AAA

näitejuhtumid

Albert Kivikase teoses "Nimed marmortahvlil" leiab aset järgmine stseen:

"Jänes!" hüüdis väike Mugur korraga heledal häälel.

"Kes?" ehmatas Kohlapuu ja oli tõmbunud näost üleni helepunaseks.

"Sina! Ja ka kõik teised siin, kes kõrvale põiklevad!"

"Mina jänes!" vihastas Kohlapuu ja kargas püsti. "Või sina ütled, et mina olen jänes! Mina ei ole mingi jänes, vaid põhimõtteline patsifist, kes eitab igasugust sõda."

"Jänes oled, Kohlapuu, päris jänes!" kilkas Mugur kui vilespill.

"No ma näitan sulle kohe, et sa eksid," hüüdis vihast lõkendav Kohlapuu, "ma astun igale poole, kuhu tahetakse, omakaitsesse või polku, lähen ka ühes frondile, kui kästakse, aga inimese peale mina pauku oma püssist ei lase! Enamlased ei ole mull midagi teinud, miks peaksin ma neid laskma! Nii et, Käsper, kirjuta mind sisse, kuhu tahad!"

"Mind mitte, Käsper," hüüdis klassi kõige paksem õpilane Miljan, närides juba hoolega oma hommikust võileiba, "mina olen ka patsifist ega taha sõdida!"

Vali naerulagin kajas üle klassi ning Miljan ise naeris kaasa. Temaga oli lugu ikka nõnda, et keegi ei võtnud teda tõsiselt, seda enam et Miljan isegi ei võtnud ennast tõsiselt ja üle kõige armastas head nalja.

"Mina jah, vaadake," kaebas ta haleda häälega, suu punnis täis leiba, "kardan, et nad sindrid mulle seal omakaitses või polgus ei anna süüa. Tunnen seda soldatski suppi, läinud aastal katsusin, lurr, mis lurr, ei täida pugu!"

"Esimene tõsine põhjus väkke astumise vastu!" nöökas Tääker ja uus naerupuhang kajas seinast seina. Naeris isegi sünge Viires, harvad hambad veretute huulte vahel irvi.

Kuid ei naernud üks Miljani head nalja, ja see oli Käsper. Tõsisena ta seisis klassi ees kateedris püsti, tõsisena vaatles nüüd ka nende naeru.

"Siis nõnda, koolivennad," algas ta, kui naerupuhang oli vaibunud, "siis palju on meie seas veel peale Käämeri ja Viirese neid, kes on omakaitse vastu ega taha toetada oma rahvast raskel ja otsustaval silmpilgul. Ma panen teile ette praegusel otsusetegemisel kõrvale jätta kõik isiklikud motiivid ja mõtelda ainut oma rahvale. Mõtelge ometi: üle mitme sajandi on kingitud silmapilk lootusrikkamalt kui kunagi enne võidelda oma rahva ja vabaduse eest!"

(Kivikas, Albert. Nimed marmortahvlil. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 56-57)

 

Antud stseen viitab mitmele olulisele teemale sõja- ja rahueetikas – ühelt poolt elu väärtustamine ning vägivalla mõttetuse välja toomine (Kohlapuu hoiak), teisalt üllate eesmärkide nimel sõtta minek (Käsperi seisukoht).

Küsimusi:

  • Kas Kohlapuul on õigus sõdimisest keelduda?
  • Kas Muguril on õigus süüdistada Kohlapuud tema kohusest kõrvale põiklemises?
  • Kumma õigustus tundub seisvat tugevamatel alustel?
  • Kas Käsperi üleskutse oli piisav õigustus sõtta minekuks?
  • Kas Kohlapuu oleks pidanud vastu hakkama klassikaaslaste survele?
  • Kas riigimeheliku käitumise ärgitamiseks tohib kasutada sotsiaalset survet?

 

Vaata veel näitejuhtumeid:

23.03.2012 Anna-Maria Penu. Kõik teavad, kes on Kony (Postimees)

06.04.2010 Sõjakaadrid heidavad halba valgust USA sõjaväelastele (Postimees)

18.11.2009 Riik palub mineviku pärast vabandust

29.12.2008 Vait olla ja edasi teenida?

30.09.2008 Maamiinid julgeoleku tagamiseks?

20.06.2008 ÜRO klassifitseerib vägistamise sõjataktikana(Postimees)

19.05.2008 Üle saja riigi tahab kokku leppida kobarpommi keelustamises (ETV24).
Samal teemal: Military chiefs urge UK to ban cluster bombs (The Guardian, 20.05.2008), Forum seeks to ban cluster bombs (BBC, 19.05.2008).

12.10.2007 USA õhurünnakus hukkusid naised ja lapsed