Lauakombed | Ethics in Estonia

Contacts of UT units

Faculty of Arts and Humanities
Faculty phone: 
+372 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, rooms 116–121, 51005 Tartu
  • Dean's Office
    Faculty phone: 
    + 372 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, rooms 116–121, 51005 Tartu
  • Institute of History and Archaeology
    Faculty phone: 
    +372 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • Institute of Estonian and General Linguistics
    Faculty phone: 
    +372 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • Institute of Philosophy and Semiotics
    Faculty phone: 
    +372 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, rooms 309–352, 51005 Tartu
  • Institute of Cultural Research
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • School of Theology and Religious Studies
    Faculty phone: 
    +372 737 5301
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–310, 50090 Tartu
  • College of Foreign Languages and Cultures
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • Viljandi Culture Academy
    Faculty phone: 
    +372 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
Faculty of Social Sciences
Faculty phone: 
+372 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • Dean's Office
    Faculty phone: 
    + 372 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Institute of Education
    Faculty phone: 
    +372 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte Institute of Political Studies
    Faculty phone: 
    +372 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • School of Economics and Business Administration
    Faculty phone: 
    +372 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Institute of Psychology
    Faculty phone: 
    +372 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • School of Law
    Faculty phone: 
    +372 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • Institute of Social Studies
    Faculty phone: 
    +372 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva College
    Faculty phone: 
    +372 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu College
    Faculty phone: 
    +372 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
Faculty of Medicine
Faculty phone: 
+372 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • Dean's Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • Institute of Biomedicine and Translational Medicine
    Faculty phone: 
    +372 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • Institute of Pharmacy
    Faculty phone: 
    +372 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • Institute of Dentistry
    Faculty phone: 
    +372 731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Institute of Clinical Medicine
    Faculty phone: 
    +372 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • Institute of Family Medicine and Public Health
    Faculty phone: 
    +372 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • Institute of Sport Sciences and Physiotherapy
    Faculty phone: 
    +372 737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
Faculty of Science and Technology
Faculty phone: 
+372 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • Dean's Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • Institute of Computer Science
    Faculty phone: 
    +372 737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Estonian Marine Institute
    Faculty phone: 
    +372 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • Institute of Physics
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • Institute of Chemistry
    Faculty phone: 
    +372 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • Institute of Genomics
    Faculty phone: 
    +372 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Institute of Mathematics and Statistics
    Faculty phone: 
    +372 737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Institute of Molecular and Cell Biology
    Faculty phone: 
    +372 737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu Observatory
    Faculty phone: 
    +372 737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • Institute of Technology
    Faculty phone: 
    +372 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • Institute of Ecology and Earth Sciences
    Faculty phone: 
    +372 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Institutions
  • Library
    Faculty phone: 
    +372 737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Youth Academy
    Faculty phone: 
    +372 737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • Museum
    Faculty phone: 
    +372 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • University of Tartu Natural History Museum and Botanical Garden
    Faculty phone: 
    +372 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Support Units
  • Administrative Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • Centre for Entrepreneurship and Innovation
    Faculty phone: 
    +372 737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • University Office in Tallinn
    Faculty phone: 
    +372 737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • Estates Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • Finance Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • Grant Office
    Faculty phone: 
    +372 737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • Information Technology Office
    Faculty phone: 
    +372 737 6000, IT-help: +372 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • Human Resources Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, rooms 302 and 304, 50090 Tartu
  • Internal Audit Office
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-244, 51005 Tartu
  • International Cooperation and Protocol Office
    Faculty phone: 
    +372 737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, rooms 104, 301, 305, 50090 Tartu
  • Marketing and Communication Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, rooms 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • Office of Academic Affairs
    Faculty phone: 
    +372 737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • Procurement Office
    Faculty phone: 
    +372 737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • Rector's Strategy Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • Student Council
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
  • University of Tartu Press
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
Other Units
  • University of Tartu Academic Sports Club
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • Tartu Student Village
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • Tartu Students’ Club
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, 51010 Tartu
  • Tartu University Hospital
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • University of Tartu Foundation
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • View all other units

Lauakombed

4. January 2011 - 12:46 -- Anonymous

Siin http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?id=3249 on tõstatatud üsna intrigeeriv koduse kasvatusega seonduv teema (võib olla ka "eetika igapäevaelus"? moderaatorid võivad ümber tõsta) - lauakombed.

