Ma pean süsteemis töötavana tõdema, et ilma konkreetse kirjaliku märketa ei juhtu mitte midagi. Õigemini ilma mitme kirjaliku märketa. Struktuuriüksuste juhid, kes saavad antud teemaga tegeleda (õppekava juht, instituudi/teaduskonna juht/prorektor/õppeosakond) peavad saama selle signaali kirjalikult. Esiteks on ÕISi tagasisided anonüümsed. Ja neid tuleks täita usinalt, siis on lootust, et see tagasiside ka mõjutab midagi. Kui ainekursuse läbinutest vastab üks väga positiivselt ja teine negatiivselt mõne vahejuhtumi pärast, ei saa keegi selle põhjal midagi järeldada. Ei õppejõud ise, ei õppeosakond ega vastutusvaldkonna juhid. Kui Õisi kaudu siiski ei tihka, on olemas ka üliõpilasesindus, kellel on kohustus teema edastada anonüümse allika põhjal.
Küllaga on fakt see, et meil on ülikoolis kitsamaid alasid, kus õppejõudude konkurss ei ole väga suur, kui mitte öelda olematu. Kui majandusõppejõude oleks ehk veel valida, siis kitsama biooogilise valdkonna nõuetele vastavaid esindajaid on käputäis. Seega on õppekava juht ummikus - uut inimest pole kuskilt võtta ja lugupeetud professorile on ka ebameeldiv märkust teha. Seda enam, et "me kõik ju teame, milline ta on".
Kokkuvõtteks: muudab ühine ja kõlav tudengi hääl.
Ma pean süsteemis töötavana tõdema, et ilma konkreetse kirjaliku märketa ei juhtu mitte midagi. Õigemini ilma mitme kirjaliku märketa. Struktuuriüksuste juhid, kes saavad antud teemaga tegeleda (õppekava juht, instituudi/teaduskonna juht/prorektor/õppeosakond) peavad saama selle signaali kirjalikult. Esiteks on ÕISi tagasisided anonüümsed. Ja neid tuleks täita usinalt, siis on lootust, et see tagasiside ka mõjutab midagi. Kui ainekursuse läbinutest vastab üks väga positiivselt ja teine negatiivselt mõne vahejuhtumi pärast, ei saa keegi selle põhjal midagi järeldada. Ei õppejõud ise, ei õppeosakond ega vastutusvaldkonna juhid. Kui Õisi kaudu siiski ei tihka, on olemas ka üliõpilasesindus, kellel on kohustus teema edastada anonüümse allika põhjal.
Küllaga on fakt see, et meil on ülikoolis kitsamaid alasid, kus õppejõudude konkurss ei ole väga suur, kui mitte öelda olematu. Kui majandusõppejõude oleks ehk veel valida, siis kitsama biooogilise valdkonna nõuetele vastavaid esindajaid on käputäis. Seega on õppekava juht ummikus - uut inimest pole kuskilt võtta ja lugupeetud professorile on ka ebameeldiv märkust teha. Seda enam, et "me kõik ju teame, milline ta on".
Kokkuvõtteks: muudab ühine ja kõlav tudengi hääl.