Näitejuhtumeid ainetundideks | Eetikaveeb
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Näitejuhtumeid ainetundideks

Kokkuvõte: Need näitejuhtumid ajendavad õpilasi mõtlema kultuuride mitmekesisusest, arvamuste paljususest, eetilistest dilemmadest. Moraalsete ja sotsiaalsete teemade vaatlemine ning aktuaalsed probleemsituatsioonid inglise keele õpetamise puhul Suurbritanniast, prantsuse keele puhul Prantsusmaalt jne, illustreerivad videomaterjalid jm annavad õpilastele reaalse kogemuse kokkupuutest kultuuri ning selle esindajatega ning toovad kultuuri mõistet lähemale, muutes selle "elavaks".

Esinemisjulguse aktiveerijaks saavad olla küsimused. Kui õpetaja küsib õpilaste arvamust (Miks? Mis Sa arvad?), siis tekitab see õpilastes turvatunde, et nendega arvestatakse ja turvatunne loob parema õhkkonna, kus õpilane julgeb tõenäolisemalt sõna võtta. Õpilastele valikute andmine (nt ise luuletuse valimine) suurendab õpilaste motivatsiooni keele õppimisel ning näitab neile keelt kui loovat süsteemi, mis sisaldab endas kultuuride mitmekesisust. Läbi näitejuhtumite, mis nõuavad kaasõpilaste arvamuste kuulamist ja nendele ise reageerimist ning eneserefleksiooni, saab õppida mõistma kultuuridevahelisi erinevusi ning kultuuri kandjate – st teiste rahvuste esindajate – teistsugust maailmapilti.

Emakeel ja kirjandus

Millesse ma usun?
Õpilased kirjutavad kirjandi teemal "Millesse ma usun?". Kuidas seda kirjandit hinnata? Kas hindamisel saab anda lisaks õigekeelele ja arutluskäigule osakaalu ka sisule? Kui emakeeletunnis on varem väärtuste teemat käsitletud, siis võib juhtuda, et õpilased avaldavad arvamust vastavalt sellele, mida nad teavad õpetajat neilt ootavat. Kuidas tagada, et õpilased julgeksid ja tahaksid väljendada enda arvamusi?

 

Mahakirjutatud kirjand
Klass saab ülesande kirjutada kodukirjand. Kui Liisi juhtub kodus oma vanemale õele mainima, et peab kirjutama teemal "…", ütleb õde, et tema on ka varem samal teemal kirjutanud ning selle eest "viie" ja kiitagi saanud. Liisi küsib õe käest kirjandit lugeda, saab sealt ideid ja hakkab tööle. Kui tüdruku kirjutis valmis saab, siis vaatab sealt vastu rida õe mõttearendusi, millele Liisi on lõpetuseks lisanud oma seisukoha.

Matemaatika

Anni käib viiendas klassis. Ta on blondide juustega kleenuke tüdruk, kes oskab heleda häälega laulda ning armastab hobuseid joonistada. Esimesed neli õppeaastat käis Anni väikeses rahulikus maa-algkoolis, kus klassid olid väikesed ning kõiki aineid õpetas üks ja sama õpetaja. Kuid nüüd otsustasid Anni vanemad Suurde linna kolida ning viiendasse klassi läks Anni uude linnakooli, kus vahetunnid on kärarikkad ning kõikjal saalivad ringi suured õpilaste hordid. Iga ainet õpetab erinev õpetaja.

Füüsika

Joosep ja Jaan on suured sõbrad. Nad on alati elanud kõrvalmajades ning mänginud õues kõiksugu mänge nii kaua kui mäletavad. Loomulikult käivad nad ühes klassis ja istuvad ühes pingis.

Ilmad on juba kevadised ja aias palju tegemist, ka Joosep aitab vanaemal peenraid kaevata, sest vanaema selg on haige ja seepärast ta ise enam eriti hästi ei jaksa. Samal ajal on õues ka Jaan, kes lobiseb niisama ning mängib teiste naabrilastega jalgpalli.


Kunst ja muusika, tehnoloogia

Kust läheb kunsti piir?

