Koolimaja tervitagu õpilast juba uksel | Eetikaveeb
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Koolimaja tervitagu õpilast juba uksel

16. Detsember 2016 - 9:27 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Tiia Kõnnussaar

Milline on kaasaegne, uue põlvkonna koolimaja, mis toetaks meie koolide haridusuuendusi? Kuidas saaks ka vanemas, tüüpprojekti järgi ehitatud koolimajas teha muudatusi, mis kooliellu värskust ja võimalusi tooksid? Vestleme sel teemal arhitekti Kadri Klementiga, kes töötab arhitektuuristuudios b210 ning õpetajana Arhitektuurikoolis.

Minu üks mälestusi oma esimesest kooliaastast on välisuks. Olin väike esimese klassi tüdruk ja uks käis minu jaoks väga raskelt. Välisuks avanes hoovi poole; edasi tuli minna trepist alla keldrisse, kus olid hämarad lukustatavad garderoobid, mida me kutsusime ahvipuurideks, ja kus heljus hingemattev tolmu- ja sussilehk. Õpetajad käisid paraaduksest, meid, lapsi sealtkaudu ei lubatud. Ja see kõik polnudki niiväga ammu.

„See on väga hea näide. Õpilase tee kooli algab juba välisuksest: nii oluline on, et ka see esimese klassi juntsu tunneks, et ta on oodatud, mitte et ta peab ennast kooli pressima,“ ütleb arhitekt Kadri Klementi. Kadri südameasjaks on koolimajade arhitektuur; ta rääkis sel teemal õpetajatele ja koolijuhtidele konverentsil „Koolipere väärtusvalikud“, mille korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus 9. detsembril Tallinnas.

Kool on kõigile

Sellist tunnet, et kool on üks suur anonüümne koht, kus sa võid ära eksida ja kus sul pole toetust, ei peaks enam ükski kaasaegse Eesti koolijüts kogema?

Kadri Klementi: „Jah, nii koolipsühholoogid, haridusspetsialistid kui arhitektid rõhutavad praegu, et koolikeskkond peaks arvestama kõigi inimestega, olgu nad siis väiksemad, suuremad või täiskasvanud. Tähele tuleb panna ka seda, et erinevates arenguetappides on olulised erinevad teemad. Teatud vanuses lastele on oluline oma ruumi tajumine ja loomine, neil on vaja tunda, et nad ise saavad oma keskkonda luua ja muuta. Teismeeas on oluline sõpruskond, sõpradega tahetakse aega veeta ja koos on lõbus – seega on vaja kohta, kus koos olla. Kooli arhitektuur ja sisekujundus peaksid silmas pidama kõiki neid aspekte.“

Soome uutes koolimajades on mitu sissepääsu erinevas vanuses õpilastele just selleks, et – näiteks – üle tuhande erinevas vanuses lapse ei peaks hommikuti kõik sellest ühest uksest tunglema. Ja uks viib otse garderoobi, ja garderoob pole alahinnatud ruum, nagu see kipub Eesti koolides olema.

Kadri: Garderoob on üks olulisemaid liikuvuse mõjutajad: see, kuivõrd lapsed õues käivad, sõltub sellest, kui hõlpsalt laps oma riided kätte saab. Aga kui Soomet eeskujuks tuua, siis võibolla ei peakski garderoobist mõtlema. Saunalahti koolis on näiteks laste rõivad hoopiski klassiruumis, nii et kohe, kui tunnis tekib vajadus minna õue tammetõrusid või vahtralehti vaatama, pannakse joped selga ja minnakse. Nii on ka õpetajal oluliselt lihtsam aktiivõpet kasutada.

Seoses koolivõrgu korraldamisega on kerkinud vajadus ehitada uusi koolimaju või renoveerida vanu, probleem on aga selles, et omavalitsused tellivad siiamaani nii mõnigi kord moraalselt vananenud arhitektuuriga koolimaju. Kuidas jõuda infoga omavalitsusteni ja mida saavad koolid ise ära teha? 

Üks alusprobleeme on seaduse poolt reguleeritud tellimise protsess, mis vajaks uuendamist. Praegune süsteem ei soosi kooli tellija (riik või omavalitsus), projekteerija (arhitekt) ja kasutaja (koolijuht, õpetaja, õpilane) mitmepoolset dialoogi ehk sisulist lähenemist, vaid lähtub ülekaalukalt eelarvest. Viimane on muidugi oluline, seda mõistame kõik, kuid kuidas tagada ja soodustada seda, et koolihoone saab ka sisuliselt mõtestatud? Kuidas kaasata eri osapooli? Kuidas plaanida ja korraldada tulemuslikku koostööd? Need on tänase päeva kesksed küsimused ja vastused alles ootavad sõnastamist.