Teema peamine ajend on - "millist käitumist ja kui rangelt siis lapselt laua ääres tulevikus nõuda"

Toon ära ka teemaalgataja esimesed reeglid:

"1) Söögilaua ääres ei mängita, vaid süüakse. Toiduga ei mängita.
2) Üldkasutatavas kausis või hoidisepurgis on alati eraldi lusikas, mida keegi suhu pista ei tohi: selle lusikaga ainult tõstetakse oma taldrikule. Kui olin väike, siis mäletan, et minu ema kippus seda reeglit rikkuma ja tegin juba lapsena talle alati märkuse.
3) Leiva-saia lõikamisel on viiskas osata lõigata sirgeid viile, vabandus, et "ma lõikasin leiva otseks", ei lähe läbi.
4) Kui midagi pakutakse, on viisakas tänada. Ka toidukorra lõppedes on viisakas öelda "aitäh", aga see pole range reegel.
5) Kõik, mis endale taldrikule tõstetakse, süüakse ka ära. Pigem tõsta vähem korraga, kui et jääb taldrikule järgi.
6) Igaüks viib oma nõud ise nõudepesumasinasse. See kehtib pere liikmetele, mitte külalistele. Kuid külas olles on laua koristamisel viisakas pakkuda oma abi ja meie külalised seda enamasti ka teevad.
7) Torti süüakse pigem tordikahvli kui lusikaga.
8) Kui toit on mõeldud noa ja kahvliga söömiseks, süüakse noa ja kahvliga. Aasia roogasid on viisakas süüa pulkadega. Samas nachosid on igati viisakas süüa kätega.
9) Täis suuga ei räägita
10) Mitte kunagi ei ole viiskas kedagi sööma sundida. Põhjus, mispärast ei taheta, pole oluline. See kehtib ka lapse kohta. Samas tuleb lapsel meie peres arvestada, et ¨okolaad jm ebatervislikud valikud ei ole alternatiiv.
11) Samuti pole viisakas kedagi alkohoolseid jooke jooma sundida isegi mitte pehmes vormis, et "noh, pane ikka üks klõmakas". Karskus on igati lubatav.
12) Juhul, kui jääb järgi vaid üks suutäis kaussi või pannile, mida keegi endale ette tõstnud ei ole, pole viisakas seda viimast raasukest kedagi sööma sundida. Võib-olla sai tõesti just kõigil kõht täis.
13) Toitu pole viisakas taldrikule kuhjata. See kole komme paistab eriti välja rootsi lauas, kus on kiusatus kõike kohe ja korraga proovida.
14) Eri roogasid (nt eelrooga ja põhirooga) süüakse eraldi taldrikutelt. Vahel, eriti, vanemad inimesed, lausa tungivalt nõuavad, et nende taldrik alles jäetakse: mis te ikka neid pesete. Ma ei pea sellist ettepanekut viisakaks: kokk on näinud roogadega palju vaeva ja mis kasu on sellest, kui kõik maitsed lõpuks segunevad. Tüüpiline näide on eelroa juurde pakutavad marineeritud seened jm hoidised, millest jääb taldrikule marinaad. Nüüd sinna otsa lajatatakse pidulik praad, mida on mitu tundi ahjus küpsetatud."

Sealses foorumis kaldub teema ajuti veidi ehk liiga palju meeldib/ei meeldi kategooriatesse. Kõige enam ehk hakkab silma, et keegi ei salli kommet, et kui alkoholist keeldutakse, siis tuleb tihti oma keeldumist põhjendada (a la sõidan autoga või tervis ei luba jne).

Mis te arvate ülaltoodud õpetustest/reeglitest ja kogu temaatikast üldse?

