Kasvatame alkohoolikute põlvkonda? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Kasvatame alkohoolikute põlvkonda?

25. Mai 2011 - 15:08 -- Mari-Liisa Parder
Foorumid: 

Alkoholiturule on ilmunud kaks toodet – 2,9-protsendiline õlu ja 1,2-protsendiline alkoholivaba siider. Firma ise reklaamib nimetatud õlut kui jooki, mis sobib ka inimestele, kes pärast joomist autorooli soovivad istuda, sest see õlu ei jäta organismi mingit jälge.

1,2-protsendilise siidri näol ei ole aga üldse alkoholiga tegemist, sest alkoholiseaduse järgi loetakse alkoholiks jooki, mille etanoolisisaldus on rohkem kui 1,2 mahuprotsenti. Nimetatud siider on müüki jõudnud ilmselt võrdlemisi vargsi. Vähemalt mulle ei ole teada, millal 1,2-protsendine alkoholivaba siider müüki on tulnud, küll aga pöörati teemale laiemalt tähelepanu selle aasta mais tarbija24-s avaldatud artiklis. Kommentaariumist selgub, et vastavat toodet tarbinud inimesed ei ole ise üldse teadlikud joogi tegelikust alkoholimahu protsendist.

Seaduse järgi on tõesti kõik justkui korras, kuidas on aga eetikaga? Samas artiklis toob Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson välja, et kuigi väike alkoholikogus täiskasvanut ei kahjusta, ei pruugi see kehtida ka noorte kohta. Jakobson märgib, et üks selline pooleliitrine siider annab 0,5 alkoholiühikut ning 4 sellist siidrit annavad täiskasvanud naise päevase lubatud koguse. Jakobson toob veel välja, et noortest, kes alustavad joomisega enne 14. eluaastat, kujuneb tulevases elus suurema tõenäosusega alkoholisõltlane, kui neist, kes alustavad pärast 21. eluaastat. Pruunist klaasist avatud õlupudelite read

Tulles aga Eesti elanikkonna alkoholitarvitamise ja seda iseloomustavate tegurite juurde, selgub, et probleeme jagub meil selles vallas küllaga. Eesti noorte alkoholitarvitamine on väga murettekitav, sest 13-aastastest poistest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud 83,8%, 13-aastate tüdrukute puhul on see protsent 78,8 ning 15-aastastest noortest on alkoholi tarvitanud 93% (Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2007).

Kuid probleemid ei ole mitte ainult noortega. Ka täiskasvanud elanikkonna alkoholitarvitamise numbrid on kõnekad – 2008. aastal tarbiti Eestis ühe elaniku kohta ära 12 liitrit absoluutalkoholi aastas. Tõsi, 2009. aastal langes nimetatud number 10,1 liitri peale ja 2010. aastal lausa 9,7 peale. (Eesti alkoholiturg 2010. aastal) Probleem ei ole selle langusega aga veel lahendatud. Alkohol on Eesti kultuuris ilmselgelt väga tähtsal kohal ning traditsioonide murdmine ei toimu ühe-kahe aasta jooksul.

Kuidas aga sellesse probleemi sobituvad 1,2-protsendine mittealkohol (mis neljaga korrutades annab juba märgatava joobeastme) ja 2,9-protsendine õlu, mis sobib joomiseks enne autorooli istumist?

Püüavad ju nimetatud alkoholisordid elanikkonda, kes veel alkoholi ei tarbi või ei tarbi seda teatud tingimustel (rasedana, enne rooli istumist, alaealisena – seda nimekirja võiks pikalt jätkata). Kui me aga harjutame lapsed alkoholi tarvitama (sest ühelt poolt on see alkohol noortele kättesaadav ning huvitav, teiselt poolt tarbivad seda ka noored, kes endale teadvustanud ei ole, et selles reaalselt alkohol sees on) ning elanikkonna enne rooliistumist õlut rüüpama, siis milline on see tulevik, kuhu me liigume?