Kuid ka praeguses süsteemis on võimalik tegutseda. Hea kooliarhitektuur saab alguse heast lähteülesandest. Head lähteülesannet ei saa esitada ainult tabelina. See kirjeldab ka kooli väärtusi ja nende kujunemist toetavaid metoodikaid. Selles on läbi mõeldud õpilase (ja õpetaja) terve koolipäev: mitmekülgne õpikogemus, liikumine, suhtlemine, omaette olemine, tähelepanu ja töövõime taastamine jne.

Koolijuhi esimene väljakutse on kutsuda ühe laua taha inimesed, kes aitavad sellist lähteülesannet koostada: hea analüüsivõimega õpetaja, põnevate tähelepanekutega ja uudsete mõtetega huvijuht, õpilaste igapäevamuresid ja -rõõme tundev garderoobitädi, empaatiline õpilane, haridusvaldkonda tundev keskkonnapsühholoog, praktilise kogemusega kasvatusteadlane, kooliarhitektuuriga kursis arhitekt jne (ühest nimekirja ei ole ja ainuüksi kõlavast ametinimetusest ei tasu lähtuda).

Uusi koolimaju kõigile ei jätku: kuidas saaks juba käigus olevaid hooneid kohendada, et nad kaasaegsemad oleksid?

Tüüpkoolimajadel on väga head eeldused; neid annab ümber ehitada. Hea näide on Tartu Hansa kool, mis ehitas ühe korruseosa ümber avatud õppemaastikuks. See ei olnud küll terviklik lähenemine, aga kui käisin tundi vaatlemas, oli näha, et ruum toimis väga tõhusalt, oli isegi kadestusväärne, kui mõnusalt võib eesti koolis tundi anda. Teisalt oli ka ohumärke: kuigi õppemaastik oli avar, oli vahetunniruum kitsam. See tähendab, et muudatusi tasub läbi mõelda tervikut silmas pidades.

Milline uus kooliarhitektuur peaks olema?

Kooliarhitektuuri näol on tegemist rätsepatööga ja mida paremini rätsep klienti tunneb, seda parem töö tuleb. Mis toimib ühe jaoks, ei toimi teise jaoks. Seda on seotud ka kontekstiga – kus koolimaja asub, milline on ümbrus –, ning koolipere visiooniga: kes me oleme? Kuidas me õpetame? Kuidas õpime?

Üldiselt on neli põhimõtet, mida kaasaegne kooliarhitektuur silmas peab:

1. Hea kooliruum on paindlik. See tähendab, et see on õpetaja ja õpilasega kohandatav ja kohanev, nagu eelmainitud Hansa kooli näite puhul. Võimalikud on erinevad õpetamise ja õppimise meetodid.

2. Hea kooliruum on mitmekesine, st annab võimaluse ühes kollektiivis olevatele isiksustele valida omaenda tööviis ja töökoht. Näiteks Viljandi riigigümnaasiumis saavad õpilased endale koolimajas sobiva koha valida, kus tunniülesanne ära teha – ja koolimaja võimalused on mitmekesised.

3. Hea kooliruum toetab liikuvust, liikuvat eluviisi. Meie suurim terviserisk on istuv eluviis ja koolis tekib see kergesti. Nii õpilastele kui õpetajatele tuleb anda motivatsioon ja võimalus liikuda. Kui taas näide tuua, siis Tartu Kesklinna koolil on põnev ja mitmetasandiline ümbrus ja säilitatud on linnaruumi loomulikud liikumissuunad.

4. Heas kooliruumis on ka sotsiaalne ruum, st selle ruumi ühiskondlik või kogukondlik kasutus on läbi mõeldud ja toetab nii suhtlemist õppetöö ajal kui ka sõprade ja koolipere läbikäimist. Näiteks on Tartu Ülikooli Narva Kolledži fuajee astmestik koolielu süda.

Oluline on, et koolimajas saaks ka veidi omaette olla. Viljandi Riigigümnaasiumi esimesel korrusel on suur, piklik avatud ruum, aga ruumi tagumises otsas on astmed, mille peal on kohviku-tüüpi lauad. Õpilased on öelnud, et seal istudes on hea vaade teistele, aga samas on ka omaette olemise tunne.

Oletame, et ma olen ühe sellise nõuka-aegse tüüparhitektuuriga kooli direktor ja tahaksin oma koolihoonet kaasajastada. Millest ma peaksin alustama?

Hea kooliarhitektuuri alus on hea lähteülesanne.

