1. TEADUSTÖÖ KAVANDAMINE

Tagasi esilehele

Teadustöö kavandamine hõlmab teadustöö eesmärgi seadmist, meetodivalikut, ressursside taotlemist ning eetiliste ja õiguslike nõuetega arvestamist. Kavandamisel tuleb hinnata teadustöö kasulikke ja kahjulikke mõjusid, mis võivad osaks saada mis tahes uurimisega seotud osapoolele: uuringusse kaasatutele, tulevastele põlvedele, loodus- ja kultuurikeskkonnale, põlisrahvastele, inimkonnale, Eesti ühiskonnale, teadlaskonnale ja teadusasutustele.

TEADLASE VASTUTUS

1.1.1 Teadlane arvestab teadustöö kavandamisel oma teadusvaldkonna tavade ja nõuetega.

1.1.2 Teadlane tegutseb kooskõlas kehtivate teaduseetika põhimõtete, standardite ja õigusnormidega ning tagab teadustööks vajalikud load, nõusolekud ja eetikakomitee kooskõlastused.

1.1.3 Teadlane võtab arvesse, et rahvusvahelistele partneritele kehtivad reeglid ja tingimused võivad erineda tema enda teadusasutuse omast, ning lepib partneritega kokku, millistest regulatsioonidest ja standarditest tuleb ühiselt kinni pidada ning kuidas võimalikke probleeme ennetada.

1.1.4 Teadlane hindab kogu teadustöö vältel, kavandamisest tulemuste avalikustamiseni, teadustöö kooskõla kehtivate nõuete ja regulatsioonidega, teavitab konfliktide ilmnemisel kolleege ja koostööpartnereid ning tagab probleemide ilmnemisel nende ausa ja läbipaistva lahendamise.

1.1.5 Teadlane väldib kokkuleppeid, mis põhjendamatult piiravad teadustöö andmete või tulemuste kasutamist ning levitamist.

1.1.6 Teadlane seisab hea selle eest, et teadustöö käigus loodav intellektuaalomand saab vajaliku kaitse, ja lepib võimalikult varakult koostööpartneritega kokku, kellele vastavad õigused kuuluvad.

Tagasi algusesse

1.2.1 Teadlane kaalub, kui vajalik ja põhjendatud on kavandatav teadustöö.

1.2.2 Teadlane püüdleb teadustöös ühiskondliku kasu poole ning tegutseb inimkonna hüvanguks. Ta hindab, milline on plaanitava teadustöö võimalik kasulik ja kahjulik mõju ning kas eeldatav kasu kaalub üles võimaliku kahju ja väärkasutuse ohud.

1.2.3 Teadlane teadvustab, millised on teadustöö tulemuste kavandatud ja kavandamata rakendamise võimalused, sealhulgas väär- ja kahetise kasutuse võimalused. Riskide korral teavitab teadlane lähtuvalt asjaoludest oma kolleege, teadusasutust, eetikakomiteed, teadustöö rahastajaid või teisi teadustööga seotud osapooli.

1.2.4 Teadlane kaasab vajaduse korral teadustöö kavandamisse peale kolleegide ka isikud või rühmad, keda plaanitav teadustöö mõjutab.

1.2.5 Teadlane on vaba otsustama, kas osaleda teadustöös, mille eesmärgiseade või võimaliku kasutusega ta ei nõustu.

1.2.6 Teadlane uurimisrühma juhina seisab hea selle eest, et kõik tema grupi liikmed oleksid teadlikud teadustöö eesmärkidest, rahastajatest, tulemuste rakendamise võimalustest ja väärkasutuse ohtudest.

Tagasi algusesse

1.3.1 Teadlane otsustab, millised meetodid ja valim on teadustöö eesmärkide saavutamiseks kohased, arvestades andmekaitsereegleid ning eetilisi ja õiguslikke piiranguid.

1.3.2 Teadlane kaalub, millised on meetodi ja valimiga seotud võimalikud eetilised ja teaduslikud probleemid, kasutab haavatavaid rühmi või isikuid teadustöös vaid põhjendatud juhul ning väldib küsitavaid, vananenud, eksitavaid ja mitteteaduslikke meetodeid.

1.3.3 Teadlane tagab teadustöö metodoloogilise läbipaistvuse ja kirjeldab võimalikult täpselt nii andmete kogumise kui ka nende analüüsi etappe.

1.3.4 Teadlane hindab, kas teadustöö eesmärgid on saavutatavad andmete taaskasutamise kaudu või on vaja koguda uusi andmeid. Avalike andmekogude võimalikult laialdaseks kasutamiseks ja ressursside säästmiseks eelistab teadlane andmete taaskasutamist, kui uurimisküsimused seda võimaldavad. Isikustatud andmete teisese kasutuse korral arvestab ta andmekaitsereegleid ja ‑piiranguid.

Tagasi algusesse

1.4.1 Teadlane hindab, kas olemasolevad ja taotletavad ressursid on teadustöö eesmärkide saavutamiseks piisavad, ning väldib ebarealistlike lubaduste andmist rahastajatele ja ühiskonnale.

1.4.2 Teadlane teavitab rahastajaid kaasfinantseerimisest ja hoidub topeltrahastuse taotlemisest ühe ja sama tegevuse jaoks.

1.4.3 Teadlane on vaba otsustama, millistelt partneritelt rahastust vastu võtta, ja väldib rahastusallikaid, mis põhjendamatult piiravad teadlase või uurimisrühma liikmete autonoomiat või kahjustavad teadustöö tulemuste usaldusväärsust.

1.4.4 Teadlane järgib rahastusega kaasnevaid tingimusi ning kaasrahastuse korral teavitab rahastajaid, kolleege ja partnereid võimalikest vastuoludest eri tingimuste vahel.

Tagasi algusesse

TEADUSASUTUSE VASTUTUS

1.5.1 Teadusasutus austab teadlase vabadust ise otsustada teadustöö eesmärkide ja meetodite üle. Kui teadusasutus peab vajalikuks toetada ja suunata teadlase tegevust teatud prioriteetsete teadusfookuste väljavalimise ning arendamisega, peab otsustusprotsess olema kaasav, selge ja läbipaistev, pidades silmas teadusasutuse missiooni ja ülesandeid, jätkusuutlikkuse tagamist ning paindliku karjäärimudeli loomise vajadust.

1.5.2 Teadusasutus toetab avatud ja otsingupõhist teadust, soodustades uute teemade uurimist, uusi teadusprojekte, erinevate meetodite kasutamist ja uute teadussuundade algatamist.

1.5.3 Teadusasutus tagab tema valduses olevale intellektuaalomandile vajaliku kaitse ning toetab vajadusel teadlasi intellektuaalomandit puudutavais küsimustes.

Tagasi algusesse

1.6.1 Teadusasutus tagab avatud ja kõigile teadlastele võrdse ligipääsu finantseerimist puudutavale teabele.

1.6.2 Teadusasutuse reeglid teadusraha jagamiseks on põhjendatud, läbipaistvad ja avalikud.

1.6.3 Teadusasutuses on rahastamise ja finantseerija valiku põhimõtted kokku lepitud ja teada antud.

1.6.4 Teadusasutus seisab hea selle eest, et mitme uurimisrühma ühise teadustöö puhul oleksid tööga seonduvad kulud ja võimalikud hüved kõigi osaliste vahel õiglaselt jaotatud.

Tagasi esilehele

Järgmine peatükk»