Submitted by Laura (not verified) on

mul tekib kohe küsimus, kas need reeglid on välja pakutud nendeks puhkudeks, kui on külalised, või ka üldisemaks kodus käitumiseks? Kas lastelt peaks nõudma rangelt lauakommete täitmist alati - selles hirmus, et kui korra lubada vabamalt, siis ei saagi laps enam aru, mida võib ja kuidas? Minu meelest võiks laps ka õppida vahet tegema, missugused on erinevad söömise puhud: et kodus võib vabamalt, üksi kõige vabamalt; kui on külalised, tuleb nendega arvestada; mida rohkem inimesi, seda enam on reegleid vaja, et asi sujuks jne.

Kui need ülaltoodud reeglid on igapäevaseks koduseks kasutamiseks, siis mulle tundub, et on pisut liiale mindud kuhjamise ja taldrikute vahetamise teemaga. Ja tordikahvel kah.
Ise lisaks veel: palun, palun, ärge matsutage!

Submitted by TriinP (not verified) on

Tjaa, nüüd on see teema seal teises foorumis otsaga vabakasvatuse/kasvatamatuse juurde jõudnud. Laps söögilaual, mis siis et alla kahe aastane ja hiljem seda enam ei tee, pole siiski küll midagi mida ma isiklikult pooldaks...

Submitted by Mari (not verified) on

Mitmed nendest reeglitest on juba pikalt eksisteerinud, mitmete kohta ma ei oska öelda, aga usun, et need on uued, ütleme, viimase kümnendi lisandus (nt tordi söömine kahvliga). Kui ma mõtlen oma vanemate sugulaste ja tuttavate peale, siis ma ei suuda hästi ette kujutada, et nad näiteks sellest reeglist teadlikud on.

Mis viib mu mõtted ringlema rajale, kus nad on juba mõnda aega liikunud - kas ja kus õpetatakse lastele adekvaatseid kombeid ja reegleid? Koolis mul ei tule ette, et me oleks üldse kunagi midagi sellist õppinud. Kunagi 1. klassis õppisime tõesti seda, kuidas panna nuga ja kahvel siis, kui tahad veel edasi süüa, ja kuidas siis, kui oled söömise lõpetanud. Aga sellega ka asi piirdus.

1. klassi lapsele aga ei saa kõiki etiketi peensusi veel selgeks teha - eriti juhul, kui tal ei ole neid kuskil praktiseerida, veel vähem õppida. Ja selliseid lapsi Eestis tegelikult ju jagub küll ja rohkemgi veel.

Kellest kasvavad täiskasvanud inimesed, kes ei tunne vastavat reeglistikku. Süüdistamise küsimust kõrvale jättes tahan hoopis tõstatada küsimuse, kuidas tavainimene nende (muutuvate) reeglitega kaasas käia saaks?

Submitted by TriinP (not verified) on

Ma selle tordikahvli kohta tahaks veel öelda, et seal foormumis hiljem teemaalgataja ütleb ka, et tegemist on pigem isikliku ja esteetilise "reegliga". Ja seda ka, et kui nüüd järgi mõelda, siis kui mul oleks tordikahvleid, siis ma kindlasti eelistaks neid näiteks teelusikatele. Kahvliga on (minu subjektiivse arvamuse kohaselt) tõesti tegelikult torti kergem süüa (nagu ma mõnd pirukat vms). Ühesõnaga - uus komme (mida mõni ehk peab moenarrusekski) aga tasuks täitsa lastele õpetada küll :)

Kombeid vist ikka eelkõige õpetatakse kodus (?) Aga minu meelest on tänapäeval mõnedes koolides ka ühikursus etikett. Või tehakse nö klassijuhataja tunni ajal üks ühiskülastus valge linaga restosse ja praktiseeritakse olulisemaid lauakombeid.

Tavainimine aga peab juhiduma eelkõige tervest talupojamõistusest :)

Submitted by Ema (not verified) on

Minu meelest kuulub teatav söögilaua etiketi õppimine käsitöö ja kodunduse õppekavasse. Mis muidugi ei tähenda, et kodus ei võiks õppida. Vastupidi - koostöö ikka. Aga igasuguse viisakuse õpetamisel on mu meelest tõhusaim ikkagi eeskuju. Sest väikesed ju tegelikult tahavad olla nagu suured.