Orlan on tuntud prantsuse kunstnik, kes lisaks muudele kunstiliikidele harrastab kehakunsti plastilise kirurgia läbi. Tema projekt "Püha Orlani reinkarnatsioon" sisaldas 9 iluoperatsiooni aastatel 1990-1993. Seeläbi kujundas ta endale välimusi, mis kopeerisid kuulsaid kujusid kreeka mütoloogiastnagu Botticelli Venus, aga ka maale, nagu Mona Lisa. Seejuures polnud põhjuseks ilu, vaid lood (stories), mida nende jumalatega seostatakse. Operatsioone filmiti ning levitati üle maailma. PS! Nõrganärvilistel mitte vaadata:

Sotsiaalained ja kehaline kasvatus

Multikultuurne ainekava
Robert töötab haridusministeeriumis ning talle on tehtud ülesandeks visandada uued ainekavad. Nimelt sai hiljuti Roberti koduriigis haridusministrile selgeks, et üldhariduskoolides on tekkinud arvestatavad vähemusrahvuste grupid, kelle kultuurilist tausta praegused ainekavad ei peegelda. Olgugi et esindatus klassiruumis on selline, et on tekkinud vajadus uute ainekavade järgi, ei saaks öelda, et Roberti koduriigis oleks eales tekkinud olukorda, kus poleks selge, kes on "peremeesrahvas". Samas ei kahtle Robert, et vähemusrahvuste osakaal oleks tähtsusetu, sest ometigi on talle tehtud ülesandeks uued ainekavad visandada. Olles veidikene ülesande kallal tööd teinud, otsustab Robert oma tööd hinnata ning kehastub selleks osavalt ringi ja loeb uusi ainekavasid vähemusrahvuse rollist. "Vähemusrahvus-Robertile" ei meeldi see mida ta loeb - ta on olnud lohakas ja pealiskaudne ning teised kultuurid pole saanud piisavat ja adekvaatset kajastust, seega otsustab ta ainekavad ümber kirjutada. Teisel lugemisel jääb "vähemusrahvus-Robert" oma tööga rahule, kuid paraku pole arvamus enam üldsegi positiivne, kui Robert loeb ainekavasid "peremeesrahva" rollist, talle paistab, et uute ainekavadega on võõrad kultuurid ja kombed tungimas klassi ja jättes ebavõrdselt vähe aega kodumaa enda kommetele ja traditsioonidele. Mida peaks Robert tegema?

Patriotism ja ksenofoobia
Janne on noor ja usin õpetaja, kes töötab väikses maakoolis, mis pole kuigi hästi varustatud. Suurem osa õpikuid, mis seal olemas, on aastakümneid vanad. Samas tihti pole see suureks probleemiks, sest perioodilisuse tabel ning ruutvõrrand on ikka samasugused, seega käivad keemia ja matemaatika õpikud küll, olgugi et tekstülesanded veidi ebaharilike olukordi kirjeldavad ja ammugi enam mitte käibel olevat raha kasutavad. Teiste õpikute puhul aga nii hästi pole läinud - näiteks teab Janne hästi, et koolis olevad ajaloo õpikud on lootusetult iganenud. Kõik linnalapsed õpivad juba ammu uutest õpikutest vabadusvõitlusest, samal ajal kui Janne kooli õpikutes on need samas sündmused kirjeldatud kui terrorism. Seega peab Janne kõik ajaloo tunnid ilma õpikuta andma ning järgmine nädal peaks hakkama hakkab kodumaa 19.-20. sajandi ajalugu. Janne on aga veidi mures, sest ta on alati arvanud, et ajalugu peaks lastes patriotismi kasvatama, seega on selge, et oma koduriigist tuleb ikka vaid head ja hästi kõneleda, mis 19.-20. sajandi puhul pole tegelikult raske, sest Janne koduriik on mitu õiglast sõda võitnud ning sel ajal tegutsesid mitmed ülemaailmselt tunnustatud teadlased ja kultuuritegelased. Janne mure on tekkinud aga sellest, et kooli direktor meenutas talle eilses eravestluses, et too kindlasti ei unustaks kõneleda orjakaubandusest, millega mõnel pool veel 19. sajandil tegutseti. Nimelt arvab Janne, et õpetades ajaloo tunnis kõiki koletusi, mida koduriik on teinud, ei pruugi lastes patriotismi tekkida, kuid samas on Janne nüüdseks mõistnud, et kui lapsed ei õpi koolis asju nii nagu nad olid, võib nende pettumus hiljem, kui asjadest niikuinii teada saadakse, olla veelgi suurem. Kuidas peaks Janne oma ajalootunni koostama?

