Viidatud Ahni ja Dabbishi artikkel pärineb ajast, mil esimese iPadini jäi veel ligi kaks aastat. Vahepeal on mõndagi muutunud. Lisaks sellele, et Ahn on ise püsti pannud ülieduka mängustatud keeleõppekeskkonna Duolingo, on tahvelarvutite kaudu mängude maailm jõudnud ka väga väikeste lasteni, mis tõenäoliselt suurendab 21.-ks eluaastaks mängitud tundide arvu veelgi.
10 000 tundi tööd on ühik, mis on ilmselt paljudele tuttav Ericssoni eksperdiks saamise teooriast. Tahaksin panna eelneva info oma valdkonna - muusikahariduse - konteksti: näiteks professionaalseks orkestrandiks saamiseks tulebki mainitud 10 000 tundi pilliharjutamist läbida enne 21. eluaastat. Muidu jääb vajalik tase õigeaegselt saavutamata ja inimene peab tegema muid karjäärivalikuid. Arvestades, et näiteks viiuliõpingud algavad 6. eluaastal, tähendab selline harjutuskoormus päevas keskmiselt pea kaks tundi tööd. Muusikapedagoogid on aga märganud, et sellise harjutusmahu saavutamine on järjest raskem, kuna lastel "pole aega" ega piisavalt motivatsiooni. Aeg pole loomulikult kuhugi kadunud, ta läheb lihtsalt mujale - näiteks arvutimängude mängimisele.
2014. a. lõpus viisime läbi uuringu koolides, kus õpetasime klassitäitele lastele kitarriakordide võtteid, kasutades selleks omaloodud arvutimänge, mis erinesid interaktiivsuse tasemelt. Jättes praegu kõrvale selle uuringu tegeliku eesmärgi ja tulemused, võib öelda, et katsealuste õpetajad nägid midagi enneolematut - nende õpilased harjutasid kitarri 45 min järjest. Oleks ilmselt mänginud veel kaua, kui tund poleks lõppenud. Nii et üks võimalus on mängustamise kritiseerimise asemel seda hariduses ära kasutada. Paraku pole see eriti lihtne. Gartneri Hype Cycle's on 'gamification' juba tipust alla tulnud ja ootused pole enam need, mis nad olid paar aastat tagasi. Efektiivsete mängude disainimine pole kerge ega odav ja konkreetselt muusikas aitab mängustamine esialgu vaid tehniliste oskuste omandamisel, mitte sisulise poole osas. Endiselt on raske ületada motiveeritud õppijat, kellel on asjatundlik õpetaja ja võime süstemaatiliselt tööd teha.
Viidatud Ahni ja Dabbishi artikkel pärineb ajast, mil esimese iPadini jäi veel ligi kaks aastat. Vahepeal on mõndagi muutunud. Lisaks sellele, et Ahn on ise püsti pannud ülieduka mängustatud keeleõppekeskkonna Duolingo, on tahvelarvutite kaudu mängude maailm jõudnud ka väga väikeste lasteni, mis tõenäoliselt suurendab 21.-ks eluaastaks mängitud tundide arvu veelgi.
10 000 tundi tööd on ühik, mis on ilmselt paljudele tuttav Ericssoni eksperdiks saamise teooriast. Tahaksin panna eelneva info oma valdkonna - muusikahariduse - konteksti: näiteks professionaalseks orkestrandiks saamiseks tulebki mainitud 10 000 tundi pilliharjutamist läbida enne 21. eluaastat. Muidu jääb vajalik tase õigeaegselt saavutamata ja inimene peab tegema muid karjäärivalikuid. Arvestades, et näiteks viiuliõpingud algavad 6. eluaastal, tähendab selline harjutuskoormus päevas keskmiselt pea kaks tundi tööd. Muusikapedagoogid on aga märganud, et sellise harjutusmahu saavutamine on järjest raskem, kuna lastel "pole aega" ega piisavalt motivatsiooni. Aeg pole loomulikult kuhugi kadunud, ta läheb lihtsalt mujale - näiteks arvutimängude mängimisele.
2014. a. lõpus viisime läbi uuringu koolides, kus õpetasime klassitäitele lastele kitarriakordide võtteid, kasutades selleks omaloodud arvutimänge, mis erinesid interaktiivsuse tasemelt. Jättes praegu kõrvale selle uuringu tegeliku eesmärgi ja tulemused, võib öelda, et katsealuste õpetajad nägid midagi enneolematut - nende õpilased harjutasid kitarri 45 min järjest. Oleks ilmselt mänginud veel kaua, kui tund poleks lõppenud. Nii et üks võimalus on mängustamise kritiseerimise asemel seda hariduses ära kasutada. Paraku pole see eriti lihtne. Gartneri Hype Cycle's on 'gamification' juba tipust alla tulnud ja ootused pole enam need, mis nad olid paar aastat tagasi. Efektiivsete mängude disainimine pole kerge ega odav ja konkreetselt muusikas aitab mängustamine esialgu vaid tehniliste oskuste omandamisel, mitte sisulise poole osas. Endiselt on raske ületada motiveeritud õppijat, kellel on asjatundlik õpetaja ja võime süstemaatiliselt tööd teha.