Ühelt poolt nõustun ma nende arvamusega, kes nendivad, et alkohol on riigile oluline tuluallikas nii alkoholiaktsiiside laekumise kui ka elanikkonnale loodud töökohtade arvelt. Ilmselt kaalub paljude inimeste jaoks olevikus saadav kasu üles tuleviku sotsiaalsed probleemid, mis alkoholi (liig)tarvitamisega kaasnevad. Kuidas aga ühiskond sellisesse arvamusse suhtuma peaks? Kas seadus peaks teenima osapoolte lühiajalisi huve või ühiskonna pikemaajalisi eesmärke?


Autor: Mari-Liisa Parder
Foto allikas: www.sxc.hu

Kasutatud allikad
Noop: lahja õlu sobib ka autojuhile
Nime järgi alkoholita siidrid ahvatlevad poes noori ostjaid
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2007
Eesti alkoholiturg 2010. aastal

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Ma tahtsin lihtsalt jagada üht oma hiljutist kogemust: HU? ja Ines andsid välja uued plaadid, soovisin neid endale osta, kuid selgus, et ainus viis neid saada on osta A. le Coqi 6pakk. Mul ei ole õlu vastu midagi, joon seda teinekord hea meelega, kuid selline turustamine ei tundu kõige sobilikum.

Sisestas Mari (verifitseerimata),

Ilmselt ei ole need plaadid siis mõeldud inimestele, kes alkoholi ei tarvita.

Aga antud artikli valguses tasub lugeda ka seda artiklit: http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/kas-ma-toesti-pean-alkoholi-tarb...

Ja lõpetuseks - olen ise näinud, kuidas seltskonnas inimene, kes endale oma alkohoolikustaatust veel päriselt tunnistanud ei ole, satub sõprade-tuttavate, kes tema alkohoolikustaatust üldse tunnistanud ei ole, piiramisrõngasse. Lõpuks piiratu tarbiski alkoholi.

Sisestas Ave küsib (verifitseerimata),

Mõtlemiseks: Miks avatakse väikelaste (3-5 a) sünnipäeva auks laste¨ampanja? Uus traditsioon tordisöömise ja küünalde puhumise kõrval? Kelle jaoks on tähtis õnnitluseks klaase kokku lüüa?

Sisestas Laura (verifitseerimata),

Üks asi on kindlasti see, et lapsed tahavad matkida. Küsimuseks jääb - kas alkoholijoomise matkimist peaksid siis vanemad soodustama, kaasa mängima?
Kui lapsed näevad klaaside kokkulöömist, siis tõenäoliselt omavahel mängivad nad seda niikuinii läbi, samamoodi nagu kõrsikust tehakse sigaret jne. Nii õpib laps maailma mõistma.
Ja veel võib väita, et parem ju, kui lapsed õpivad, et alkoholi ei pea purjujäämiseks pruukima, vaid sel on meie kultuuris teisigi tähendusi.
Siiski tundub mulle, et lastele ei ole tarvis varakult täiskasvanute tegemisi pakkuda. Näiteks saata neid missivõistlustele või õpetada neid kultuurselt alkoholi jooma. Pole vaja pudi valmis teha ega lapsi tagant kiirustada. Ja mõne mängu võiksid lapsed ikka omavahel mängida.

Sisestas Viivi (verifitseerimata),

Olen nõus, et lapsed matkivad oma vanemaid ja kui sünnipäeval avatakse lastesampus ja lüüakse klaase kokku on arusaadav. Parem seda teha selgitustega ja vanemate juuresolekul. kui keelata, et see on paha ja ei sobi lastele. Selline käitumisne tekitab vaid huvi ja kiusatust proovida. Kui lastele selgitada, et on laste joogid ja on täiskasvanutele sobivad joogid, et teki lastel mingit huvi alkoholi vastu. Lastesampusega klaase kokku lüües saab ennast tähtsana tunda ja muu polegi talle vajalik. Jook selles klaasis last nii väga ei huvitagi.
Teine asi on mässumeelsete teismelistega, kes ei tule toime vabadusega ja usaldusega, mis on neile vanemate poolt antud. Kuid sealgi tuleb mängu range keelamine, mis tavaliselt tekitab rohkem huvi. Alkohol on ju siiski arukate inimeste jook!

