Prof Margit Sutrop: hea teadustava loob usaldust | Eetikaveeb
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Prof Margit Sutrop: hea teadustava loob usaldust

2. Veebruar 2017 - 12:21 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Tiia Kõnnussaar

Eesti Teadusagentuuri eestvõttel on koostamisel Eesti hea teadustava dokument, mille töögrupis osalevad avalik-õiguslike ülikoolide, ETAGi, Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Milleks meil sellist paberit vaja on, kui juba on olemas eetikakoodeks teadlastele?

Mis üldse on hea teadustava? On’s meil vaja taolisi „pehmeid“ dokumente, kas ei peaks piisama heast lastetoast? Räägime sel teemal professor Margit Sutropi, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani ja eetikakeskuse juhatajaga.

Prof Margit Sutrop: Eesti teadlaste eetikakoodeks võeti vastu 2002. aastal. Selle koostas Eesti Teaduste Akadeemia töögrupp, mida juhtis akadeemik Ene Ergma ja kus ka mina osalesin. Teadlaste eetikakoodeks algab sõnadega, et teadlane peab juhinduma oma uurimistöös headest teadustavadest. Ent tookord jäi nende heade tavade lahtikirjutamine õige napiks. Veelgi suurem probleem oli aga, et see, mida me tookord kirjeldasime, ei olnud Eestis veel hea tava. See oli pigem euroopalik tava, mida püüdsime Eestis juurutada. Ja seetõttu ei leidnud see dokument õiget kõlapinda.

Kui praegu küsida, kui paljud teadlased teavad, et selline koodeks on olemas, siis enamik ütleb, et on kuulnud, aga lugenud on vähesed. Samas on kõik, mis seal kirjas, ka praegu väga asjakohane. Ainult et tänaseks on tulnud juurde küsimusi, mida koodeks ei käsitle või mis pole koodeksis piisavalt lahti kirjutatud, näiteks publitseerimise ja andmekaitse teema või vastutus uurimistulemuste kasutamise eest.

Praegu koostatav hea teadustava on kahetasandiline – siin on sõnastatud nii see, mida teevad teadlased (resp teadlasrühmad), kui ka see, mis on organisatsiooni, st teadusasutuse vastutus.

Mida hea teadustava endast kujutab?

Hea teadustava võiks olla ühine äratundmine ja suuna andmine, millist teaduse tegemise praktikat me tahame. Terve skepsis on õigustatud: ainuüksi paberi olemasolu ei tähenda, et seda järgima hakatakse. Ent olukorra teadvustamine ja soovitud praktika kirja panemine on vajalik. Esiteks annab hea teadustava olemasolu kindlust: kui praktika, mida näen oma struktuuriüksuses või laboris, tekitab kahtlusi, on võimalik ühiselt sõnastatud ja kirja pandud kokkuleppest järele uurida, mida peetakse heaks teadustavaks.

Muidugi ei saa häirivat praktikat paberiga veheldes olematuks teha, aga töögrupi liikmed on veendunud, et teadlased on valmis käibivaid praktikaid kriitiliselt hindama ja soovima ka paremaid kollegiaalseid suhteid. Hea tava dokument peaks toetama ja julgustama inimesi, kes soovivad paremat praktikat kujundada.

Teiseks on oluline ka protsess. Juba praegu on töögrupis hea teadustava sõnastamisel vaidlusi ja arutamiskohti ning senine töö käik on näidanud, et see, mida teaduseetikast rohkem huvitatud osapooled soovivad kirja panna, on väga erinev. See näitab, et arutelu on vajalik.

Mis on hea teadustava loomise eesmärk?

Ma olen Tartu ülikoolis õpetanud erinevate teadusharude doktorante. Juhtumid, mille üle oleme arutlenud, näitavad, et ülikoolis on kasutusel suur hulk erinevaid käitumisviise, mis tingimata ei ole seaduserikkumised, kuid ei ole mõnigi kord ka hea teadustavaga kooskõlas. Enamasti seetõttu, et me ei ole läbi mõelnud, kuidas ühes või teises olukorras oleks õige ja kohane käituda. Sageli käitutakse mingil kindlal viisil ka seetõttu, et alati on nii tehtud või et minu juhendaja tegi nii. Kuid me ei ela enam suletud ühiskonnas: tudengid ja doktorandid omandavad ka mujal maailmas kogemusi ja Eestisse tagasi tulles võivad mõnedki käibelolevad praktikad tunduda neile arusaamatud.

