Rassistlikud naljad on mõnikord okei? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Rassistlikud naljad on mõnikord okei?

7. November 2011 - 12:32 -- Mats Volberg
Foorumid: 

On mitmeid põhjuseid miks mitte pidada rassistlikke naljade tegemist lubatavaks. Esiteks see, et nalja "sihtmärk" võib tunda end selliselt puudutatuna, et see tekitab talle kahju; teiseks see, et selliste naljade tegemine tekitab ja kinnistab ebaterveid võimusuhteid inimgruppide vahel, eriti kui nalja "sihtmärk" kuulub vähemusse või ajalooliselt rõhutute hulka; kolmandaks, selliste naljadega tihti väljendatakse mitmesugust taustinfot (suhtumisi, arvamusi "sihtmärgi" kohta), mille otse väljaütlemist peetakse teiste vastu lugupidamatuks. Samasugused põhjused kehtivad ka teiste konkreetsete inimgruppide (seksuaalvähemused, rahvused, sood) pihta suunatud naljade puhul, sest neid nalju ühendab sarnane struktuur: konkreetsele grupile (ainu)omase tunnuse/omaduse (olgu see tegelik, ülepingutatud või väljamõeldud) ümber ehitatakse lugu, mis on naljakas just sel põhjusel, et sellel grupil on (või arvatakse olevat) see tunnus/omadus.

Kuid sarnase struktuuriga nalju on veel. Näiteks Tuhkatriinust, kes saab oma haldjast ristiemalt kõik vajaliku, et minna ballile: tõlla, mis võlutakse kõrvitsast, kutsari, kes võlutakse hiirtest ja nii edasi; lisaks tampooni, mis võlutakse baklažaanist. Nagu algses muinasjutuski, on Tuhkatriinul ballil väga meeldiv, kuid nalja lõpuks on ta haldja peale päris vihane, sest too unustas talle öelda, et keskööl võtavad asjad oma esialgse kuju, kaasaarvatud too baklažaanist tampoon. On muidugi põhjuseid, miks pidada seda nalja sobimatuks: seda võib pidada labaseks, klassikalist lastekirjandust mõnitavaks ja naisi alandavaks. Kuid võttes seda kui nalja Tuhkatriinu kohta, siis ei saaks seda pidada samamoodi halvaks nagu nalja mõne rassi kohta. Naeravad mannekeenid lahtiste suudega

Põhjus, miks see nii on, peitub minu arvates selles, et Tuhkatriinu on väljamõeldud tegelane, teda pole päriselt olemas, nagu on olemas negriidse rassi esindajad. Enamgi veel, ei selle nalja rääkijal ega tema publikul ei ole Tuhkatriinuga mingit isiklikku ega kaudset suhet, nagu tihti on rassistliku nalja rääkijal ja/või publikul. Kui näiteks Tuhkatriinu kasuõed või tema naabrid seda sama nalja teeksid, siis poleks see lubatav, sest nalja heidetakse ühe konkreetse inimese eripäraste tunnuste/omaduste üle ning nende jaoks on tegelik too inimene, kellega neil on isiklik suhe.

Tulenevalt aga Eesti äärmiselt homogeensest rassilisest kooslusest (kõrvalmärkusena: Eestis esinev rahvuslik mitmekesisus on hoopis teine teema), millel on pikk ajalooline taust, ei ole rass Eesti ühiskonnas mingiks tõsiseks teemaks võrreldes näiteks mõnede Lääne-Euroopa riikide või Ameerika Ühendriikidega. Seega, kui eestlane teeb nalja "laisa mehhiklase" stereotüübi üle, siis on sellel hoopis teistsugune tähendus ja tagajärg, kui seda sama nalja teeks keegi, kes elab näiteks Californias, sest tavalise eestlase jaoks on too stereotüüp (ning sellega seonduvad rassi- ja immigratsiooniküsimused) lihtsalt nii kauged ja võõrad. Ma ei taha öelda, et ma ei oleks kunagi rassiga seonduvate küsimustega kokku puutunud või et ma arvaks, et need teemad on väljamõeldud, kuid väga enamik minu kokkupuutest, nagu ilmselt paljudel eestlastel, on olnud vahendatuna läbi raamatute, filmide ja teleseriaalide.

Seega, kui mina peaksin tegema mõne nalja negriidse rassi üle, siis ei ole tõenäoline, et "sihtmärk" end puudutatuna tunneks, sest mul pole oma igapäeva elus otseseid ega kaudseid suhteid ühegi negriidse rassi esindajaga. Ma ei saa tekitada ega kinnistada mingeid ebaterveid võimusuhteid, sest Eestis lihtsalt pole mingeid suhteid eri rasside kui konkreetsete inimgruppide vahel. Ning ma ei saa teha viiteid näiteks orjandusele, sest eestlased pole kunagi orjapidajad olnud. Tulenevalt minu keskkonnast ei oma rassistlikud naljad samasugust tähendust ega tulemust. Kas võiksin siis järeldada, et minu jaoks on lubatav teinekord mõnd rassistlikku nalja teha?