Sisestas D (verifitseerimata),

Nõus, et lapsed saavad alkoholi harjumuse juba kodunt kaasa. Kui ikka iga sündmus, olgu see lapse või vanaema sünnipäev, on alkoholiga, siis mida see laps peab edaspidi tegema. Alkohol ongi juba elu üks osa. Täiskasvanuna vaadatakse sõprade seltskonnas sind imelikult, kui sa vastad, et ei, ma ei joo. Kohe peetakse sind imelikuks ja igavaks. Edaspidi juba tööinimesena hakkad oma stressi iga õhtuse õlle/siidri/veiniga alla uputama.

Sisestas Ulla (verifitseerimata),

Kui massimeedia kajastab pidevalt hedonismi, sh alkoholi suursugust tarbimist pea igas filmikaadris, siis on soodustab see kahtlemata alkoholi (liig)tarbimist ja kadunud põlvkonna teket...

Asi on väärtuste kujundamises läbi erinevate põlvkondade, kui praeguste teismeliste vanemaid on \"harinud\" samasugune massimeedia ning alkohoolse joogi (kuri)tarbimisege seotud seadused oma eesmärke ei täida.

Momendil tegeleb alaalisest alkoholi tarbijaga enamasti politsei ja seda vaid niipalju, kui \"linnukese\" jaoks tarvis ehk alaealine protokollitatud ja taas tänavale visatud.
Tegemist on tüüpilise reageeriva tegevusega, senisest enam võiks rõhku panna ennetavale tegevusele ning siin on väga palju tegemata tööd sotsiaalministeeriumil, teadus- ja haridusministeeriumil, kultuuriministeeriumil, justiitsministeerium - tegelikult pole valdkonda, kes ei peaks võtma vastutust alaealise normaalse arengu ja tervise terviklikkuse eest.

Ühiskonna arengut näitab ka politseiorganisatsiooni muutumine karistavast-represseerivast enam abistavaks ja kogukondlikumaks.

Kuivõrd eetiline aspekt on karistatud alaealiste hulk, kes on alaealisena alkohoolset jooki tarbinud võrdluses täisealiste inimeste arvuga, keda on karistatud alaealise alkoholi kättesaadavaks tegemise eest müümise või ostmisega? Arvude suhtarv on ca 9000 versus 200, alaealise kasuks (kahjuks?)

Suurem vastuolu ilmneb aga täisealistele kohaldatavates karistustes. Kui seaduseandja käsitleb alaealisele alkohoolse joogi ja tubakatoote ostmist või müümist tõsise rikkumisena, nähes ette karistamise maksimaalses ulatuses, siis karistuse kohaldaja on käitunud vastuoluliselt, kuna määratud trahvid on väiksed - keskmine karistus 26 eurot. Arusaamatuks jääb selliste tegude puhul ka suulise hoiatuse kohaldamine ning tegevus(etus) juriidiliste isikute vastutusele võtmisel.

Sisestas nunnukas16 (verifitseerimata),

Tahaksin tähelepanu juhtida artikli sõnastusele, sealhulgas ka pealkirjale. Sõnastades pealkirja kallutatult, mainides alkohoolikuid ja praktiliselt hoiatades saabuva sõltlaste põlvkonna peatselt saabumise eest, on autor lähtunud oma isiklikust tähelepanuvajadusest, unustades, et lastega seotud tundlike teemade käsitlemine peaks olema pigem neutraalne ja objektiivne ja lähtuma laste huvidest, mitte autori isiklikest ambitsioonidest. Samuti jääb veidi arusaamatuks, mida autor lõpuks öelda tahab. Kas siis lahja alkohol on halb ja tuleks toota ainult kanget õlut, näiteks 12% Bocki? Aga seegi on ju nüüdseks keelatud.