Democratia
Democratia riigis elati head elu, kuni ühel hetkel toimus tohutu tõus kuritegevuses - väike hulk sotsiaalseid hälvikuid tekitas meeletut materiaalset ja vaimset kahju ülejäänud elanikele: nad vandaalitsesid, röövisid ja isegi tapsid teisi inimesi. Rahumeelsed elanikud olid ühelt poolt hirmul, sest nende senine rahulik elu oli rikutud, teiselt poolt olid nad ärevad ja survestasid valitsust, et nood midagi kiiret ja efektiivset ette võtaksid. Lahendus ei lasknud end kaua oodata valitsus koostas plaani rajada uus ja laiahaardeline jälgimisagentuur. Plaani järgi pidi agentuur, mille nimeks pidi saama SV (Sada Valvurit, aga rahvasuus ka Suur Vend), hakkama omama kõikjal kaameraid - tänavatel, bussi- ja rongijaamades, kaubamajas, kinos, avalikes WC-des, kontorites, klubides ja pubides jne. Varjatud kaamerasilm pidi jälgima iga elaniku igat hetke, olgu nad siis tööl või vaba aega veetmas. Kaamerad pidi ühendatama võimsa andmebaasiga, mis arvuti abil võrdleks kõiki nägusid ja nimesid kohtade ja kuupäevadega. Lisaks pidi neil veel olema hakkama ülevaade kõigist telefonikõnedest ja e-kirjadest, et neid läbi filtrite lasta ja leida ohtlikke fraase. Igaks juhuks plaaniti ka kontrollida kõiki pangaarveid, et keegi ei liigutaks ohtlike rahasummasid ning et oleks ülevaade, mida keegi enda rahaga teinud on. Kõikide salasepitsuste vastu pidi hakkama aitama kõikide vestluste pealtkuulamine. Plaan rajada Agentuur SV oli tõeline läbimurre, mille rahvas heaks kiitis. Nad olid veelgi rõõmsamad, kui nägid selle tulemusi - kuritegevus mitte ei langenud endisele tasemele, vaid veelgi madalamale! Võiks öelda, et peaaegu nullini ning isegi kui midagi kunagi sooritati, siis kõik pahategijad saadi alati ja kiirelt kätte. Eks läks ju Democratia rahval hästi - tõsi, leidus neid, kes kurtsid, aga otsusele jõuti ju ometigi demokraatlikult?

Võõrkeeled

Võimalikud näitejuhtumid A- ja B-võõrkeele tundides kasutamiseks

Kuna võõrkeel on suhtlemisvahend ning kuna keel hõlmab inimelu kõiki valdkondi, siis hõlmab võõrkeele õpetamine enamike teiste ainevaldkondade temaatikaid ja probleeme. Võõrkeele tunnis õpitakse neid valdkondi tundma läbi erinevate tekstide lugemise ja kuulamise, läbi rollimängude, dialoogide, laulude ning läbi kunsti. Võõrkeel kui ainevaldkond on interdistsiplinaarne. Keele õppimisega käib paratamatult kaasas teise kultuuri omandamine, kuna keel on osa kultuurist.

Peamised väärtused, mida näitejuhtumid arendada aitavad:

  1. Avatus. Mitte ainult sallivus ja tolerantsus, vaid erinevuste märkamine ning mõistmine
  2. Maailmavaadete ja arvamuste mitmekesisuse väärtustamine
  3. Eneserefleksioon
  4. Aktiivne osalemine aruteludes, tunnitöös (oma seisukohtade väljendamine, küsimuste esitamine, koostöö kaasõpilastega)
  5.  