Submitted by Helena (not verified) on

Peamised lauakombed ja viisakusreeglid peaksid ikka kodust tulema, meil kodus oli selline reegel, et kui õpime kodus lauakombeid ja oskame viisakalt süüa(ei räägi, naera lauas, kasutame nuga, kahvlit, tõstame niipalju kui jõuame süüa), saime premeeritud sellega, et terve pere läks välja sööma, see oli meile suureks ajendiks.
ja reegel, et seda peaks õppima koolis ja alles sellises vanuses siis, on vale. Nii kui laps hakkab laua taga istuma ning oskab hoida kahvlit/lusikat on ka vanemate kohus teda suunata kuidas söögireegleid järgida. Last kasvatavad ikka vanemad, õpetusi jagavad õpetajad- spetsiifilisemad kombed tulevad kindlasti koolist/koolitustest, aga algne on ikkagi koduste enda töö.

Submitted by Mart (not verified) on

Reeglid mis välja toodud on kõik aksepteeritavad. Kindlasti ei ole võimalik nende kõigi täitmist nõuda esimese klassi lapset. Lauakombeid õpime me peamiselt ikkagi kodus. Andes ise sellist tundi nagu lauaetikett 7-9 klassi lastele, pean märkima, et kahjuks ei ole väga palju kombeid neile kaasa antud kodust. Vaatame kas või täiskasvanuid rootsi laua ääres. Pigem jääb silma mentaliteet, et kui antakse, siis tuleb võtta terve raha eest. See, kas kõik ka kõhtu mahub jääb taha plaanile. Olen ka märganud, et ei osata kasutada söögiriistu laual, kui neid on mitu paari. Kui seda ei oska teha vanemad, siis ei saa me ka loota, et laps seda oskab teha. Mina olen väga rõõmus, et keegi on algatanud selle teema nami-nami foorumis, ehk hakkavad mõtlema ka need, kes ise ei pea kinni reeglitest.

Submitted by Merike (not verified) on

Lauakommete järgi saab minu arvates palju teada kodusest kasvatusest, kodude väärtushinnangutest ja hoiakutest. Kui laua taga ei ole kehtestatud mingeid reegleid, siis võivad need puududa ka muudes kodustes asjades.
Tahan arutleda nn sundsöömise probleemi üle. Järjest rohkem kohtab väikseid lapsi, kes kas söövad väga vähe, väga valivalt või nagu ema ütleb "ei söö peaaegu midagi". siiski on neil olemas teatud eelistused. Olen näinud, kuidas lasteaias või koolis pannakse väike ports taldrikule ja siis õpetaja, kas meelitab, käsib või sunnib last sööma, kiites toitu ja jätmata enne rahule, kui laps sööb. Vanem põlvkond on niimoodi kasvatatud, et peab kõik ära sööma ja on igal juhul viisakas toitu maitsta. Kas on õige käitumine sundida last sööma?

Submitted by Tiina (not verified) on

Mulle jäi neis reeglitest silma punkt sööma sundimise kohta ja ma mõtlesin ka just väikeste laste peale, kes on toiduga väga valivad. Tihtipeale lapsed ei julge neile tundmatuid toite süüa, kuigi nad võivad olla tehtud neist toiduainetest mis neile maitsevad (aga veel kehvem lugu on, kui nad neid toiduaineid pole varem isegi söönud). Mina pooldan siiski seda, et väikesi lapsi tuleks veenda maitsma kõiki toitusid. Tean iseenda näitel, et lapsena ei maitsenud mulle paljud asjad, mida ma praegu hea meelega söön (näiteks paprika või hernesupp). Siin on õrn piir veenmise/ meelitamise ja sundimise vahel. Sunniga üldjuhul saavutatakse vastuseis. Tuleks leida see nupp, millega meelitada maitsma ja mine tea, äkki maitsebki?

Submitted by Tiiu (not verified) on

Lauakombed.