On ka terve hulk läbi rääkimata praktikaid või hall-alasid. Kui tuua näide, siis mujal maailmas on kõne all eneseplagieerimine, mida on nimetatud ka terminiga salami-slicing, ehk oma töö mitmekordne esitamine eri teadusajakirjades. See rikub ühte väärtust: õigluse väärtust, sest vähema tööga saadakse rohkem tähelepanu kui need teadlased, kes publitseerivad vaid ühes kohas. Samas on taolisel käitumisel ka arvestatavaid poolt-argumente, näiteks et oluline teema ainult ühes konkreetses avaldamiskontekstis võib jääda tähelepanuta.

Väga palju vaidlusi tekitab huvide konflikti küsimus. Näiteks Euroopa teadusprojektide hindamisel on Euroopa Komisjon reegliks teinud, et see, kes on osalenud mingi konkursi teemade väljatöötamisel, ei tohi ise konkursil osaleda. Eesti teadlased peaksid sellist asja ilmselt mõttetuks piiranguks.

Hea teadustava dokumendi koostamise eesmärk ongi mitte lõpliku sõna ütlemine, vaid diskussiooni algatamine, et oleks alus, millelt lähtudes küsimusi tõstatada.

Lõpuks peaks hea teadustava paber viima kultuuri muutumiseni, aidates vältida süsteemseid ja korduvaid mittesoovitavaid praktikaid. Toon näite kultuuri muutumisest: Nõukogude süsteemis oli endastmõistetav, et ülemus oli alati teadustöö autor, ükskõik, kas ta panustas sellesse või mitte. Täna on meil küsimus pigem selles, millisel puhul on inimene teadustöö autorite ringis. Kas ka see, kui keegi korjab uuringu jaoks vereproove või käib ukselt uksele ja viib läbi sotsioloogilisi küsitlusi, teeb temast autori?

Nende küsimuste puhul ei saa loota lastetoale ja vastuseid pole ka seadustes kirjas. Teadlaste ees seisvad valikud esinevad dilemmadena, ja dilemma lahendamiseks on vaja abi, kogemust, taustatundmist ja ka heade praktikate lahtirääkimist.

Kolmandaks, hea teadustava võiks anda mõtlemisainet ka selle üle, kas institutsionaalselt määratud protseduurireeglid võimaldavad teadlasel eetiliselt käituda. See ei ole ainult teadlase, vaid ka organisatsiooni, rahastaja ja laiemalt võttes riigi küsimus.

Me võime küsida, miks eetiline teadus on nii oluline. Kuid on palju küsitavaid praktikaid ja väärkäitumisi, mis hävitavad usaldust nii teaduse enda sees kui ka ühiskonna usaldust teaduse vastu. Teadus saab toimida ainult usalduse pinnalt.

Nii et hea teadustava võiks olla n-ö usalduse hoidmise ja loomise tugi või raamistik?

Jah, see võiks olla teaduse toimimiseks vajaliku keskse väärtuse alalhoidja, kaitsja ja edendaja. Ingliskeelset terminit research integrity tõlgitakse mõnikord ka „teaduse usaldusväärsus“, sest usaldus on keskne väärtus, milleta teadus ei saa ühiskonnas oma rolli täita, kuigi hea teaduse puhul on ka teisi olulisi väärtusi, mida silmas pidada, nt ausus, väärikus ja läbipaistvus.

Kas võiksite nimetada mõnda praktilist küsimust, mis on hea teadustava koostamise vajadust rõhutanud?

Eesti oludes on vast kõige pakilisem autorluse küsimus. Kui vaadelda kogu teadustöö valmimise protsessi – idee genereerimine, metoodika ja objekti valik, hüpoteesi püstitamine, eksperimendi läbiviimine ja tulemuste analüüsimine või mingi ainese teoreetiline läbitöötamine, artikli kirjutamine –, siis mis neist on uurimistöö osad, mis väärivad autorlusega märkimist?
Doktorante õpetades annan neile ülesande: siin on seltskond, kes on erineval viisil panustanud. Üks on andnud idee, teised teostanud, kolmas kirjutab. Keda ja millises järjestuses märkida autoriks? Doktorantide kaalutluses on sageli kõige tähtsam see, kes kirjutab, sest kirjutamine tundub olevat raske protsess. Kuid Euroopa Komisjoni juures olen hinnanud ka sellist projekti, mille käigus Antarktika uurijad olid juurde märkinud teadusliku kirjutaja nime, kellele nad olid oma materjalid andnud, et ta raha eest tulemuse tekstiks vormistaks. Kas palgatud kirjutaja on autor?

