Majandusministri määrus "Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri".
Sõiduõpetajalt nõutakse üsna paljude asjade oskust, teiste hulgas peab õpetaja:
4) olema õpetamise protsessis rahulik ja tasakaalukas;
Valitsuse määrus: "Õpetajate koolituse raamnõuded". Õpetaja, st tavalise kooliõpetaja ettevalmistamine on palju keerulisem, koosneb erinevatest osadest, üldharidus, ainealane ettevalmistus ja eriline õpetajakoolitus. Viimane sisladab kasvatusteadust, psühholoogiat ja ainedidaktikat. Lõpuks praktika ja alles siis saab õpetajaks. Hiljuti kuulutati veel esimene õpetaja-aasta kutseaastaks, see on midagi arstide internatuuri taolist.
Õpetajale ei ole otsesõnu esitatud nõuet, et ta peab olema rahulik ja tasakaalukas, aga küllap on need nõuded peidetud teiste, üldisemate põhimõtete sisse. Näiteks oskus kujundada turvalist õpikeskkonda või suhtlus- ja eneseväljendusoskus. Erinevate koolide ja kooliastmete õpetajatele on veel eraldi mitmeid nõudeid.
Niisiis! Sõiduõpetaja ja kooliõpetaja vahel on väga suur vahe. Ma arvan, et erinevad nõuded on põhjendatud. Näiteks ei tööta sõiduõpetaja suure heterogeense rühmaga, mida õpetajad teevad päevast päeva. Sõiduõpetaja ei tööta väikeste laste ja teismelistega, mis on tavalise kooliõpetaja jaoks üldiselt nö proovikivi.
Minu teada ei ole õpetajatel üheselt kirjapandud kutse-eetikat ja ma olen seda usku, et ei saagi olla. St kirja pandud ei saa olla, aga muidu on olemas küll, igaühel oma.
Õpilase pääle röökida ja ropendada üldiselt nii kui nii ei tohi, ükskõik mis haridus sul on või mida sa õpetad. On erandeid.
Majandusministri määrus "Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri".
Sõiduõpetajalt nõutakse üsna paljude asjade oskust, teiste hulgas peab õpetaja:
4) olema õpetamise protsessis rahulik ja tasakaalukas;
Valitsuse määrus: "Õpetajate koolituse raamnõuded". Õpetaja, st tavalise kooliõpetaja ettevalmistamine on palju keerulisem, koosneb erinevatest osadest, üldharidus, ainealane ettevalmistus ja eriline õpetajakoolitus. Viimane sisladab kasvatusteadust, psühholoogiat ja ainedidaktikat. Lõpuks praktika ja alles siis saab õpetajaks. Hiljuti kuulutati veel esimene õpetaja-aasta kutseaastaks, see on midagi arstide internatuuri taolist.
Õpetajale ei ole otsesõnu esitatud nõuet, et ta peab olema rahulik ja tasakaalukas, aga küllap on need nõuded peidetud teiste, üldisemate põhimõtete sisse. Näiteks oskus kujundada turvalist õpikeskkonda või suhtlus- ja eneseväljendusoskus. Erinevate koolide ja kooliastmete õpetajatele on veel eraldi mitmeid nõudeid.
Niisiis! Sõiduõpetaja ja kooliõpetaja vahel on väga suur vahe. Ma arvan, et erinevad nõuded on põhjendatud. Näiteks ei tööta sõiduõpetaja suure heterogeense rühmaga, mida õpetajad teevad päevast päeva. Sõiduõpetaja ei tööta väikeste laste ja teismelistega, mis on tavalise kooliõpetaja jaoks üldiselt nö proovikivi.
Minu teada ei ole õpetajatel üheselt kirjapandud kutse-eetikat ja ma olen seda usku, et ei saagi olla. St kirja pandud ei saa olla, aga muidu on olemas küll, igaühel oma.
Õpilase pääle röökida ja ropendada üldiselt nii kui nii ei tohi, ükskõik mis haridus sul on või mida sa õpetad. On erandeid.