Seksuaalsusele on antud erinevates kultuurides erinevatel aegadel erinevaid rõhuasetusi, mis sageli vahelduvad sinusoidses rütmis ühest äärmusest teise. Vaevalt jõudis ühiskond läbi teha viktoriaanliku puritaansuse, kui sellele järgnes seksuaalrevolutsioon. Millises sinusoidses etapis oleme me aga praegu? Ühe vastuse annab ilmselt see, kui vaatame tänavatel kõrguvaid postreid ning kuulame raadio- ja telereklaame.
Mis on seksuaalsuse olemus ja vajalikkus? Sellele küsimusele on mitmeid vastuseid – vastastikuse läheduse jagamine, iha, järglaste saamine jne. Seda nimekirja on ehk võimalik jätkata, kuna tegemist on siiski millegi inimloomusele omasega, millele ei ole võimalik anda üks-ühest tõlgendust ning mis seeläbi võibki omada erinevaid tähendusvarjundeid. Sinusoidne lähenemine ongi püüdnud üht või teist seksuaalsuse tahku tuua välja kui peamist, jättes teised kas niisama kõrvale või neid lausa häbistades.
Kuna ühiskonnas on aeg-ajalt raskusi seksuaalsuse defineerimisega, siis oleme ka kergesti mõjutatavad ühiskondlikult kehtivatest normidest ja/või hinnangutest, mis neile normidele kas antakse otseselt või siis kaudselt, jättes otsekui hinnang andmata.
Millised kehtivaid norme/arusaame/arvamusi esineb Eesti ühiskonnas? Selle küsimuse üle juurdlen kahest allikast lähtudes: uuringufirma Saar Poll poolt koostatud uuringust eestlaste usuelust: kas usk kujundab väärtushinnanguid ning teisalt Eesti meedia kaudu levinud kampaaniatest seksuaalsusega haakuvatel teemadel.
Mainitud uuring tegeles ka eestlaste väärtushinnangute uurimisega ning võimaldab teha üldistusi ka antud teema kohta. Näiteks võib tuua välja, et uuritavate seas (sõltumata nende usulisest taustast) arvas, et alljärgnevad asjad peaksid olema keelatud:
- homoseksualism ca 65%,
- abielurikkumine ca 52%,
- truudusetus vabaabielus ca 49%,
- abielueelsed seksuaalsuhted ca 13%.
Abieluvälised seksuaalsed suhted ei ole kunagi õigustatud ca 34% arvates; õigustatud oleksid
- kui ei olda abielus ca 36%,
- kui ollakse pikemalt aega abikaasast eemal ca 23%,
- kui ollakse abikaasaga tülis ca 2%.
Prostituutide teenuste kasutamise põhjused ja protsendid olid eelmisele reale üpris sarnased.
Teise allikana assotsieeruvad mulle meediast läbi käinud kampaaniad: Õnnelikuma Eesti ja partnerlusseaduse toetuseks (juuni – august 2011), Traditsioonilist peret peab toetama (august – november 2011) ning Kumm on seks (sügis 2011). Kaks esimest siis üksteisele järgnenud petitsioonidena ning viimane üle-Eestilise reklaamkampaaniana.
Nagu uuringutulemustest näha, siis meie ühiskondlik pilt näitab omajagu tasakaalu – pooldajaid on nii vabameelsemal kui konservatiivsemal suunal (näitena võib kasvõi vaadelda seda, et abielurikkumist taunib 52%, mis tähendab, et 48% arvates on see mingitel põhjendustel õigustatud). Sama sõnumit kannavad ka kaks teineteisele järgnenud petitsiooni, mis omamoodi teineteist tasakaalustasid. Kas on aga puudu üle-Eestilisest reklaamkampaaniast, mis väljendaks arvamust, et Truudus on Seks?
Autor: Triin Käpp
Foto allikas: www.sxc.hu
Loe/kuula lisaks:
Saade "Poolt ja vastu", Raadio2
Kristjan Luhamets. Kumm versus truudus. - Meie Kirik, 03.09.2011
Tervise Arengu Instituut: 82% noortest naistest ei kanna ise kondoomi kaasas
Maria Vooglaid. Kumm on seks?- De Civitate, 16.09.2011
Ingrid Veidenberg. Kumm pole seks. - Naine24, 17.09.2011
midagi võrdluseks, taimaa kohta: http://www.ted.com/talks/mechai_viravaidya_how_mr_condom_made_thailand_a...
Antud situatsioon on ju hoopis teine - ehk siis - baasseis on otse vastupidine Eestile.
\"...omajagu tasakaalu...\"
Minu arvates tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, kas tasakaal on summa summarum saavutatav või on tasakaal ka eri üksuste sees. Sai natuke segane - pean silmas seda, kas ei juhtu nii, et on institutsioonid, mis pooldavad kas konservatiivset või liberaalset vaadet ja siis tegutsevad vastavalt. Või on tasakaalu ka institutsioonide sees? Näiteks, kas Tervise Arengu Instituut liberaalselt ja üksmeelselt leiab, et kumm on seks, või on ka selles asutuses seisukohti, et truudus ja alalhoidlikkus võiksid hoopiski kasuks tulla?
