Mõte, et töö kirjutanud variautorit võiks selle eest karistada, tundub mulle üsna võõras. Ja seda nii ideelises kui praktilises plaanis. See, et teadustöö tegemise eest makstakse tasu (kui see pole õppetöö osa) on ju normaalne. Tasu võivad maksta erinevad institutsioonid ja inimesed, kes võivad hiljem tulemust kasutada seaduslikul või kuritegelikul viisil, eetiliselt või ebaeetiliselt. Aga see on juba tellija otsus. Peamine süüdlane on ilmselgelt see, kes esitab võõra töö enda oma pähe. Tegelik autor võib äärmisel juhul olla kaasosaline, kusjuures ilmselt saab see olla nii teadlik kui mitteteadlik (ostja ei pea ju ilmtingimata avaldama, milleks ta tööd kasutab). Aga see selleks.
Minu jaoks oli päris huvitav lugeda intervjuud ühe variautoriga (http://www.tartupostimees.ee/766794/tudengeid-sunnib-tihti-loputoid-ostm...). Tema kirjeldustest nähtus, et ostja võib töö kirjutamises osaleda väga erineval määral. Selgemate kuritöö-juhtumite kõrval on ka selliseid, kus sisu tulebki väga suurel määral ostjalt ja kirjutaja on pigem vormistaja, kes aitab ka selle sisu toeks materjale otsida, läbi töötada jne.
Et vahel võib variautor olla nagu kaks ühes:
1. juhendaja (aitab koostada kava, püstitada hüpoteesi, arutada küsimusi läbi jne)
2. sekretär-abiline-alluv (andmete koguja, teksti vormistaja).
Esimest tüüpi abi meil ju sisuliselt hukkamõistetud pole ja ka ülikoolide-teaduskondade-osakondade raames on juhendaja sisulise sekkumise määr väga erinev (nagu ka Kristi kirjeldas).
Teist tüüpi abi vist samuti mitte, sest usun, et paljud kuulsate teadlaste artiklid ja tööd on teostatud paljude andmeanalüüsijate, toimetajate ja alluvate abiga. Ja alluvatega on ülemusel ikka rahaline suhe (kusjuures variautoriga ei pruugi rahalist suhet alati olla, eks).
Nii et mind huvitab ka vastus Kristi küsimusele (kui ma õigesti aru sain ja/või edasi arendasin) - kui töö esitaja paneb tänusõnadesse lisaks oma juhendajale, perele ja teistele toetajatele kirja ka variautori, kas siis on ok?
Mõte, et töö kirjutanud variautorit võiks selle eest karistada, tundub mulle üsna võõras. Ja seda nii ideelises kui praktilises plaanis. See, et teadustöö tegemise eest makstakse tasu (kui see pole õppetöö osa) on ju normaalne. Tasu võivad maksta erinevad institutsioonid ja inimesed, kes võivad hiljem tulemust kasutada seaduslikul või kuritegelikul viisil, eetiliselt või ebaeetiliselt. Aga see on juba tellija otsus. Peamine süüdlane on ilmselgelt see, kes esitab võõra töö enda oma pähe. Tegelik autor võib äärmisel juhul olla kaasosaline, kusjuures ilmselt saab see olla nii teadlik kui mitteteadlik (ostja ei pea ju ilmtingimata avaldama, milleks ta tööd kasutab). Aga see selleks.
Minu jaoks oli päris huvitav lugeda intervjuud ühe variautoriga (http://www.tartupostimees.ee/766794/tudengeid-sunnib-tihti-loputoid-ostm...). Tema kirjeldustest nähtus, et ostja võib töö kirjutamises osaleda väga erineval määral. Selgemate kuritöö-juhtumite kõrval on ka selliseid, kus sisu tulebki väga suurel määral ostjalt ja kirjutaja on pigem vormistaja, kes aitab ka selle sisu toeks materjale otsida, läbi töötada jne.
Et vahel võib variautor olla nagu kaks ühes:
1. juhendaja (aitab koostada kava, püstitada hüpoteesi, arutada küsimusi läbi jne)
2. sekretär-abiline-alluv (andmete koguja, teksti vormistaja).
Esimest tüüpi abi meil ju sisuliselt hukkamõistetud pole ja ka ülikoolide-teaduskondade-osakondade raames on juhendaja sisulise sekkumise määr väga erinev (nagu ka Kristi kirjeldas).
Teist tüüpi abi vist samuti mitte, sest usun, et paljud kuulsate teadlaste artiklid ja tööd on teostatud paljude andmeanalüüsijate, toimetajate ja alluvate abiga. Ja alluvatega on ülemusel ikka rahaline suhe (kusjuures variautoriga ei pruugi rahalist suhet alati olla, eks).
Nii et mind huvitab ka vastus Kristi küsimusele (kui ma õigesti aru sain ja/või edasi arendasin) - kui töö esitaja paneb tänusõnadesse lisaks oma juhendajale, perele ja teistele toetajatele kirja ka variautori, kas siis on ok?