Või teine näide: humanitaarias ei ole tavaliselt doktorandi juhendaja artiklite kaasautor, kuigi võib kirjutamise protsessi palju panustada, andes artikli idee, viited kirjandusele, arutades doktorandiga läbi kogu ainese ning aidates teksti lihvida nii stiililt kui argumentatsioonilt. Harilikult avaldab doktorant juhendajale oma töös tänu, aga pole tavapärane, et juhendaja lisatakse autorite hulka. Samas on näiteks loodus- ja täppisteadustes tavaline, et sama panuse eest saab juhendaja ka autoriks. Taoline praktikate erinevus tekitab palju paksu verd, sest juhendajad võistlevad ju ka omavahel, olgu grantide saamisel või teaduspreemiatele kandideerides.

On halb, et meil ei ole need asjad praegu läbi räägitud. Oleks vajalik, et me hindaksime tööhulka ja efektiivsust ühesuguste kriteeriumidega.

Mis on töögrupi kohtumistel seni kõige rohkem arutlusi tekitanud?

Kõige enam tekitas arutelu küsimus, kas pole liiga naiivne öelda, et uurimistöö rahastamine peab olema läbipaistev. Kas teadlasel peab olema õigus rahastajast lähtuvalt otsustada, kas ta osaleb uurimisprojektis? Kirjutasime selle Eesti heasse teadustavasse Saksamaa kogemuse alusel. Nimelt aitasin Konstanzi ülikoolil mõne aasta eest sõnastada nende head teadustava. Konstanzi ülikooli hea teadustava koostamise algajendiks oli konkreetne juhtum: uuringurühma noored teadlased avastasid, et nende töö tulemust finantseeritakse sõjatööstuse rahadega. Nad avaldasid protesti ja leidsid, et neid oleks pidanud sellest varem informeerima: siis nad oleksid saanud otsustada, kas nad üldse soovivad selles uuringus osaleda. Toona oli hea teadustava sõnastamisel oluline arutlusküsimus, kui palju on uurijatel vabadust ise rahastajaid valida ja kui läbipaistev peaks olema kõigile uurimisgrupi osalistele, kes projekti rahastab ja mis otstarbel tulemust rakendatakse.

Eesti teadlased arvasid, et vabaduse ja läbipaistvuse nõue on idealistlik seisukoht, sest teadlastel pole võimalik palju ise otsustada. Arutati, kas teadlasel või uurimisgrupi juhil üldse on vabadust rahastajaid valida. Ent meil on aeg-ajalt poliitilise sildiga rahastusi või avaliku sektori raha, kus nähtavalt soovitakse kindlat tulemust saada. Hea teadustava töögrupi arutelu käigus jõudsime arusaamisele, et see võib olla probleem ja läbipaistvuse nõue tuleks siiski heas tavas lahti kirjutada.

Arutlused on olulised, sest eri teadusharudes ja -gruppides võivad kogemused olla erinevad ja neid kogemusi on vaja omavahel jagada.

Kuidas suhestuvad eetika ja õiguslikud regulatsioonid?

Eetika ja seaduse vahel on suur erinevus. Hea tava rikkumisele ei järgne alati otseseid sanktsioone. See ei vähenda aga hea teadustava vajalikkust. Kui näiteks doktorandil on küsimus, kas vanem kolleeg käitub õigesti, siis tal on paber, millelt ta võib otsida kas kinnitust või oma kahtluse ümber lükata. Samuti saab ta hea tava dokumendile viidates tõstatada küsimuse, mida siis kollektiivis arutatakse.

Lisaks hea teadustava nõuandvale ja soovituslikule poolele vajavad aga sõnastamist ka protseduurireeglid, mida teha väärkäitumise korral. Ei tahaks, et nii juhtub, aga kujutame ette, et grandi taotlus on maha kirjutatud teise taotluse pealt. Seda on Euroopa Liidus juhtunud ka väga tunnustatud ja nimekate teadlastega. Euroopa Komisjon saadab ülikooli kirja ja ütleb, et teie teadlane, tegelge sellega. Kes sellega peaks tegelema, kui kerkivad üles teaduseetikaga seotud küsimused või on vaja sellealast nõu ja informatsiooni?

ETAGi töögrupis oleme kokku leppinud, et kõigepealt sõnastame üldise standardite ja väärtuste loetelu, kuhu lisandub definitsioonide ehk selgituste osa ning soovitused hea teadustava edendamiseks. Seejärel võiks iga ülikool kokku leppida täpsemad protseduurilised käigud oma institutsioonis: kui tekib probleem, siis kes hakkab probleemiga tegelema ja kuidas menetlemine toimub.