Raske uskuda, et asutus/institutsioon on läbinisti ühtne. Ja vaevalt, et enne küsitlus tehakse, et kindlaks teha, kas ikka kõik on nõus ja samal arvamusel. Aga see pole ju ka põhiküsimus...
PÕhiküsimus vast mitte, aga oluliseks saab see siis, kui nt riigi institutsioonid esindavad liberaalset seisukohta ja konservatiivset jällegi ainult, näiteks, mõni kirik ja üksikisikud. Et kui tasakaal tuleb vastandumise läbi. Meie ja nemad. Kui riikliku asutuse tehtav teavitustöö on igas kampaanias liberaalne, arvestamata konsevratiivsemate häältega - kasvõi oma organisatsiooni sees.
Ja ongi (jätkuvalt) kuum teema. :)
Ka delfi on panustanud juhtkirjaga: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/juhtkiri-seks-ei-olegi-kum...
Seda TAI kampaaniat on võetud kui üleskutset lühiajalistele suhetele ja truudusetusele. Samas mõte oli sel ju kena, tõmmata tähelepanu suguhaiguste küsimustele ning nende teadlikule vältimisele (ei pea ju vaid HIVile alati keskenduma). Seksuaalkasvatus on vajalik, eks küsimus on meetodites. Võib olla on tõlgenduse asi, et igaüks mõtleb vastavalt oma rikutuse astmele või püksikummi lõtvusele?
Arvan, et püsiväärtuste, sh ka truuduse rõhutamine, on oluline, ent selleks on oma aega ja koht. Seega küsimus on jõuda arusaamani, et mis on see aeg ja koht ja sobiv vorm, mitte et kohe kiirelt ning igal juhul reageerida, sest vastav kampaania oleks siis ikkagi keskendumine vastandumisele, mitte teiste, pikaajaliste lahenduste pakkumistele.
Pakun, et sellist tasakaalu tegelikult ei eksisteeri. Samuti tundub mulle, et Sa pead silmas tasakaalu all vastastikust arvestamist. Aga ehk tooksid näite sellest, mida pead (piisavaks) arvestamiseks? Kas võimalike reaktsioonide peale enne mõtlemine on piisav? Või tuleks sellised teised institutsioonid enne laua taha kutsuda, et läbi rääkida? Kui seda, siis mis argumendil seda teha tuleks? Ja kas läbi rääkimine on piisav või eeldad, et vajalik on justkui vaid kuldne kesktee, et muu pole tegelikult tasakaal?
Ega ma teagi, mida teha ja mismoodi peaks läbi rääkima jne. Mulle lihtsalt tundub, et võib-olla kummikampaaniat välja mõeldes pole mõeldudki sellele, et - no võib-olla pole päris suurel protsendil naistest kummi kaasas sellepärast, et ta ei vali olukordi, kus seda ootamatult peaks vaja minema. et polegi tegemist oskamatusega end suguhaiguste eest kaitsta vaid hoopis kindla valikuga oma seksuaalelu elamises. iseenesest, tore, kui inimesed teaksid rohkem kuidas ennast kaitsta. aga sedasorti kampaania on trotsitekitav inimese jaoks, kes satub sinna 82% hulka (kes ei kanna kummi kaasas) eluvaate tõttu. Misjaoks sellele inimesele suures kirjas ette heita, umbes et sa ei tea võrdõiguslikkusest midagi kui sul kummi kaasas pole.
Palju kära ei millestki. Äkki ikka mõnele sellise tralli peale mõikakb kah, et peaks kummi kaasas kandma, siis on sellest reklaamist ju ikka kasu kah olnud.
Arvan kah, et ju siis on kasu olnud, kui mõnel on edaspidi kaasas. Mis aga ei tee tühjaks mõtet, et tasakaaluks võiks olla midagi, mis tegeleks põhjustega tagajärgede asemel. Nagu Truudus on Seks.
Täitsa häbematult eravestluse jätkuks ütlen siin avalikus kohas, mis mul veel truuduse promomise kasuks kripeldama jäi. Sai räägitud, et truudus (nii kitsamalt perekonnas kui ka laiemalt inimeste vahel) on osa liimist, mis ühiskonda koos hoiab. Näiteks truudus kui kokkulepetest kinnipidamine (jättes kõrvale nende konkreetse sisu, mis võib puudutada mh seksuaalset truudust). Veel, et koospüsiv perekond on inimeste õnne ja tervise heaks ja sama õnnelike laste kasvamiseks üks oma sobivust tõestanud vorme.