Alkoholitarbimise piiramisest ja moraalselt põlu alla panemisest rääkides tekib alati küsimus, millega me ometi võitleme? Kas põhjuse või tagajärjega? Kas me ei võitle mitte iseendaga? Kas pole mitte nii, et liiga palju head asja on alati halb, ükskõik kui hea, tervislik ja mida iganes see ei oleks? Alkoholitarbimine ei ole halb iseenesest, halvad on pigem need ühiskondlikud nähtused, mis põhjustavad alkoholi liigtarbimist. Eeltoodud kriitikast hoolimata tuleb tõdeda, et laste alkoholitarvitamine on tõesti probleem, kuid see ei ole probleem, mida saaks või peaks lahendama alkoholitootja. Antud juhul võib esmapilgul tunduda veidi ebaeetilisena joogitootmise eesmärk – nimelt see, et kohe pärast õlle libistamist võiks autorooli istuda. Samas - niikaua, kui rooli istuja ei riku seadusest tulenevaid piiranguid (veres ei ole lubatust rohkem alkoho), on tegemist eetilise ja hea käitumisega. Kõigile ju maitseb hea jook pärast kõva trenni :)

Sisestas Autor Mari-Liisa (verifitseerimata),

nunnukas16-le - kuna tegemist on siiski arvamuslooga, võib autor täiesti julgelt lähtuda oma isiklikust arvamusest. Artiklit lühidalt kokku võttes - probleemil on kaks tahku.

Esiteks - vähendades tootes alkoholi mahuprotsenti alla juriidiliselt seatud piiri legaliseerime teismelistele alkoholi. Nad võivad seda poest osta samamoodi nagu limonaadigi. Neli alkoholivaba siidrit annab alaealisele aga juba märgatava joobe. Teadusuuringud aga näitavad, et noorena (alla 21) eluaasta tõstab märgatavalt ohtu haigestuda erinevatesse alkoholiga seotud haigustesse.

Probleemi teine külg on see, et toonase reklaamiga kutsuti ju otsesõnu inimesi enne rooliistumist alkoholi tarvitama, sest see läheb verest ruttu välja. Mulle tundub see ikkagi kahtlane lähenemine. Kaks õlut enam nii kiiresti välja ei lähe, sõnum inimese peas aga võib samaks jääda.

Kui nüüd aga kommentaarile vastata - siis juriidiliselt korrektne käitumine ei tee seda veel eetiliseks. Juriidika on ühiskondlik kokkulepe ja samas ka eetiline miinimum. Eetika ise on (või vähemalt peaks olema) midagi enamat.

Millist sõnumit ikkagi edastab inimese käitumine, kelle veres küll rooli istudes alkoholi (enam) ei ole, kuid kes vahetult enne on rüübanud pudeli õlut? Kas selle käitumise hindamine muutub, kui seda näevad täiskasvanud versus kui seda näevad lapsed? Kuidas kodanikuna käituda, kui näen, et inimene rüüpab enne rooliistumist pudeli tühjaks? Oletan, et ta jõi alkoholivaba õlut? Oletan, et ta on roolijoodik?

Utreeritud näitest edasi liikudes - küsimus on vähemalt antud loo puhul suuresti käitumise mudeldamises. Olen nõus, et alkoholi tarvitamine on mitmel puhul sümptom (eriti täiskasvanute puhul) ning ainult sümptomiga tegelemine ei aita. Samas alustatakse ka peavalu ravi esmalt siiski valuvaigistiga ja siis liigutakse edasi põhjuse leidmise poole=)

Laste ja noorte puhul on lugu aga natuke teine - neil võib alkoholi tarvitamine olla mitte sümptomiks vaid põhjuseks - mudeldatakse täiskasvanute käitumist, alustatakse täiskasvanuelu esimeste sammudega (nt vanuses 15-16). Üks küsimus on, kui palju me saame teismeliste käitumist suunata või mitte.

Teine on aga see, millist sõnumit kannavad nende eeskujuks olevate inimeste käitumine. Ja paraku on reklaam teismelistele siiski kõnekas, eriti selline, mis võimaldab neil käituda viisil, mis seaduse järgi veel lubatud ei ole

Sisestas H.T. (verifitseerimata),

Kuidas on eetikaga? Ma ei laskuks üldse sellesse, kui eetiline on see, et lastele ja alaealistele on taolised vähese alkoholisisaldusega tooted kättesaadavad. Lapsena vanematega Lõuna-Euroopas reisides ehmatasid nii ema-isa kui ka mina, kui prantslasest perekonnatuttav lõunasöögilauas mulle 10-aastasele veega lahjendatud veini pakkus. Küsimus on kultuuriruumis/kommetes ja pigem on minu arvates probleemiks see, et eestlane on harjunud jooma suurtes kogustes kanget alkoholi, mitte toidu kõrvale veini nautima. Lõuna-Eurooplased ei joo veini selleks, et täis jääda, vaid selleks, et toitu paremini nautida. Meil on aga levinud juua selleks, et kiiresti purju jääda. Kuid see on teine arutelu...