Miks on Eesti hea teadustava kirjutatud kahetasandilisena?

Tõepoolest, praegu sõnastatud teadustavas otsustasime eetikaküsimustele läheneda kahelt tasandilt: üks on teadlase või töötaja tasand ja teine on asutuse või institutsiooni tasand. Teaduseetikaga tegeleva institutsiooni loomisel on vaja läbi rääkida mitte ainult see, et kes menetleb väärkäitumisi, vaid ka hea teadustava edendamise pool kes aitab teadlast, kui tal tekib küsimusi. Eetikaalane nõustamine ja koolitamine peaks olema kõigis ülikoolides läbi mõeldud. Tihti juhtub, et teadlane esitab Euroopa Komisjonile projekti ja saab selle tagasi terve hulga teaduseetika alaste küsimustega. Kellelt küsida nõu, kas varem kogutud andmeid võib uuesti kasutada; milline peab nägema välja informeeritud nõusoleku infoleht; mismoodi peab toimima, kui on näha ette andmete kahetist kasutamist (dual use – ingl), st nii tsiviil- kui militaarseks otstarbeks; mis nõudmised kaasnevad, kui uurida haavatavaid gruppe, nt vägivalla ohvreid või vange? Kus on ohud, mida pean tähele panema ja millega arvestama? Institutsioonil on võimalus luua teadlasele head teadust toetav struktuur.

10. veebruaril leiab aset teaduseetika konverents „Aus teadus mõtestades head teadustava", mille korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koos Eesti Teadusagentuuriga. Mis on selle konverentsi fookuses?

Arutleme konverentsil, kuidas head teadust edendada. Kas hea teadustava on pelgalt paber või sisaldub selles arusaamine, et inimestel on refleksioonivõime ja nad oskavad valikukohti näha? Milline hakkab nägema välja Euroopa hea teadustava? Mismoodi edendab head teadust Euroopa Komisjon?

Lisaks teadlastele, instituutidele ja ülikoolidele on hea teaduse tegemisega seotud ka teaduse rahastajad, hindajad, teadusajakirjad, mis avaldavad artikleid – teadus kui institutsioon koosneb väga paljudest osadest ja need kõik loovad ruumi, kus teadlane tegutseb. Tahame pöörata tähelepanu sellele, et kogu vastutust ei saa panna ainult teadlastele, üksikisikutele. Väga oluline roll on organisatsioonil ja selle kultuuril. Mõnikord võib organisatsioon teha võimatuks heade tavade järgi käituda ja see, kes tahab teha karjääri ja olla edukas, on sunnitud järgima hoopiski halba tava. Nii et võibolla olekski otstarbekas alustada sellest, milliseid käitumisi või tavasid me mingil juhul ei taha.

Konverentsil võetakse jutuks Eesti hea teadustava esimene tööversioon, millele saab tagasisidet anda ka pärast konverentsi.

Kes konverentsil esinevad ja keda ootate konverentsile?

Konverentsil esinevad Euroopa Komisjoni eetikarühma juht dr Isidoros Karatzas, Soome teaduseetika nõuandva kogu juht professor Krista Varantola, Stanfordi ülikooli vanemteadur dr Daniele Fanelli ja Norra tööuuringute instituudi vanemteadur professor Eric Breit. Paneeldiskussioonis arutlevad Eesti hea teadustava vajalikkuse üle avalik-õiguslike ülikoolide esindajad ja Eesti Teadusagentuuri ning Teaduste Akadeemia esindajad. Konverentsi eesti- ja ingliskeelsetes töötubades pakume teadlastele võimalust Eesti hea teadustava loomises kaasa rääkida.

Me tahame rõhutada organisatsiooni rolli hea teaduse tegemisel ja seepärast ootame konverentsile kõiki juhte, kelle vastutada on organisatsioonikultuuri kujundamine. Tasub tulla ja osaleda, sest praegu on võimalik kaasa mõelda, kelle ülesanne on tegelda hea teadustava teemadega. Samuti julgustame osalema neid, kes on nende teemade üle järele mõelnud ja tahaksid kaasa rääkida. Võibolla on mõnes vallas liiga palju regulatsioone, mida tuleks vähendada. Meie eesmärk on, et head teadust tehtaks kõige avaramas mõttes – mitte ainult tippteaduse mõttes, vaid et see oleks ka igati eetiline ja läbipaistev teadusetegemine.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
Värskenda Type the characters you see in this picture. Type the characters you see in the picture; if you can't read them, submit the form and a new image will be generated. Not case sensitive.  Switch to audio verification.