Raamatus Values in Education (1998) peatükis "Practical Strategies in Values Education" on toodud arvukalt näiteid, kuidas on võimalik erinevates õppeainetes läbi faktiteadmiste väärtusi õpetada. Õpetajate väärtushinnangutel on suur mõju – õpetajal tuleb mõelda, millisena ta soovib, et õpilased teda näeksid. Milliseid väärtusi ta tahab, et tema õpilased õpiksid? Suur roll võõrkeele õpetamisel on õppemeetoditel. Kas õpetamismeetod on nende väärtustega kooskõlas? Barr ja McGhie defineerivad õpetamist nii: "roll, mitte tegevus, vestluste seeria, mille käigus keel, millest ka ei räägitaks, on paratamatult moraalne". Ühisõpe väikestes gruppides, uurimustööde läbi viimine, otsuste langetamine grupis (uurimisteema valimine, töö planeerimine ning selle esitamine klassikaaslastele) on võtmeteguriteks õpilaste suhtlemisoskuse- ja julguse ning sallivuse kujunemisel. Töö käigus tekkivad erinevad arvamused peegeldavad seisukohtade mitmekesisust, millega lapsed hilisemas töö- ja ühiskonnaelus kahtlemata kokku puutuvad. Grupitööde järjepidev läbi viimine õpetab üksteisega arvestamist, üksteise kuulamist ning erinevate arvamuste aktsepteerimist. Samuti õpetab see oma sõnade eest vastutamist ning läbirääkimisoskusi. Kuna keeles on peamised suhtlemisoskus ning kuulamisoskus, siis saab läbi grupitööde neid oskusi suurepäraselt arendada. Oluline on teadvustada neid oskusi kui väärtusi. Järgnevad näitejuhtumid pakuvad välja mõned võimalused, kuidas väärtusi õppetöö raames märgata.

Näitejuhtum 1: Teemavaldkond "Mina ja teised". Teema: Tuttavaks saamine, sõbrustamine.

 

Näitejuhtum 2: Rakendatavad iga teema korral. Sokraatilised küsimused "Mis on X?". Mis on sõprus, perekond, keskkond, riik, kultuur, keel jne. Ühiste mõistetekaartide koostamine, mis ajendavad õpilasi mõtlema kesksete mõistete tähenduse üle.

 

Näitejuhtum 3: Keeletunnis võib õpilased jagada gruppideks ning anda neile lahendamiseks probleem, mis haakub õpitava teemaga. Kui teemaks on reisimine ja võõral maal ringi liikumine, võib anda õpilastele lahendamiseks mõne probleemi: Olete sattunud olukorda X. Kuidas lahendate konflikti selles situatsioonis? Kuidas käitute? Selline ülesanne õpetab, kuidas mitmekultuurilises keskkonnas konfliktisituatsioonis toime tulla.


Näitejuhtum 4: Kodutööna anda õpilastele õpitavas võõrkeeles tsitaate otsida. Iga tunni lõpus loeb üks õpilane oma valitud tsitaadi ette, tõlgib selle ning ütleb, mis ta sellest arvab. Nii saab igaüks võimaluse oma seisukohti avaldada (suhtlemisjulgus, suhtlemisoskuse arendamine). Võib teha ka nii, et õpilased saavad ülesandeks otsida ühe tsitaadi või mõne huvitava mõtte kas kirjandusteosest, ajaleheartiklist, filmist või laulusõnadest.

Näitejuhtum 5: Probleemikeskne luuletus: Õpetaja otsib või teeb ise luuletuse õpitavatest sõnadest, kus kajastub õpitava temaatika problemaatika. Kui teemaks on nt rahvuste mitmekesisus, võib õpilastele anda koduseks lugemiseks ka mõne immigrandist autori kirjutatud luuletuse. Õpetaja võib luuletuse ka ise kirjutada ning mõelda autori välja ning öelda, et autor on mustanahaline (või indiaanlane) ja pärit maalt X.

 

Näitejuhtum 6: Essee teemal "Millesse ma usun?". Sobiv A-võõrkeeles põhikooli lõpuklassis.