Mis ma soovisin hoopis teemapüstituse kommentaarina välja tuua on küsimus, kui eetiline on väita, et toode on miski, mis ta ei ole? Alkoholivaba siider ei ole alkoholivaba, kui seal on 1,2% alkoholi. Kuigi tõesti, seaduste kohaselt on asi JOKK, kuid oluline on see, et tarbija mõistaks, millist toodet ta parasjagu ostab. Kui loen etiketilt “juust”, siis olen teadlik, et juust on üks üpris rasvane toode, kuid ma ei eelda, et mulle kui ostjale rõhutatakse “rasvane juust”. Kui toote etiketil seisab “rasvavaba juust”, siis eeldan, et tootes tõesti ei ole rasva. Avastades hiljem, et seal siiski natuke oli, sest seaduse kohaselt on niimoodi korrektne, siis on minu kui tarbija ootusi petetud ja käitutud ebaeetiliselt.

Sisestas allan_ut (verifitseerimata),

Nõustun eelkõnelejaga - toode ei saa olla alkoholivaba, kui see sisaldab alkoholi. Täpselt nagu südame sepik viitab nime poolest, nagu see oleks kasulik südamele, kuigi teaduslikke uuringuid selle taga ei ole, välja arvatud üldine teadmine, et sepik on tervisele kasulik. See on kahtlemata eetiline küsimus ja kui ettevõtlussektor ei suuda oma eetikanormidest lähtuvalt seda jälgida, siis peaks seda reguleerima toidu sildistamisele esitatud nõuetega. Funktsionaalse toidu osas on see reguleeritud sarnaselt ravimisektorile - enne terviseväite esitamist tuleb läbi viia kliinilised uuringud ning tõestada selle mõju.

Tulles aga tagasi antud küsimuse juurde, et kasvatame alkohoolikute perekonda, siis toodud näited ja andmed ei anna kinnitust madala alkoholisisaldusega toodete mõjust alkoholitarbimisele. See tähendab, et me ei saa väita, et kui poleks madala alkoholisisaldusega jooke, siis oleks alkoholitarbimine märksa väiksem. Alkoholitarbimine ja suhtumine sellesse algab ikkagi kodust ja sõpradest. Kui ikkagi see on COOL kui tarbida alkoholi, siis ei ole vahet, mitu kraadi see jook on.

Probleem on ühiskonna suhtumises ja eetikanormides laiemalt. Kui ikkagi ükski poemüüja ei loe seda normaalseks, et lapsele tuleks alkoholi müüa ning kõik õlle või hea tahte eesmärgil ostu nende eest sooritavad isikud seda igasuguse moraali vastaseks peaksid, ei tarbiks lapsed ka alkoholi. Niisiis ravi ei tuleks alustada mitte alkoholitootjatest või lastest vaid jätkata alkoholivastaste kampaaniatega.

Sisestas karl_ut (verifitseerimata),

Samas on alaealistele vabamüügis 0.5 (varem ka 0.8) protsenti alkoholi sisaldav A Le Coq'i kali, mida ei peeta alkoholiks (alkoholiseaduse § 2 lg 3 ütleb: "Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.")

Teiseks, seoses kaljaga mainitakse ühes allikas muuhulgas, et ka keefiris võib alkoholi olla 0,2-1,2% (vt http://reklaamivalve.wordpress.com/2009/03/13/tarbijakaitseameti-vastus-...)
Seega, must-valgelt võttes, kas tegu on alkoholivabade toodetega, mida tohib nt anda lastele? Jättes kõrvale alkoholiseaduses sätestatud piirnormid...