Autor: Mats Volberg

Foto allikas: www.sxc.hu

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Selleks peaks aga eeldama \"sihtmärgi\" suurt tausta- ja ajalooteadlikkust. Oletame, et sinu rassistlikku nalja kuuleb pealt tolle rassi esindaja, kes muidu elab kultuuriruumis, mis on täis rassidevahelisi pingeid ja samasugune on olnud ajalugu. Kas ta suudab kohe vahet teha, et \"ega sa seda ju nii ei mõelnud\" - enne kui jõuab solvuda, haiget saada...? Kust ta peaks üldse teadma, et sinul niisugune taust puudub ja seega ka tagamõte puudub?
Kas sellise nalja puhul on rääkija taust (ja kavatsus) olulisem, kui \"sihtmärgi\" hulka kuuluva kuulja taust?
Seda siis juhul, kui kuuljate hulgas on mõni \"sihtmärk\".

Sisestas mnjah... (verifitseerimata),

Kas blondiin on väljamõeldud tegelane või mitte?

Sisestas K (verifitseerimata),

oi blondiininaljad on küll puhas rassism. ja ei kehti see, et sihtmärk ei saa tunda end puudutatuna, sest justkui pole võimu- vms vaevarikast ajalugu ega suhteid. sihtmärgid on siinsamas meie ümber, vaat et pooled meist

Sisestas Mari (verifitseerimata),

Mul tekkis blondiininaljade kohta hoopis see küsimus, et kui sihtmärgiks on keegi, kes sai mingi jamaga hakkama ja naljaga pooleks (ka jamataja) muigavad, et nojah, blondiin. Siis see ju ideeliselt solvab samuti kedagi?

Kunagi kuulsin definitsiooni blondiinide kohta - et blondiinid on need, kes \"blondiindsustega\" hakkama saavad, juuksevärvi poolest heledad on blondid. Üks ei kaasne ilmtingimata teisega. Tea, kas see erisus veel kehtib?

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Tõsi, selleks et minupoolt kirjeldatud olukorrast \"puhtalt\" välja tulla peaks publik olema tuttav nalja rääkija taustaga. Samas (kui mul on õigus) siis peaks siiski säilima võimalus, et pärast nalja rääkimist, kui keegi on haavatud ja solvunud, saab oma tausta tutvustada ja veenda teist, et mingeid halbu kavatsusi polnud. Aga ega mu eesmärk oli pigem esitada küsimus, et kas on nii või ei.

Blondiinide osas: ühelt võiks ju öelda, et pole vaja teha muud kui püüda leida mõni inimene, kes on nagu mõni neis lugudes kirjeldatud blondiin. Kui selline inimene leitakse, siis pole väljamõeldud. Teisalt mainisin, et tegu võib olla ka ülepingutatud ja/või väljamõeldud omadustega, mille üle nalja heidetakse. Selliseid blondiine on kindlasti, st inimesi, kes tegelikult pole nii rumalad ja naiivsed kui anekdootides olevad tegelased, kuid keda kujutatakse kui neid omavat.

Sisestas merit (verifitseerimata),

blondi naisinimesena võin öelda, et mulle meeldivad blondiininaljad :-) Blondiini stereotüüp on suurepärane vabandus olukordades, kus aju mingil põhjusel kinni kiilub. Tunnistan, et olen oma heleda juuksevärvi ja ausate sinisilmadega ka kunagi politseile selgeks teinud, et nad ei saa mind karistada, kuna ma olen lihtsalt paduloll :-) Puudutatuna või solvatuna saavad tunda end need, kes nalja all tõde näevad/ tunnetavad, võtavad isiklikult enese pihta sihitutena.

Sisestas Kai (verifitseerimata),

Käisin mõned aastad tagasi Jamaical, kus mõnest kõrvalisemast mägikülakesest läbi matkates sain omal nahal tunda seda "neegri" tunnet: pisikesed mustanahalised lapsed kogunesid parvena vaatama, näitasid näpuga ja kihistasid: "Whitie, whitie…". Olgu, see pole muidugi rassism, nagu ei ole seda ka Eesti lapse üllatunud hüüe "Näe, neeger!"

Sealsamas Jamaical aga tajusin, et rassism võib olla suunatud ka valgenahaliste vastu. Mõnedest märkustest võis välja lugeda, et valgeid peetakse rõhujateks ja orjastajateks. Mida nad jamaikalaste seisukohalt vaieldamatult ka on olnud. Samas olekski lausa tahtnud selgitada, et meie, eestlased, ei ole kunagi kedagi orjastanud ja selle asemel on meie rahvas hoopis ise olnud orjuses. Millegipärast arvan, et seda ei oleks too jamaikalane uskuma jäänud.