Hea lähteülesande valmimine võtab aega: kõigepealt on vaja teadvustada oma kooli ja jõuda ühisele arusaamisele, millised me tahame olla tulevikus. See hõlmab kindlasti erinevaid tegevusi, mitte ainult ühte-kahte koosolekut õpetajate toas. Kuidas aitab ümberkorraldus õpilasi, kuidas õpetajaid, milliseid pädevusi see toetab? Kuidas kaasata õpetajaid ja õpilasi? Need on küsimused kõigile koolijuhtidele ja koolikogukondadele.

Hüva, oletame, et olen koolijuhina õpetajate ja õpilaste esindajad kokku saanud ja püüame nüüd üheskoos arutada, mida tuleks muuta. Kuidas arutelu käima saada?

Me oleme soovitanud lõbusat ülesannet pealkirjaga „Istung“, see on saadaval ruumiharidus.ee kodulehel. Ülesande sisu seisneb selles, et kasutame õppevahendit, mis on kõikides koolides olemas – tooli –, ja vaatame, mis juhtub, kui me püüame arutada mingit lihtsat asja, nagu näiteks ilm. Paneme toolid kõigepealt nii nagu teatris, siis nii nagu kohvikus või bussis, või paneme nad pilla-palla laiali, või tekitame opositsiooni – kaks vastastikku istuvat leeri, või tekitame ringi, aga nii, et kõik istuvad seljaga ringi keskpunkti suunas. Ja vaatame, mis juhtub, kuidas arutelu kulgeb. See harjutus on väga tõhus just seetõttu, et kohe on aru saada, kuidas toolide paigutus ruumis mõjutab seda, kuidas me arutleme. Mis tunne meil on? Kas me üldse tahame sõna võtta või mõtleme, et ma ei viitsi, las teised räägivad. Kas me arutame ühte ja sama teemat või me vaidleme ja oleme vastasleerides? See on väga lihtne ülesanne, mida saab läbi viia ilma pisimagi eelarveta. Selliseid ülesandeid on mitmeid ja samamoodi võib järele proovida ja analüüsida ka eri õppetegevusi. Omal nahal läbi proovimine võimaldab aru saada, mida me ruumilt ootame.

Kas võiks ühel hetkel ka arhitekti kampa võtta?

Mida varem arhitekt kampa võtta, seda parem tulemus. Arhitekti kutsumiseks ei pea lähteülesanne valmis olema. Arhitekti võib appi võtta, et lähteülesannet koostada: uurida, kes me oleme ja millest unistame. Siin ei pea kindlasti kartma, et äkki me ei oska arhitektilt piisavalt küsida. Oluline on paika panna, millised tegevused peaksid koolimajas toimuma ja kuidas võiks see kogukonna heaks töötada.

Kuhu koolijuht peaks pöörduma, et arhitektiga kontakti saada?

Võib guugeldada ja otsida arhitekti sedapidi. Kuid soovitaksin valida mitte selle arhitekti, kes on väga palju koolimaju teinud, vaid pigem selle, kes on teinud vähem, aga eriilmelisi maju. See näitab, et ta on sisse elanud kohalikku konteksti ja lähtunud selle vajadustest. Teine soovitus on pöörduda erialaliidu poole, arhitektide või sisearhitektide liidu poole, kust võidakse teile arhitekti soovitada. Teatakse, milline arhitekt on millise piirkonnaga seotud, näiteks võib tal olla samas piirkonnas maakodu ja ta tunneb seda kanti.

Mis oleks miinimum, mida iga kool saab ära teha ilma suurema rahakuluta?

Miinimum on visioon. Ilma selleta ei saa.

Ei ole nõnda, et miinimum on, et igas koolis peaks olema vähemalt üks klass, kus saab seinu nihutada ja mööblit ümber tõsta?

See ei pea olema eesmärk iseeneses. Muutunud õpikäsitust saab rakendada väga hea õpetajaga ka täiesti tavalises klassis, see ei nõua eraldi ruumi ja on võimalik igal pool, ka väljaspool kooli. Aga hästi läbimõeldud ruum kindlasti toetab õppimist ja lisab võimalusi. Islandil tehtud uuringutest selgus, et sealsetes uut tüüpi, avatud koolimajades on kõige suurem tajutud erinevus õpetaja töökeskkonnas. Õpetajad ütlesid oma vastustes, et nad teevad palju rohkem koostööd, et nende töö meeldib neile rohkem ja nad tunnevad, et nad on osa kogukonnast. Neil on lihtsam üksteisega rääkida, üksteiselt nõu saada, koos tegutseda. Õpetaja heaolu on väga oluline aspekt, millele me oleme samuti tähelepanu juhtinud.

Räägime veidi ka kooli väliruumist: kuidas Eesti koolide õuealasid kasutatakse?