Lisaksin nüüd siia: truudus on mu meelest tihedalt seotud vastutusega. Mis tahes suhet luues teise inimesega mõjutad ta elu ja selle mõju eest tuleb vastutada. See ei puuduta nüüd enam üknes monogaamseid pikaajalisi paare, vaid ka lühikeseks jäävaid suhteid. Truudus seal seisneb vastutuse võtmises selle eest, mida ma teise inimese elus teinud olen.
Kui vaadata eelpool toodud statistikat, siis ühelt poolt on näha, et abielurikkumist ehk truudusetust taunitakse (52% vastanutest lausa sooviks seda keelustada), samas on üsna suur protsent ka neid, kes peavad seda ühel või teisel viisil õigustatuks. Ma nõustun Kristiga, et püsiväärtuste, seal hulgas truuduse, rõhutamiseks tuleks valida oma aeg ja koht. Minu meelest oleks sobiv koht kodu, kus õpitakse tundma ka muid püsiväärtusi. Truuduse all pean siin silmas oma partneri austamist, sest kui sa teda austad ei tee sa midagi, mis talle võiks kahju tekitada ehk haiget teha. Siinkohal peaks muidugi ka silmas pidama, et truudus on väärtus relatiivses mõttes, mõne jaoks on see väärtus mõne jaoks mitte (ise kuulun esimeste hulka). Tervis on aga primaarne kõigi jaoks. Arvestades meie rahvusele omast kinnisust, siis tõenäoliselt ei räägi paljud lapsevanemad oma lastega sellel \"kuumal\" teemal. Suur osa sellest tööst jääb koolidele ja tervisasutustele. Viimasel ajal on HI-viirus hakanud levima seksuaalselt akiivsete noorte seas, millest tulenevalt ongi peetud vajalikuks neid noori inimesi sel teemal harida ning seda veel ja veel. Arvan, et Kumm on seks! kampaania oli täiesti omal kohal. Aeg-ajalt on ikka vaja meelde tuletada seksuaalse tervise põhitõdesid ning usun, et nii mõnelegi sihtgruppi kuuluvale inimesele kulus see ära. Ma kahtlen, et see kampaania nüüd mõjutaks juba kellelgi olemasolevaid väärtushinnanguid, seda just truuduse mõttes. See, kes peab truudusetust õigustatus, teeb seda ilma kondoomi kasutama kutsuva kampaaniatagi, nüüd aga on talle meelde tuletatud, et enda tervist tuleb kaitsta (kaitstes sellega ka oma partneri tervist).
Seega truuduse väärtust tuleks lastele edasi anda just eeskujuga, austades oma elukaaslast/abikaasat. Seksuaalkasvatus, nagu HIV statistika näitab, on jäänud suuresti ühiskonna kanda, mispärast on õigustatud ka taolised kampaaniad.
Kumm ON seks! Usun, et tõenäolisem on saada kummiga seksi kui ilma. Sel juhul võiks öelda ka pigem, et Kumm on JuhuSeks. Samuti arvan ma, et Kumm on Tervis! Lisaks soovimatule rasestumisele aitab see vältida ka suguhaigusi. Muret teeb aga kondoomide kallis hind, mis vahepeal Eesti mõistes tõusis kõrgustesse, kuna üks firma oli peaaegu haaramas kummimüügis turuosa. Õnneks on konkurents taas hinnad mõnevõrra allapoole toonud. Mulle meeldib samuti mõte, et ka naised võiksid kummi kaasas kanda, sest kuidagi on jäänud mulje, et see peab meestel ainult olemas olema.
Olen harrastusjooksja ja enne
Olen harrastusjooksja ja enne jooksu veedan alati mõni minut soojendust. Jooksen kohale ja sooritan mõned venitused, eriti vasikad ja pahkluud. Eksperdid ei ütle enam, et see on kohustuslik, kuid ma teen seda ikkagi, sest ma tean, et vanemaks saades on mul lihased tihedamad ja liigestes vähem liikumisruumi. Ja olen õppinud, et kui trenni teha ja lõpuks haiget teha, lükkan suurema tõenäosusega oma järgmise väljasõidu edasi.
See tsükkel võib kehtida ka seksi kohta. Kui kiirustate soojendusest - eelmängust - mööda, ei pruugi teil tungimist mugavaks teha piisavalt. Kui seks on valus, on vähem tõenäoline, et seda algatate või partnerile vastate. Mida rohkem aega möödub ilma seksimata, seda raskem on see.
Paljudel paaridel on pikaajaline eelmängude harjumus, kuid kui naised, kellega ma räägin, esindavad suuremat elanikkonda (ja ma usun, et nad on), ei saa mehed alati ühendust. Neil on hea meel eelmäng vahele jätta ja sprint finišisse jõuda. Suhte alguses võib see toimida isegi naiste puhul, kes on seksuaalselt keerukamad kui mehed, sest põnevus on kogu aeg suur ja erutust on kergem teha. See võib isegi lennata "janu kolmekümnendate" ajal, kui naiste seksuaalsus on tipus.
Lisa kommentaar