Kahjuks ei peeta tänapäeval lauas käitumist enam oluliseks. Pigem on söömine rohkem nagu toidu narrimine. Mina leian ,et lastega peab rohkem restoranides ja väljas käima, et nad õpiksid lauakombeid ja viisakust.
Mäletan nõuka ajast kui tahtsin lastega minna lõunat sööma "Gloria" restorani, siis eakas sugulane mainis, et nii võivad lapsed hukka minna. Ei ole kordagi kahetsenud neid käimisi tol ajal ega ka praegu.
Nüüd on lapsed täiskasvanud ja ise lapsevanemad ning vägagi oskavad hinnata restoranikultuuri( Pädastest Saka mõisani).Tänapäeval korraldavad linnade eliitrestoranid lastele tasuta etiketikoolitusi, et õpetada neile lauakombeid ja restoranikultuuri..Marile soovitan osaleda üle Eesti tomuvatel tasuta täiskasvanute koolitustel, kus ei puudu ka selle foorumi lauakommete teema. Registreerida saab kaks korda aastas. Haridusministeeriumi kodulehel on kursuste kohta täpsemalt. Minul oli võimalus nendel kursustel osalda.

Submitted by Triin Roos (not verified) on

Oluline reegel on minu meelest ka see, et külas olles ei hakata enne sööma, kui pererahvas ütleb "Head isu!". Üllataval kombel tuleb viimasel ajal tihti ette seda, et külalised on nii näljased ja hakkavad kohe lauda istudes sööma, kuigi perenaine veel jookseb ringi.

Kummaline tundub see, et nõudepesumasin on muutunud normiks. Lapsel kujunebki siis ju teadmine, et nõusid peseb masin. Kas see pole mitte sarnane teadmisega "toit tuleb poest"?
Ma ise pole tahtlikult nõudepesumasinat hankinud. Tundub lihtsam kohe nõud ära pesta, kui hakata neid masina jaoks eelpuhastama, siis masinasse asetama, pärast välja võtma. Kui pere on suurem, siis ehk tõesti on masin abiks. Kolmekesi saab aga ilma hakkama. Minu jaoks on siiski tähtis, et laps õpib ise nõusid pesema. Öeldakse, et käeline tegevus paneb ka mõtted liikuma. :)

Submitted by Aire (not verified) on

Mina näen siin mitmeid konflikte reeglite vahel. Kui ikka taldrikule tõstetud toit ei maitse, siis ei saa oma taldrikut tühjaks süüa. Sageli ei tea ka enne maitsmist, kas miski on hea või mitte.

Minu meelest enamik inimesi räägib söögi ajal. Enamik neist lihtsalt ei tee seda nii, et putru lendab. Lastel võib tõesti seda juhtuda, aga eks nad jäljendavad täiskasvanuid.

Mina olen söögikohtades saanud käsitsi lõigatud leiba-saia, kus paksud kõverad viilud, võib-olla isegi soojad veel. Tegi südame alt soojaks.

Vanainimesi sageli ahistatakse kaasaegsete imeroogadega, mida nad süüa ei oska. Leivatükiga saab ka taldriku ilusti puhtaks kraapida jne... Vahel on selliste inimeste probleem üldisem, mitte lihtsalt söögikultuuri mitteaustamine.

Üldiselt olen ma paljude viisakusreeglitega nõus. Kõik taandub ikkagi austusele söögitegija vastu. Kui see on olemas, ei tohiks suuri probleeme tulla. See, et mõni inimene ei pea eluliselt vajalikuks kõiki kombeid tunda, ei tohiks küll kedagi hingepõhjani solvata.

Submitted by Külli (not verified) on

Olen täiest nõus Tiinaga, lapsi tuleb meelitada kõiki toitusid maitsma. Arvan, et teatud inimesed kes on toidu suhtes väga valivad, ongi noorena lubatud otsustada kas sööb või mitte (otsus tehakse visuaalsel vaatlusel). Tunnen kaasa nendele inimestele kellel on maitsemaailm väike.