Nagu ka koolimajade puhul, ei ole õueala kasutatus väga tihti mõtestatud või läbi mõeldud, see on kuidagi kujunenud ja juhuslik. Koolihoovid on sageli vaeslapse osas, nad on lihtsalt kooli ümbruse kujundamata osad. Siin võiks esitada täpselt samu küsimusi: mida me kooli väliruumilt ootame ja kuidas me seda tahame kasutada? Vastavalt sellele peaks kujunema ka ruumiline lahendus. Juhin tähelepanu, et kooliõu ei pea sisaldama ainult rohelist ala ja taimestikku. Maastikuarhitektid oskavad väga põnevaid lahendusi välja mõelda.
Tulin just Tartu Kivilinna kooli hoovist läbi; see kool on hea näide mitmekesisest väliruumist. Seal on nii looduslikku kui tehislikku osa, nad on üksteisega põnevas suhtes, on eri tasandid, ülevalt või alt minekud – koolihoov on ruum, mis kutsub end avastama. Juba kõndimine ise oli põnev: ronid trepist, tuled kuskilt alt, lähed üle silla – seal olid peaaegu kõik teekonna vormid ühe ala peal koos.

Kas kooliõues peaksid olema kiiged ja pingid istumiseks?

Pinkidest ma ei tahaks üldse rääkida, sest istumist on lastel niigi väga palju. Kooliõues võiks olla elemente, millele ei oska esimese hooga nimegi anda. Need on kõige paremad just selle pärast, et nad mitte ei paku ainult füüsilist väljakutset, vaid ergutavad ka fantaasiat. Õpilane ise mõtleb välja, kuidas seda ruumi kasutada – see ei sea piire nii, nagu seab piire palliväljak.

Kokkuvõtteks, on tunda, et Eesti koolides on inimestel entusiasmi ja julgust asju proovida ja ära teha. Aga plaanipidamise käigus tekib ka palju küsimusi, saadakse aru, et see kõik ei olegi nii lihtne. Koolirahvas ja arhitektid võiks palju tihemini kokku saada, et rahulolu tulemusega oleks suurem.

 

Artikkel avaldati Õpetajate Lehes 9. detsembril 2016

Sisestas Maarja (verifitseerimata),

Kas peaks koolimaja olema selline nagu vanasti ja selline nagu meie mälestustes ta on olnud.
„Minu üks mälestusi oma esimesest kooliaastast on välisuks. Olin väike esimese klassi tüdruk ja uks käis minu jaoks väga raskelt. Välisuks avanes hoovi poole; edasi tuli minna trepist alla keldrisse, kus olid hämarad lukustatavad garderoobid, mida me kutsusime ahvipuurideks, ja kus heljus hingemattev tolmu- ja sussilehk. Õpetajad käisid paraaduksest, meid, lapsi sealtkaudu ei lubatud. Ja see kõik polnudki niiväga ammu.“(Tiia Kõnnussaar)
Just selline on ka minu mälestus oma esimesest koolist. Aga leian et selline mälestus on hea, see raske kooli peauks , mille pidid igal hommikul ise lahti suutma lükata, et saada lähemale teadmistele ja need teised trepid, kust õpilsed käisid, just seal treppidel ummikus seistes leidsid endale esimesed sõbrad ja just nendes garderoobides nägid ära kes on sinu kaasvõitlejad sellel pikal teekonnal.
Leian et kõik need asjad andsid tugevust ja iseloomu õpilasesse, et kõik ei olegi nii ilus ja lilleline ja elu polegi nii kerge kui paistab, tuleb ise olla tugev, kui on soov kuhugile oma elus jõuda. Ei tule jääda ootame, et keegi sinuga suhtleks, vaid leida teised ise ülesse. Teinekord kadusid sussid teise garderoobi, siis pidid olema enesekindel ja minema neile järele. See oli iseloomukasvatus.
Üldiselt on tänapäeval koolid väga lastesõbralikud ja see on väga tore, sest tihtipeale on koolides olev olukord kehv ja koolid on vajanud remonti, mis on ka lõpuks tehtud. Klassiruumid on rõõmsates toonides ja võimaldavad toolide ja laudade ümberpaigutusi, küll aga tihtipeale jääb selline asi õpetaja mugavuse taha. Koolide ümbrusi üldjuhul piirab haljasala või aed, mis piirab õpilastel teele või ohtlikesse oliukordadesse sattumist, mis on väga hea, sest õpilastel oleks võimalik peale kooli ka väljas aega veeta.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
Värskenda Type the characters you see in this picture. Type the characters you see in the picture; if you can't read them, submit the form and a new image will be generated. Not case sensitive.  Switch to audio verification.