Olen nõus nii autori kui kommentaatoritega, et variautorlus on taunitav. Põhjuseid, miks see probleem on üldse tekkinud on mitmeid. Oma kogemusest tudengite tööde lugemisel võin öelda, et vajaka jääb teadmistest ja praktilistest oskustest, kuidas teaduslikke tulemusi vormistada, mis on oluline mis mitte, kõige raskem tundub olevat analüüsi osa. Nagu ühes eelpooltoodud kommentaaris kirjutati, peaks bakalaureuseõppe tudengitel olema kohustuslikus korras aine, mis õpetaks vormistama kursuse- või lõputöid, sama puudutab ka tegelikult suulisi ettekandeid. Ikka ja jälle kuulen instituudi seminaris või lõputööde kaitsmisel, et tudengid ei oska oma tulemusi esitada. Kui aga vaadata õppekava, siis tuleb öelda, et ega neil pole olnud võimalik seda kusagilt õppidagi. Mis puudutab õigekirja ja vormindust, siis pole minu arvates tegu variautorlusega, kui lasta kellelgi oma tööd "kriitiliselt" lugeda, vaid see annab vastupidi võimaluse näha oma tööd mingi muud nurga alt.
Olen kohanud ka juhendajaid, kes meeleldi tudengi töö ümber kirjutavad põhjendusega, et see olevat nii halb. Raske on sellist käitumist puhtalt variautorluseks pidada. Pigem on tegemist halva juhendamisvõttega. Juhendaja peaks tudengi tähelepanu juhtima töös esinevatele vajakajäämistele, kuid jätma ümberkirjutamise siiski tudengi enda hooleks. Kui lõpptulemus on sellest hoolimata halb, on see tudengi enda probleem. Tegemist on kõrgkooliga ja selles toimuva õppeprotsessiga, mis tuleb kõigil endal läbida.
Keda peaks variautorluse situatsioonis karistama, kas seda, kes teenust osutab või seda kes teenust saab? Olen siinkohal nõus eelpoolkõnelejaga, et kui ei ole nõudlust, siis pole ka kellele teenust pakkuda. Nii et kõige suurem süü lasub siiski teenuse ostjal.
Probleemi lahendamist tuleks alustada juhendajate "koolitamisega". On ju nemad need, kes tutvustavad "töökultuuri" ja põhimõtteid ülikoolis/teadustöös. Kui juhendaja seda ei tee või näitab ise oma tööstiiliga halba eeskuju, siis pole loota, et kasvaks peale uus põlvkond noori teadlasi, kes peaks lugu ausatest töövõtetest.
Olen nõus nii autori kui kommentaatoritega, et variautorlus on taunitav. Põhjuseid, miks see probleem on üldse tekkinud on mitmeid. Oma kogemusest tudengite tööde lugemisel võin öelda, et vajaka jääb teadmistest ja praktilistest oskustest, kuidas teaduslikke tulemusi vormistada, mis on oluline mis mitte, kõige raskem tundub olevat analüüsi osa. Nagu ühes eelpooltoodud kommentaaris kirjutati, peaks bakalaureuseõppe tudengitel olema kohustuslikus korras aine, mis õpetaks vormistama kursuse- või lõputöid, sama puudutab ka tegelikult suulisi ettekandeid. Ikka ja jälle kuulen instituudi seminaris või lõputööde kaitsmisel, et tudengid ei oska oma tulemusi esitada. Kui aga vaadata õppekava, siis tuleb öelda, et ega neil pole olnud võimalik seda kusagilt õppidagi. Mis puudutab õigekirja ja vormindust, siis pole minu arvates tegu variautorlusega, kui lasta kellelgi oma tööd "kriitiliselt" lugeda, vaid see annab vastupidi võimaluse näha oma tööd mingi muud nurga alt.
Olen kohanud ka juhendajaid, kes meeleldi tudengi töö ümber kirjutavad põhjendusega, et see olevat nii halb. Raske on sellist käitumist puhtalt variautorluseks pidada. Pigem on tegemist halva juhendamisvõttega. Juhendaja peaks tudengi tähelepanu juhtima töös esinevatele vajakajäämistele, kuid jätma ümberkirjutamise siiski tudengi enda hooleks. Kui lõpptulemus on sellest hoolimata halb, on see tudengi enda probleem. Tegemist on kõrgkooliga ja selles toimuva õppeprotsessiga, mis tuleb kõigil endal läbida.
Keda peaks variautorluse situatsioonis karistama, kas seda, kes teenust osutab või seda kes teenust saab? Olen siinkohal nõus eelpoolkõnelejaga, et kui ei ole nõudlust, siis pole ka kellele teenust pakkuda. Nii et kõige suurem süü lasub siiski teenuse ostjal.
Probleemi lahendamist tuleks alustada juhendajate "koolitamisega". On ju nemad need, kes tutvustavad "töökultuuri" ja põhimõtteid ülikoolis/teadustöös. Kui juhendaja seda ei tee või näitab ise oma tööstiiliga halba eeskuju, siis pole loota, et kasvaks peale uus põlvkond noori teadlasi, kes peaks lugu ausatest töövõtetest.