Foorumid:
Tahan jagada meeldivat kogemust oma lapse klassist. Õppeaasta esimesel päeval oli klassijuhatajatund koos vanematega. Jagati õpikuid-töövihikuid.
Õpetaja jagas kõigile õpikud ükshaaval välja ja pärast küsis lastelt: mis te arvate, mitu korda ma ütlesin "palun"?
Lapsed teadsid, et klassis 24 last, pakkusid kohe, et 24.
Õpetaja küsis: aga mitu korda ma kuulsin "tänan?".
Lapsed pakkusid jälle 24, aga õpetaja ütles õige vastuse: 6; rohkem ei midagi.
Nüüd jagas õpetaja kõigile töövihikud ja küsis pärast: mitu korda ma nüüd kuulsin "tänan"? 24 oli õige vastus...
Minu arvates täiesti suurepärane näide, kuidas õpetada häid kombeid, tehes seda viisil, mis ei kätke endas moraali lugemist ega pikka loengut selle kohta, mida lapsed valesti tegid, vaid juhib leebelt tähelepanu õigele käitumisele.
Pahatihti jääb tunne, et ei lapsevanemad ega ka õpetajad ei taha anda lastele võimalust ise avastada õiget käitumist. Valdav suhtumine selliste lihtsate asjade puhul on, et "tänan" ja "palun" peaks juba varasest lapsepõlvest selge olema nagu 1x1, mõtlemata samas, et lapsed võtavad oma käitumises eeskuju just nendelt autoriteetidelt, keda nad enda ees näevad, vanemad, õpetajad jne.
Ei ole mõtet hakata kohe riidlema, vaid tuleb lastele anda võimalus oma käitumist ümber vaadata ja teha parandusi, niimoodi saame ise neile näidata kannatlikkuse ja õppimise olulisust.
Hea näide lastele viisakuse demonstreerimiseks. Tihti lapsed ei pööra elementaarsele viisakusele tähelepanu. Lapsed arvasid, et kõik ütlevad aitäh õpiku saamisel, kuid paraku see nii ei olnud. Õpetaja võiks seda viisi kasutada nii mõngi kord veel, pööramaks laste tähelepanu elementaarsele viisakusele.
Minu arvates ka lausa super näide. Paljudel juhtudel tegelevad täiskasvanud ja ka õpetajad hurjutamisega. Aga ülalpool toodu on parima näide kogemuslikust õppimisest. Sagedasti arvatakse, te kui ma olen korra teatud probleemile tähelepanu juhtinud, siis kindlasti see omandati.
Mulle väga meeldib Pireti välja toodud mõte, et lastele tuleb anda võimalus oma käitumist korrigeerida ja juhtida pidevalt ka headele asjadele tähelepanu.
Olen nõus, et õpetajad peaksid hurjutamise asemel head eeskuju näitama. Koolis, kus ma töötan on näiteks selline komme, et direktsiooniliikmed on enne tundide algust koolis garderoobis või välisukse juures ja teretavad kõiki kooli tulevaid õpilasi. Õpilasi käib koolis 800, nii et teretamist jagub ja võib öelda, et sellest on kasu olnud ja tõepoolest õpilased teretavad koridorides ka neid õpetajaid, kes neile muidu tundi ei annagi. Veel üks tähelepanek - õpilased vaatavad teretamise ajal juba ka otsa!
Väga hea lähenemine õpetaja poolt. Arvan, et õpilastele jääb kauaks meelde see lihtne viisakuse reegel ning loodetavasti ka selle täitmine.
Olen oma lühikese koolisoleku karjääri jooksul tähele pannud, kui mõni õpilane ei tervita, ei tee sellest väljagi. Lihtsalt kergelt üleõla vaadates olen ise tere öelnud, justkui mõnele heale tuttavale: "Ahaa, nüüd alles märkasin sind!" On olnud veel mõned korrad taoliste õpilastega. Mõniaeg hiljem märkasin, et nad ise juba esimesena teretasid. Arvan, et see on tulnud õpilastel sunnivabalt. Õpetajana olen ise eeskujuks olnud ja moraali pole lugenud, et kindlasti peab õpilane kõiki õpetajaid teretama.
Teretamisest
Kuna teretamist siiski sageli nagu häbenetakse, siis oleks ehk hea selgitada selle mõtet – see pole lihtsalt viisakus kui komme, vaid pigem kui parool, millega antakse märku soovist kuuluda mingi väiksema või suurema inimgrupi hulka, kelle suhtes ollakse sõbralikult meelestatud. Need võivad ka täiesti võõrad olla, kuid " tere" loob soodsa eelhäälestuse. Kindlasti on hea seda teha maal, kus varem kõik teretasid kõiki.
Fantastiliselt leidlik lähenemine viisakusreeglitele, antud situatsioon kätkes endas puhtkasvatuslikke elemente kui ka mõtiskelu õpilaste seas, mis suunas lapsed positiivsete emotsioonidega, justkui mänguliselt tõdema, kuidas oleks õige käituda.
Väga mõistlik viis õpetaja poolt laste käitumist hinnanguvabalt kirjeldades saavutada oodatud käitumine. Arvatavasti poleks õpetajal seda olnud tarviski teha, kui juba varem nende lastega kokkupuutunud täiskasvanud oleksid selliselt käituda osanud. Hea õppetund kõikidele lastega kokkupuutuvatele täiskasvanutele - ära loe moraali, kirjelda hinnanguvabalt lapse käitumist ja anna ise eeskuju.
Tere!
Igati armas ja õpetlik lugu. Õpetaja oskas nii ilusti õpilased kriitiliselt oma käitumise üle mõtlema panna ja andis neile võimaluse kohe ka ennast parandada. Seda kõike delikaatselt, kedagi halvustamata või piinlikku olukorda panemata. Sellised pisikesed ja rahulikud tähelepanekud jäävad aga lastele meelde paremini, kui lihtsalt "epistli lugemine" ja halvustamine.
Mul endal oli pikka aega probleem sellega, et nii nagu klassi ukse lahti tegin, tormasid ikka poisid esimesena uksest sisse. Küll püüdisn tähelepanu juhtida asjaolule, et viisakas on ikka õpetaja ja tüdrukud enne sisse lasta. Järgmiseks korraks oli jälle meelest läinud. Siis ühel päeval avasin ukse ja ütlesin lihtsalt: "naised ees". Paar esimest poissi tormasid õhinas juba uksest sisse ja siis äkki said aru, mida ütlesin. Tulid tagasi ja ei tahtnud esimesed olla. Pärast seda eksitakse harva. Vahel on hea lihtsalt läbi nalja halvale harjumusele tähelepanu pöörata.
Add new comment