Nõustun eelkõnelejatega, kes toovad välja turunduse, koduse suhtumise jm mõjutavad faktorid. Kui lapse sünnipäeval pakutakse küllatulnud lastele "lastešampust", mida valatakse pokaalidesse ning lastakse lastel "kõll" teha, siis pannakse lapsed üks-ühele imiteerima täiskasvanute alkoholitarvitamist, olgugi, et klaasides on mulliga mahl, milles pole alkoholi ollagi. Antud juhul on minu hinnangul pikemas perspektiivis kahjulikum mustrite kujundamine, mitte niivõrd tarvitatava joogi 0,... alkoholisisaldus.

Sisestas Maarja (verifitseerimata),

Kuigi suurem osa populatsioonist nii ei paista arvavat, on alkohol tänapäeva heaoluühiskonna üheks suurimaks probleemiks. Pole kohta, kus vägijooki ei reklaamitaks – sellest on saanud igapäevaelu lahutamatu osa. Olgu sünnipäev, jõulud või kas või lapse ristsed, ühes korralikus peres on pudel viina alati laual. Seega ei ole tegelikult midagi imekspandavat faktis, et ligi 80% teismelistest on vähemalt korra elus alkoholi tarbinud. Eks paljugi olene sellest, mis meile kodust emapiimaga kaasa antakse. Juhul, kui vanemad leiavad, et alkohol ei ole vaenlane, vaid sõber, siis miks peaks laps selles kahtlema? Veel enam, kui talle on juba kainikueast saadik näidatud, kuidas tuleb klaase kokku lüüa ja “proosit” hüüda? Paratamatult ei leia laps selles midagi halba. Siinkohal tuleks vanematel mõista, kui suur vastutus neil tegelikult lasub ning milliseks eeskujuks nad võivad enesele märkamatult olla.
Peale selle, et kodune kasvatus tulevaste täiskasvanute käitumisharjumusi dikteerib, teevad seda ka meie ametivõimud. Avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamine seadusandlikul tasandil saadab väga segaseid signaale. Õnneks ei pidanud küll säärane kohatu seadus kaua vastu ning leidis kiire lõpu, aga võib-olla sai kahju juba tehtud? Kui kodanike poolt riigikokku valitud ametnikud – kvalifitseeritud inimesed, ühiskonnaelu reguleerijad, leiavad üheskoos, et alkohol on midagi nii süütut, et seda võib lausa tänaval tarbida, siis mis eeskuju see meie noorsoole annab? Isegi suurejooneline teavitustöö – peale pikka alkoholireklaami ekraanile vilksatav „Alkohol võib kahjustada teie tervist“ ei nulli säärase „farsi“ mõju. Mida ma tahan kogu selle jutuga öelda on see, et meil kui ühiskonna liikmetel tuleb seista selle eest, millises ühiskonnas ning milliste vaadete järgi me oma lapsi tahame kasvatada.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

Hiljuti sattusin artikli otsa, mis tõi välja ühe tõsise eetilise probleemi seoses alkoholiga: https://shoppatargalt.ee/2322/kas-coop-uritab-suvendada-eestlaste-alkoho... , artiklis on jutt Coopi poe väljapanekutest, kus alkohol on otseses mõttes samas letis lihaga... Ausalt öeldes õõvastav. Saadan tihti last poodi, kuna ta juba piisavalt vana, et ilusti rahaga toimetada ja olen teinekord lasknud tal ka paar pisikest asja õhtusöögiks tuua nagu näiteks karp hakkliha vms. Jube mõelda, et laps läheb poodi ja pead vahtima viinapudeleid. Tekib kohe mõte, kas poodidel endil pole mingit eetikatunnet... Kas nad ei juurdle üldse oma tegevuse üle? Õudne.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

Olen nõus artikkli teemaga kuigu see juba nii palju aastaid tagasi kirjutatud. Nüüdseks ma ütleks, et probleem on veel süvenenud, sest eestlased käivad isegi rohkem Lätis nüüd, et alkoholi saada, leian, et selline vajadus on juba eetiliselt vale. Samas kõik pahema poole asjad on nende aastatega kasvanud, näiteks inimesed teevad aina rohkem ka spordipanused kuna spordiennustus lehed meelitavad ägedate boonustega ja konfitsentidega. Siit lehelt https://www.casinosenpai.com/ee/ on juba hästi näha, kus inimestele pakutakse häid boonuseid, et nad panustama hakkaks..

Lisa kommentaar

You must have Javascript enabled to use this form.