Präänik ja piits, eelkõige präänik | Ethics in Estonia

Contacts of UT units

Faculty of Arts and Humanities
Faculty phone: 
+372 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, rooms 116–121, 51005 Tartu
  • Dean's Office
    Faculty phone: 
    + 372 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, rooms 116–121, 51005 Tartu
  • Institute of History and Archaeology
    Faculty phone: 
    +372 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • Institute of Estonian and General Linguistics
    Faculty phone: 
    +372 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • Institute of Philosophy and Semiotics
    Faculty phone: 
    +372 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, rooms 309–352, 51005 Tartu
  • Institute of Cultural Research
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • School of Theology and Religious Studies
    Faculty phone: 
    +372 737 5301
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–310, 50090 Tartu
  • College of Foreign Languages and Cultures
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • Viljandi Culture Academy
    Faculty phone: 
    +372 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
Faculty of Social Sciences
Faculty phone: 
+372 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • Dean's Office
    Faculty phone: 
    + 372 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Institute of Education
    Faculty phone: 
    +372 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte Institute of Political Studies
    Faculty phone: 
    +372 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • School of Economics and Business Administration
    Faculty phone: 
    +372 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Institute of Psychology
    Faculty phone: 
    +372 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • School of Law
    Faculty phone: 
    +372 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • Institute of Social Studies
    Faculty phone: 
    +372 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva College
    Faculty phone: 
    +372 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu College
    Faculty phone: 
    +372 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
Faculty of Medicine
Faculty phone: 
+372 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • Dean's Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • Institute of Biomedicine and Translational Medicine
    Faculty phone: 
    +372 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • Institute of Pharmacy
    Faculty phone: 
    +372 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • Institute of Dentistry
    Faculty phone: 
    +372 731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Institute of Clinical Medicine
    Faculty phone: 
    +372 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • Institute of Family Medicine and Public Health
    Faculty phone: 
    +372 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • Institute of Sport Sciences and Physiotherapy
    Faculty phone: 
    +372 737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
Faculty of Science and Technology
Faculty phone: 
+372 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • Dean's Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • Institute of Computer Science
    Faculty phone: 
    +372 737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Estonian Marine Institute
    Faculty phone: 
    +372 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • Institute of Physics
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • Institute of Chemistry
    Faculty phone: 
    +372 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • Institute of Genomics
    Faculty phone: 
    +372 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Institute of Mathematics and Statistics
    Faculty phone: 
    +372 737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Institute of Molecular and Cell Biology
    Faculty phone: 
    +372 737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu Observatory
    Faculty phone: 
    +372 737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • Institute of Technology
    Faculty phone: 
    +372 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • Institute of Ecology and Earth Sciences
    Faculty phone: 
    +372 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Institutions
  • Library
    Faculty phone: 
    +372 737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Youth Academy
    Faculty phone: 
    +372 737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • Museum
    Faculty phone: 
    +372 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • University of Tartu Natural History Museum and Botanical Garden
    Faculty phone: 
    +372 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Support Units
  • Administrative Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • Centre for Entrepreneurship and Innovation
    Faculty phone: 
    +372 737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • University Office in Tallinn
    Faculty phone: 
    +372 737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • Estates Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • Finance Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • Grant Office
    Faculty phone: 
    +372 737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • Information Technology Office
    Faculty phone: 
    +372 737 6000, IT-help: +372 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • Human Resources Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, rooms 302 and 304, 50090 Tartu
  • Internal Audit Office
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-244, 51005 Tartu
  • International Cooperation and Protocol Office
    Faculty phone: 
    +372 737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, rooms 104, 301, 305, 50090 Tartu
  • Marketing and Communication Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, rooms 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • Office of Academic Affairs
    Faculty phone: 
    +372 737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • Procurement Office
    Faculty phone: 
    +372 737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • Rector's Strategy Office
    Faculty phone: 
    +372 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • Student Council
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
  • University of Tartu Press
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
Other Units
  • University of Tartu Academic Sports Club
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • Tartu Student Village
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • Tartu Students’ Club
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, 51010 Tartu
  • Tartu University Hospital
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • University of Tartu Foundation
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • View all other units

Präänik ja piits, eelkõige präänik

2. February 2010 - 12:15 -- Anonymous

Olen hakanud ennast viimasel ajal kõrvalt jälgima ja tekitab kohe hirmu, et ma ei suuda oma kolmeaastase lapsega enam kuigi hästi toime tulla, kui ma pidevalt väikeseid tasusid ei luba. S.t selleks, et asjad liiguks vajalikus suunas, pean ma rääkima, millestki heast, mis ootab sel juhul ees.