Submitted by Katre (not verified) on

Teema peamine ajend on - "millist käitumist ja kui rangelt siis lapselt laua ääres tulevikus nõuda"
Täiendaksin teemat ja lisaks lastele ka täiskasvanud, sest laps õpib ikka vanemalt. Valdavalt toodud reeglid ju sellised igipõlised – jättes jah välja need tordikahvlid, mis oligi pigem soovitus.
Aga põhilisi reegleid võiks ikka teada. Ja see peaks alguse saama kodust, kool saab hiljem aidata teadmisi ja reegleid kinnistada. Kui kodus järgitaks lauakombeid, siis laps ei peagi ju neid eraldi õppima või keegi neid eraldi õpetama, vaid see on lihtsalt üks osa kasvamisest.
Sarnaselt arvaja Lauraga, lisaks loetlusse - palun, ärge luristage ja matsutage, nii lapsed kui täiskasvanud!

Submitted by Teele67 (not verified) on

Mul on etiketi kohta küsimus. Kui restoranis 4 klienti 6-st tellib eelrooga ja kõik tellivad pearooga. Siis ikkagi ennem tuuakse eraldi lauda need eelroad ja 2 klienti lihtsalt vaatavad pealt, kuidas eelrooga süüakse? Alles peale eelroa lõpetamist tuuakse jällegi kõigile pearoad korraga? Kas on viisakas koos eelroogadega nendele kahele kliendile tuua pearoad samal ajal kui need 4 inimest söövad alles eelroogasid?

Submitted by Vibu (not verified) on

Kas teile siis lapsepõlves juba ei õpetatud, et söö kodus nagu kuninga juures, siis tunned ennast kuninga juures nagu kodus. Alates 3-st eluaastast saavad lapsed väga edukalt noa ja kahvliga hakkama kui neil on eeskuju :)

Submitted by Mark (not verified) on

„Head isu!“ öeldakse enne sööma hakkamist. Mõned ütlevad isegi „Jätku leiba!“ Esimesele on vastus „Aitähh/Tänan/“, teisele aga „Jätku tarvis/Tarvis“. Panen tähele, et sageli seda viimast ei teata. Lauakombed on olulised. Teada, tunda. Süüa lusikaga teleka ees, omaette ja mõnuga – täitsa nõus. Avatud maailmas on üsna suur tõenäosus, et satutakse varem või hiljem olukorda, mis nõuab lauakommete tundmist. Vähemalt Euroopas. Äritehingu ja suhete rikkumine poleks midagi üllatavat puudulike lauakommete tõttu. Nagu kõik valdkonnad, kui neisse põhjalikult süüvida, on ka lauakombed päris keeruline maailm. Peres või koolis ära õppides kasvõi see kõige elementaarsem, aitab inimesel hiljem vältida mitmeid ebamugavaid olukordi oma elus. Kasvõi noa ja kahvli asend laual/taldrikul. Võib juhtuda ka keskmise tasemega restoranis, et pool sinu sööki viiakse ära ,kui tööriistad selleks märku annavad. Ja teisipidi, kui õigesti käitud võid saada sel viisil lahti söögist, mida ei taha või ei jõua süüa. Lauakombed ja nendest kinnipidamine on viisakuse ja lugupidamise vaikne avaldus teise inimese suhtes.

Submitted by Lenna lille (not verified) on

Lugesin laua kombeid ja sain teada et ei tohi kuhiata endale palju taldrikusse

Submitted by Lenna lille (not verified) on

Lugesin kogu teksti läbi

Lenna

Submitted by Lenna lille (not verified) on

Lugesin kõva häälega teksti läbi

Submitted by Raul Kübarsepp (not verified) on

"...palun, ärge luristage ja matsutage, nii lapsed kui täiskasvanud!"
Täiendaks seda osa nii, et süües ei tohiks teha teisi häirivaid helisid (matsutamine, luristamine, kõhugaasid).
PS Täis suuga rääkimise kohta teavad britid, et see näitab ülejäänutele, et inimene väärtustab toitu rohkem, kui end ümbritsevat seltskonda (mis ei ole kena).
.

Add new comment

Plain text

  • No HTML tags allowed.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Web page addresses and e-mail addresses turn into links automatically.
  • Lines and paragraphs break automatically.
1 + 0 =
Solve this simple math problem and enter the result. E.g. for 1+3, enter 4.