Pigem on vist nii, et kui oled juba kord valgenahaline, siis tuleb enda kanda võtta kogu sellega kaasnev koorem ja ära kannatada, et sind kunagistest kolonialistidest lääneeurooplastega n-ö ühte patta pannakse. Ei saa minna mustanahaliste sekka ja asuda seal neegrinalja viskama, seletades kõrvale, et sellega ei ole mõeldud midagi halba ega kedagi solvavat, sest meil, eestlastel, pole mustanahalistega ajalooliselt ja kultuuriliselt eriti kokkupuuteid olnud ja meil pole mingeid "kanu kitkuda".

Ma ei taha siinkohal öelda, et igasugused rassistliku tooniga naljad oleksid a priori täiesti välistatud. Iga nalja puhul tuleb valida kohta ja aega. Mõnel puhul võib nali olla sobilik, teisel puhul mitte. Tuleks osata hinnata ka seda, kuidas nalja n-ö adressaat ehk see, kelle üle nalja visatakse, naljasse suhtub ja milline on tõenäoline reaktsioon. Ma pole näiteks kuulnud, et meie lätlastest lõunanaabrid oleksid meie lätlase-naljade peale solvunud. Pigem teevad nad ise eestlaste kohta täpselt sama sisuga nalju, lihtsalt kohad on ära vahetatud. Nii et kõik taandub eeskätt tavapärasele inimestevahelisele viisakale suhtlemisele, kus samuti tuleb hinnata, mis on antud olukorras sobilik, ja alati on kasulik enne mõelda ning alles siis öelda.

Sisestas Nk (verifitseerimata),

Aasta tagasi oli mul hea võimalus õppida aastake Venemaal. Kogemus missugune! Üllatuseks avastasin kohale jõudes enda ümber rohkem aafriklasi kui venelasi (põhjus selles, et elasin välismaalaste ühikas). See omakorda andis hea võimaluse sisse sulanduda uude, minu jaoks täiesti võõrasse kultuuri ning tundma õppida nende käitumist, hoiakuid ja maailmavaateid. Ja siinkohal nõustun täielikult eelnevate kommenteerjatega, et nali sõltub kontekstist ja keskkonnast, kus me seda teeme. Aga lisaks sõltub see ka sellest, millised on suhted \\\\\\\"sihtmärgiga\\\\\\\". Ma ei tea, kas see on kõikjal nii, kuid selles konkreetses kogukonnas tundus, et seni, kuni sind ei teata/usaldata/pole omaks võetud, on ülalnimetatud naljad keelatud ja tabu. Niikui saad osaks neist, võid endale lubada ka vastavaid kommentaare, kuid siiski teatava ettevaatusega. Mulle tundub see olevad pigem usalduse ja eelarvamuste küsimus, sest paraku on mustadel (saan väita vaid oma kogemuste põhjal muidugi) teatavad eelarvamused ning pidev valvelolek kõikide valgete suhtes. Ja kui teid ei usaldata (st ei usuta, et te ei ole rassist), siis pole mõtet minna rääkima neile isegi sõnast \\\\\\\"neeger\\\\\\\", sest püüa, mis sa püüad seletada sõna neutraalsust, on see nende jaoks ikkagi negatiivne.

Sisestas Kristiina (verifitseerimata),

Rassistlik nali ja rassiline nali on kaks eri asja. Rassism on "halvustav suhtumine teisest rassist, rahvusest ja kultuurist inimestesse" (ÕS 2006) ja seda ei saa vaadata positiivses võtmes. Rassism ise on negatiivne, ning kui tehakse rassistlikke nalju, siis see tähendab juba definitsiooni poolest, et tegemist on halvustava naljaga. Naljas on aga võimalik kasutatud mingeid inimeste omadusi, olgu selleks sugu, juuste või naha värv vmt, ilma, et see oleks halvustav. Sellisel juhul ei ole enam tegu rassistliku naljaga, vaid lihtsalt naljaga, mis juhib tähelepanu isiku või rühma eripärale. Loomulikult on siin piiri väga raske tõmmata, kas nali oli mõeldud halvustavalt või mitte. Selle määrab ära nalja tegija või nt anektoodi rääkija motivatsioon – kas ta ise mõtles seda halvustavalt või mitte. See, kuidas naljast puudutatud isik ennast tunneb, on muidugi ka oluline, kuid kuna mitte-valged on läbi ajaloo rassismi suhtes vägagi hellaks tehtud, siis paljud arvavad, et igasugune viide nende nahavärvile on mõeldud negatiivsena. (Sama kehtib ka naiste ja teiste mitte valge-jõukas-põhirahvusest-parimates-aastates-normaalkaalus-mees’te kohta) Seda, kui rassismi või ka muud sorti diskrimineerimist enam ei eksisteeri, näitabki just see, kui selle üle suudetakse nalja teha. Kuni seda saavutatud pole, on tegu hinge kinni hoidmisega, et "ega ma ometi midagi sellist ei öelnud, mida võib rassistlikuks pidada."

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
1 + 16 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.