AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80010, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • elukestva õppe keskus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 234-243, 50090, Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Elu lõpp

Suur osa meditsiinieetika aruteludest on alguse saanud surmaga seotud küsimustest. Inimeste suhtumist meditsiinipraktikasse kujundavad kultuuritaustast mõjutatud arusaamad surmast ja haigusest.

Eetiliste otsuste langetamisel püütakse arvesse võtta nii patsientide, nende perekondade kui ka meditsiinipersonali vaateid ja tavasid: milline tähendus omistatakse haigusele, elule ja surmale; kuidas ja kas sellest räägitakse; kuidas kogetakse kannatust ja valu; kuidas on sobiv valu väljendada; kuidas perekonnas otsuseid tehakse; milline on ravijale kohane roll; kuidas hoolitsetakse keha eest pärast surma (kas lubada lahkamist ja organite annetamist); kuidas väljendatakse leina. Surmaküsimuste lahendamisel on oluline võtta seisukoht, millal surm saabub: kas siis, kui seiskuvad südametegevus ja hingamine; kui lakkab kogu ajutegevus; või kui lakkab kõrgem ajutegevus.Peaaegu lõpuni maha põlenud põlev küünal

Suhtumine surma
Kui traditsioonilistes kultuurides tajutakse surma pigem muutuse kui lõpuna ning surmale/surnutele mõtlemine ja sellega seotud kommete täitmine on igapäevaelu loomulik osa, siis läänelikus kultuuris on valdav suhtumine surma eitav. Surma tunnustatakse kui bioloogilist fakti ja eksistentsi lõppu, kuid ei püüta seda mõtestada. Pigem püütakse surma üle valitseda, seda oma kontrollile allutada või edasi lükata. Ilmalikustuv maailmavaade tõstab aukohale vaba inimese ja tema autonoomia ning arutelud keskenduvad defineerimisele ja moraaliprobleemidele.

Vt ka: kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid.

Elu lõpu temaatika puhul on sagedamini käsitletavad meditsiinieetika valdkonnad surijapõetus, enesetapp ja eutanaasia.

Surijapõetus
Surijapõetuse aluseks on kujutlus heast suremisest. Sellega seotud soovid võivad olla erinevad, kuid enamjaolt ollakse nõus, et hea on surra kodus lähedaste keskel, valudeta ja pärast seda, kui isiklikud asjad on korda aetud. Surijate eest hoolitsemisel vajavad tähelepanu ka laiemalt meditsiinieetikat puudutavad küsimused nagu tõeütlemine ja konfidentsiaalsus, patsiendi autonoomia, tehnoloogiate kasutamine.

Nendele lisanduvad otsuse tegemine patsiendi eest, kes ei suuda otsustada või oma tahet väljendada, haige omaste eest hoolitsemine ja eutanaasiaga seotud probleemid. Eelkõige on surijapõetuse eesmärk tagada terminaalselt haigele tema enda seisukohast võimalikult hea elukvaliteet. Patsiendid võivad olla erinevalt valmis tunnistama surma ligiolu, väljendama oma tundeid ning valima tasakaalu valu vaigistamise ja teadvusel oleku vahel.

Enesetapp
Enda elu lõpetamise lubatavaks põhjuseks on erinevates kultuurides peetud au ja põhimõtete või lähedaste kaitsmist, võimetust täisväärtusliku kogukonnaliikmena jätkata, sõjaväelase kohusetäitmist, soovi ühineda kõiksusega ning rituaalseid põhjuseid nagu lein.

Üldjuhul taunitakse emotsionaalsetel põhjustel, näiteks depressiooni, õnnetu armastuse või eluraskuste tõttu sooritatud enesetappu. Kristlus, mis on lääne kultuuri enim mõjutanud, suhtub enesetappu selgelt eitavalt (vt ka religioon ja eetika).

Eluea pikenemise ja levinumate surmapõhjuste muutumise tõttu on päevakorda kerkinud küsimus enesetapu lubatavusest vanaduse vaevuste, valu ja kannatuste lõpetamiseks. Meedia levik toob kaasa väljendusvabaduse probleemi: kuidas tuleks suhtuda enesetapu propageerimisse ja õpetamisse.

Tänapäevases meditsiinieetikas küsitakse endiselt, kas enesetapp on inimese õigus või tuleks sekkuda ja püüda seda ära hoida (nagu haigust) ning kui kaugele võib sekkumisega minna. Sekkumise pooldajad rõhutavad, et kuna (ilmalikus kontekstis) ei ole teada, mis saab pärast surma, siis ei saa enesetappu pidada teadlikuks valikuks.

Lisaks ootab piiritlemist, millist tegevust enesetapuks lugeda: kas üksnes tahtlikku tegevust, mille peaeesmärk on elu lõpetada, või ka piiripealseid juhtumeid nagu enese hooletusse jätmine, elu pikendavast ravist keeldumine, hulljulge või ennasthävitav käitumine jm. Erinevalt enesetapust on eneseohverdusel või märterlusel positiivne kõrvaltähendus ja seda võiks nimetada nn altruistlikuks enesetapuks. Märterluse tuntuimad ajendid tänapäeval on poliitiline protest ja sõjapidamine (vt terrorism).

Eutanaasia
Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia – valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia – elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile elu lõpetamiseks info ja/või vahendite andmine; aktiivne eutanaasia – patsiendi (enamasti paranemislootuseta haige) tahtlik ja aktiivne valutu surmamine (mis võib toimuda patsiendi nõusolekuga või ilma). Patsient valib selliste elu lõpetamise viiside kasuks kõige sagedamini seetõttu, et ei taheta olla lähedastele koormaks ning soovitakse vabaneda kannatustest ja sõltumisseisundist.

Eutanaasia ja/või abistatud enesetapu legaliseerimise pooldajad arvavad, et indiviidil on õigus oma suremise protsessi võimalikult palju kontrollida. Samuti põhjendatakse legaliseerimise vajadust halastuse, mittekahjustamise ja kannatuste lõpetamisega. Vastased leiavad üldjuhul, et tapmine on igal juhul moraalselt vale ning et legaliseerimine looks võimaluse, kus surmama hakataks eelarvamuste, ahnuse, ihnsuse, kannatamatuse või frustratsiooni tõttu. Peale selle võib tekkida sotsiaalne surve, et inimene valiks teatud tingimuste esinemisel suremise.

Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas? Miks? Kellel on õigus otsustada elu üle, eriti juhul, kui patsient ise pole otsustusvõimeline? Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud ning lähedaste huvid on konfliktsed? Missuguse täiendava mõõte toob arutlusse filosoofiline ja eetiline küsimus sellest, mis vahe on tapmisel ja surra laskmisel?

Kas võib öelda, et teatud juhtudel on inimesel kohustus surra, näiteks omaste säästmiseks või majanduslikel põhjustel? Kas inimesel on õigus valida selline viis surra, et ta ei jääks ilma oma suremise kogemisest?

Vaata lisaks: bioeetika

Foto: www.sxc.hu