Näiteks kui tegelane ei taha kuidagi õuest tuppa tulla, siis ei aita see mitte natukenegi, kui räägin, et mul varbad külmetavad ja vaja sooja minna. Tal ju ei külmeta, nii et pole hullu. Aga kui räägin, et toas saame midagi head süüa võtta, siis on lootus märksa suurem. Alati ei pruugi see "auhind" midagi materiaalset olla (olenevalt hetkehuvidest võib ka näiteks töötada lubadus, et lähme tuppa ja hakkame koos poodi mängima), aga ikka on vaja midagi ihaldusväärset.

Natuke on see loomulik, aga paljuski ehk lihtsalt mugavam ja kiirem. Ja mõtlengi nüüd, et kas see hiljem ennast kätte ei maksa. Esiteks võib ju laps sellega ära harjuda ja hakata lausa lubadusi väljapressima. Teiseks, küllap võimaldaksid pikemad ja sisulisemad selgitamised/võitlemised last rohkem arendada (nt empaatiavõime ema külmetavate varvaste korral, kuigi kui see lõpeb vägisi tuppa viimisega, siis vaevalt see empaatiat arendab). Kolmandaks võib see juurutada sügava taustateadmise, et tasu on elus peamine motivaator. Kindlasti on teisigi momente. Mis te arvate?

Submitted by Laura (not verified) on

Ma ei usu, et väikese lapse puhul oleks võimalik piitsa-prääniku meetodit täielikult vältida. Küllap on positiivse kinnituse teoorial oma iva sees. Nagu ülemäärane karistamatus maksab kurjalt kätte, viib soovimatus suunas ilmselt ka premeerimise puudus.
Tuleks ka arvestada seda, kuivõrd selles vanuses laps suudab keerulisematest põhjendustest aru saada. Kohlbergi järgi mõtleb laps esimestel moraalse arengu astmetel endast lähtudes: kuidas vältida karistust? mis mina sellest saan? Käsi-peseb-kätt põhimõte võib ka juba mõistetav olla.
Võib-olla ei maksa Kohlbergi pilti päris veatuks pidada, aga mulle tundub, et intuitiivselt lapsevanemad tunnevad lapse võimete taseme ära, kui nad üldse hakkavad last piitsa ja prääniku abil motiveerima. Muidugi kätkeb see endas ohte liialdada, sinna paigale jääda. Pean ütlema, et minu jaoks on ka piits ja präänik ebamugavust tekitanud. Ilmselt ei saagi see olla väga mugav koht, vaid vajab pidevat tähelepanu ja valvsust, märkamist, millal lapselt võiks juba rohkem oodata (ja millal on miski liiga abstraktne). Kohlbergki ütleb, et arengu toetamiseks tuleb lapsele näidata järgmise, n-ö kõrgema astme moraalset mõtlemist.
Võib-olla siis on abi sellest, kui toimida arvestusega, et laps suudab mõista enda (ja siis lähedaste) vahetut kahju-kasu, kuid samas tutvustada talle kaugemaid kaalutlusi, millest ta võib ühelt maalt aru saama hakata.

Submitted by Laura (not verified) on

Mõtlengi, et probleemid tekivad siis, kui vanem oma kasvatusviisidega ei suuda lapse arenguga sammu pidada. Kui suhtlemine teismelisega on endiselt piitsa-prääniku alusel, siis on ilmselt täiskasvanu kuskil mööda pannud.
Kohlbergist ja veel moraalsest arengust saab lugeda nt raamatust "Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik" (http://www.eetika.ee/615273), vt Josephine Russelli artikkel "Ülevaade nüüdisaegsest diskussioonist".

Submitted by ema (not verified) on

See vanuse jutt on hea meeldetuletus, sest tundsin just enda puhul, et hakkab muster tekkima. Kohtades, kus saaks hakkama sisulise selgitusega, kipun ikkagi kasutama meelitust ja/või võimukat käskimist (ähvardusega: muidu saan kurjaks, lähme riidu jms). Olen end sellelt mõnikord tagantjärele tabanud ja siis on juba natuke hilja. Niisiis on juba harjumus ja need kipuvad teadagi pigem süvenema, kui neile teadlikult vastu ei tegutseta.

