödega. On joonistused, käsitööd vms., mida õpetajad saavad kasutada esitlustes.
Millal ja mis vanusest alates peaks hakkama viitama algallikale? Mis hetkest tõuseb inimene "viidatavaks"autoriks?
Ma ei usu, et "viidatav autor" on mingi eriline staatus, mis tuleb välja teenida. Autor on autor ja sellisena alati oma tööga seotud ja viitamist väärt.
Huvitav oleks kuulda, millest see küsimus tekib, et millal peaks hakkama viitama.
Iseasi on see, kas alati on autori nime nimetamine autori huvides. Aga antud kontekstis, kus jutt on eeskujuks ja inspiratsiooniks esitlemisega, peaks siiski esile tõstma inimest, kes töö tegi. Vanus ei mäng rolli.
Mina nõustun Liisa mõttega, et iga autor on viitamist väärt ning vanus ei mängi tõepoolest rolli, ei selle puhul, keda sa viitad ega kellele sa viitad. Ühelt poolt reguleerib viitamist "Autorikaitseseadus", kuid teiselt poolt ei tohiks unustada, et inimene õpib läbi kogemuse ning võimalus samastuda töö autoriga võib luua tunde, et ka sina ise oled selleks võimeline, eriti kehtib see just laste puhul.
Minul on alati tore kuulda, kui keegi toob esile, et näidatav või kuuldav on lapse looming. Ühelt poolt näitab lastele viitamine, et nn esitaja väärtustab tegelikke autoreid, mitte ei rõhu ainult iseendale. Teiselt poolt aitab see (taas)avastada, kui palju on tegelikult lastelt õppida. Seega usun, et ükskõik kelle tekste, joonistusi, mõtteid ja muud seesugust kasutada, tuleks alati mainida selle päritolu, seda siis kas õpetajana laste ees, õppejõuna auditooriumi ees, kollegina puhketoas või sõprade seas. Sellise lihtsa teoga väärtustad sa inimest kui loovat isiksust ning julgustad teda edaspidigi looma ja arenema.
Tänud tagasiside eest.
Liisale täpsustuseks: 1. olen esimest aastat koolis ja õpetan käelist tegevust. Laste tööd tulevad toredad ja plaanin neid pildistada, et vajadusel teistele näidata või kuskil kasutada. Ühest küljest on meeletult töömahukas igale tööle nime pildile juurde panna, teisalt aga tunnen et see vajalik.
2. Kui hakkan liigaselt lastele rõhutama, et nemad kui autorid, siis ei lase nad varsti ennast enam üldse juhendada, vaid ütlevad et see nende autorilooming, ükskõik mis kvaliteedis see välja tuleb.
Sellised taustad küsimusel.
Lisaks: uue Eesti algusaegadest on pärit mõned õpetlikud vihikukesed, mis väidetavalt kokku pandud õpilaste kursuse töödest ning autoriks on õppejõu nimi.
Kuias tajuda piiri millal õpilase töö muutub õpetaja loominguks ja vastupidi?
Viibisin hiljuti koolitusel, kus koolitajaga koos valmistasime meldiva eseme. Kogu koolituse õhkkond ja meeleolu oli hea, kuni õppejõud teatas, et kui me tema ideid edasi müüma hakkame saab ta väga kurjaks ( mitte pahakaseks). Siis tekkis minus teatud vastuolu- sa oled ju midagi väljamõtlenud ja soovid seda teistele edasi anda, saad selle eest ka tasu (nii rahaline kui head emotsioonid) ja siis oled pahane, kui teised seda edasi annavad. Kui ma teistele ütlen, kust ma selle idee sain, siis pekas see olema ju korrektne? Iseasi on, kui ma sellega hakkaksin meeletult raha teenima, isegi ma teeniksin ja kui selle vastu keegi on siis tuleks oma toode/teenus patendeerida. Ja täpselt samasugust toodet/teenust ei saa ju nagu nii pakkuda, kuna inimsed, kes tegevust edasi annavad, on ju väga erinevad. Igasuguste piltide ja tekstide kasutamaine oma töös oleks küll viisaks viidata aga kui tegu on tootega?
Minu teema algatus on just pigem laps õpilasi puudutav.
Täiskasvanute puhul olen toonud sellise paralleeli: riiulil olevat kommikarpi külas olles ise tarbima ei hakka. On nii. Ootad kuni karbil kile ümbert võetakse ja lauale kõigile pakkumiseks avatakse. Nüüd hakkad isukalt sööma ja ka teistele ulatama. Sellega tõenäoliselt kõik nõus.
Kui toodet pole esitletud raamatus ega kursusel, siis ei hakka teda ka ise valmistama ja teistele pakkuma, kuigi laadal nägid ja meeldis.
Kindlasti on aus autorile viidata, kui oled kellegi idee nö tootmisse võtnud. Võibolla pidas õpetaja silmas, et võtate tema konspektid ja hakkate kursust edasi müüma ehk ise raha eest pakkuma.
Autoriõigused
Minul tundub, et küsimus ei ole mitte niivõrd nimede nimetamises, kuivõrd selles, kas üldse võib õpilase töid näidete ja eeskujuna kasutada ilma õpilasega kooskõlastamata.
Ma arvan, et selleks et lapsi õpetada intellektuaalomandi austama, peab ka nende autoriõigustesse tõsiselt suhtuma, sõltumata autori vanusest: enne töö kasutamist peaks lapselt selleks luba küsima, ja siis ka täpsustama, kas ta soovib oma töö näitamise juures oma nime (vanuse, klassi, kooli jne) mainimist (autoritel on teadagi õigus ka varjunimele) ning kas ta oleks nõus oma töö juures ka õpetaja/juhendaja mainimisega. Sest et mul meenub üks juhtum enda kooliajast, kui minul oli väga vastu meelt see et kooli käsitöö näitusele minu töö juurde pannakse ka kodunduse õpetaja nime, kes polnud tolle nikerdusega kuidagi seotud (ja inimene, kes reaalselt selle töö juhendamisega tegeles, polnud kooliga seotud ning seetõttu nagu polekski mainimist väärt).
Lisa kommentaar