Kas mitte karjuv ropendav inimene kõrval ei soodusta ohtlikku liikluskultuuri, eriti kui roolis on algaja juht?
Isegi kui sõiduõpetaja pole paljude jaoks klassikalises mõttes õpetaja, peaks ta siiski näitama eeskuju tulevasele juhile, st näitama oskust jääda rahulikuks ka kõige kriitilisemates situatsioonides, sest just paljude liiklusõnnetuste peamiseks põhjustajaks on liigne närvilisus.
Lisaks õpetajastaatusele on sõiduõpetaja samasugune klienditeenindaja nagu müüja, pangatöötaja, bussijuht, juuksur....
Kõikidele nendele ametitele kehtivad ju põhimõtteliselt ühesugused klienditeeninduse põhimõtted.
Kas poeomanik hoiaks tööl müüjat, kes karjub ja ropendab?
Millised kliendid soovivad tulla ropendava ja karjuva juuksuri juurde?
Seega mind huvitab, miks autokool hoiab sellist õpetajat tööl. See on ju 100%-ne antireklaam firmale. Kas tõesti on nii raske leida sobivaid sõiduõpetajaid?
Või pole 21.sajand jõudnud autokooli kultuuri?
Kas mitte karjuv ropendav inimene kõrval ei soodusta ohtlikku liikluskultuuri, eriti kui roolis on algaja juht?
Isegi kui sõiduõpetaja pole paljude jaoks klassikalises mõttes õpetaja, peaks ta siiski näitama eeskuju tulevasele juhile, st näitama oskust jääda rahulikuks ka kõige kriitilisemates situatsioonides, sest just paljude liiklusõnnetuste peamiseks põhjustajaks on liigne närvilisus.
Lisaks õpetajastaatusele on sõiduõpetaja samasugune klienditeenindaja nagu müüja, pangatöötaja, bussijuht, juuksur....
Kõikidele nendele ametitele kehtivad ju põhimõtteliselt ühesugused klienditeeninduse põhimõtted.
Kas poeomanik hoiaks tööl müüjat, kes karjub ja ropendab?
Millised kliendid soovivad tulla ropendava ja karjuva juuksuri juurde?
Seega mind huvitab, miks autokool hoiab sellist õpetajat tööl. See on ju 100%-ne antireklaam firmale. Kas tõesti on nii raske leida sobivaid sõiduõpetajaid?
Või pole 21.sajand jõudnud autokooli kultuuri?