Submitted by Reeli (not verified) on

Selle teemaga seostub Eesti Naisest loetud artikkel, kus oli juttu sellest, kuidas mõjub lapsele olukord, kus ema/isa keelab, aga vanavanemad lubavad. Näiteks kui vanem nõuab lapselt ühe reegli täitmist ja keelab mingi asja, siis kui nt vanaema ema poolt keelatut lubab, tekitab see lapses teadmise "ma saan alati, mida tahan. Kui ühe käest ei saa, siis teine ikka lubab". Kokkuleppimatus reeglites võib viia selleni, et täiskasvanuna hindab laps inimesi selle järgi, kellelt ta midagi saab. Reeglid peavad olema ühtsed.

Mittemateriaalne präänik (lubadus lapsele, et hakkame toas midagi huvitavat mängima) on kuidagi süütum kui materiaalne (mingi asja andmine selle eest, et tuled tuppa). Võib-olla püüda rohkem mittemateriaalsete asjadega last nõusse saada? Näiteks viidata mõnele lapse jaoks olulisele mänguasjale, mis toas on. Seda juhul, kui selgitamine tegeliku olukorra kohta (külmetavad varbad) tulemust ei anna.

Submitted by pluralist (not verified) on

Mina küll ei usu, et laps järeldaks vanemate ja vanavanemate erinevatest reeglitest, et kõik on lubatud. Pigem saab ta aimu sellest, et erinevates tingimustes ongi lubatud erinevad asjad. Jah, ka seda, et ema ja isa võim ei ole absoluutne. Aga ega seda maksagi varjata.

See ei tähenda, et olulisemates reeglites ei võiks omavahel kokku leppida. Pigem peakski - on reegleid, mis kehtivad igal pool. Aga nii nagu inimesed ja kodud on erinevad, nii leidub ka reeglites erinevusi. See on normaalne.

Submitted by lingitaja (not verified) on

Panen siia lingi äripäeva artiklile "7 põhjust, miks piits ja präänik motivatsioonina ei tööta" http://www.ap3.ee/blog/2010/02/01/7_pohjust_miks_piits_ja_praanik_motiva...

See on küll kirjutatud ärimaalilma sihtgruppi arvestades, kuid seostub laste kasvatamsiega ilusti ja viitab ka igasugu huvitavatele uurimistulemustele. Lühidalt öeldes olid need 7 põhjust järgmised:
1. Piitsa ja prääniku ehk väliste motivaatoritele ehitatud süsteem tapab meie sisemisi motivaatoreid.
2. Mida suurem boonus, seda kehvem tulemus.
3. Präänik (rääkimata piitsast) tapab loovuse.
4. Präänik vähendab soovi hästi käituda.
5. Piits ja präänik suurendavad tahet käituda ebaeetiliselt.
6. Piits ja präänik tekitavad sõltuvust.
7. Piits ja präänik keskendab inimese fookuse lühiajalistele eesmärkidele.

Artikkel refereerib Daniel H. Pinki raamatut "Drive".

Submitted by rita (not verified) on

Minus tekitab piitsa ja prääniku variant mõnesmõttes manipulatsiooni. Ehk püüda lapsele selgitada olukorda/asju sellisena, et selgitada või näidata, mis teile rõõmu valmistavad, mis aga kurvastavad. Lapsele sellises eas on ju ema siiski väga oluline. Oma emotsioonidega saame ju samuti last suunata, kuid ei tohiks siiski minna liiale.

Submitted by Monika (not verified) on

Minus samuti tekitab see piitsa ja prääniku variant manipultaiooni. Teinekord võib tõesti selgitusega kaugemale jõuda, kui lubades midagi "head" käitumise eest, mida lapsevanem ootab. Selgitades saab laps ka aru, mis on õige käitumine ja mis vale, mida temalt täpselt oodatakse.

Submitted by kati (not verified) on

Kuigi võrdlus ei ei ole just kõige õigem, aga minu jaoks seostub see piitsa ja prääniku värk koera treenimisega. Kui kuulad sõna või teed trikki, saad maiuse. Erinevus, et koera puhul see ongi praktiliselt ainuke variant, panna loom käituma meile soovitus suunas. Kuid inimese puhul on meil olemas ju suurepärased vahendid- keel, intonatsioon, miimika jne, selleks et selgitada lapsele, miks tehakse asju just nii või teistmoodi. Olen nõus eelpool öelduga, et kui väikelapse puhul tõesti ka materiaalne preemiavärk toimib, siis teismelisele peaks saama asju küll teistmoodi selgitada.

Submitted by riina (not verified) on

Mina isiklikult arvan, et muretsemiseks pole põhjust. On teada, et erinevas vanuses lastele rakendatakse erinevaid kasvatus-ja distsiplineerimismeetodeid, st see mis toimib 3aastastele, ei pruugi olla sama tõhus 13aastastele. Pealegi antud kirjast loeb välja, et laps arendab ja kasvatab ema, paneb ema mõtlema ja olema loominguline.
Pedagoogikast on teada ka biheivioristlik sekkumisstrateegia, mille põhimõte ongi hea käitumise positiivne kinnitamine materiaalselt ( nt edukas õppimine kindlustab stipendiumi), sotsiaalselt ( nt kiituskiri) ning ebasoovitava käitumise negatiivne kinnitamine ( nt hüve(de)st ilma jätmine). Seega "piits" ja " Präänik" on minu meelest kohati õigustatud kasvatuslikust aspektist. Sõltub täiesti "piitsa" ja "prääniku" sordist ja kogusest.

Submitted by Annikki (not verified) on

On koolkondi, kes leiavad, et selle kysimuse tegelik juur seisneb taiskasvanu v6imetuses end lapsega samastada. Elada manguliselt. Et lapse loomuomane m6lemine pole mitte tasukeskne, see on taiskasvanu loomuomane m6tlemine pika yhiskondliku treeningu tulemusena.
Laps sellises rikkumata vanuses (eriti kui pole lasteaialaps, kus massipsyhhoos juba "korrigeerib"), lahtub mangust. Ta m6tleb ennek6ike mangup6hiselt.
Kui taiskasvanu suudaks tuppaminekust teha mangu (ja ma ei pea siin silmas v6istlust, et "kes enne on tublim"), poleks eraldi motivatsioonist ja selle puudumisest vaja raakidagi.
Kolmene laps oskab korjata lilli ja nende toas vaasipanek on p6nev mang, kui ta m6istab, et lill hakkab siis jooma. N6udepesu on mang ja sellele saab lisada teiste eest hoolitsemise vaartuse. V6ileiva tegemine issile ja emmele ja vennale on mang ning koostoo. Kassile soogi andmine on hoolitsev mang. Akende pesemine koos emmega on ka mang. Eriti kuna kolmene hakkab juba m6istma seoseid ning huvitav on mang siis kui see annab tagajarje. Selle seletamine on muidugi vanem teha ennek6ike...
Muide p6randaid on ka vahva pesta. Riideid lappida. vana raadiot parandada.
Isegi kive korjata ja neid ritta seada v6ib olla vahvam kui tehismangud.
muidugi.. see eeldab vanemalt loovust ja avatust
Mis teie arvate?

Submitted by Annikki (not verified) on

Eelnevale lisaks...
lapsed reageerivad ka ju "koodidele" ja yks v6imsamaid on muusika. Kui lapsel on kogemus, et erinevate tegevustega kaasneb kindel laul, aitab see samuti leida paevas rytmi.
Waldorflasteaedades autentsel kujul toimub pea terve paev lauldes. Koristamislaul... lahme sooma laul... lahme tuppa laul. See v6ib olla emal endal valja kujundaud viisijupp v6i kindel lause varieeruva viisiga. see ei pea olema "6ige" viisiga. oluline on meelsus, mis kaasneb muusika ja lauluga. hea variant on teadlikult naiteks lapsega lauldes raakida.
et lastelaulud on piiratud, tasub lasta vabaks ja lihtsalt lubada endal haalega katsetada. kuidas see lapsele m6jub? Uskuge mind, fantastiliselt :)
eriti kui lapsevanem suudab yle saada "appi, ma ei oska laulda ja pole piisavalt hea" kompleksist. Laps selliseid hinnanguid ei anna. Vastupidi ta imetleb nii veel rohkem ning see on temagi loovust avav.
Mis teie arvate?

Submitted by Pille-Riin (not verified) on

Kui seaduses on öeldud,et last füüsiliselt karistada ei tohi,siis tuleb leida teine teguviis,mis aitaks last korrale kutsuda.Nt noorema lapse puhul võib karistuseks olla mingi lemmiktegevuse keelamine(arvuti,telekas,sõpradega väljas käimine).Kui karistamine peaks toimuma vanema lapse peal,siis toimiks siin kõige paremini taskuraha mitte andmine või koduarest.

Add new comment

Plain text

  • No HTML tags allowed.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Web page addresses and e-mail addresses turn into links automatically.
  • Lines and paragraphs break automatically.
1 + 2 =
Solve this simple math problem and enter the result. E.g. for 1+3, enter 4.