Emma Juslin Eestist ja Põhjamaadest | Eetikaveeb
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • Eesti geenivaramu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Emma Juslin Eestist ja Põhjamaadest

23. August 2016 - 10:56 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Ühel septembrilõpu õhtul naasen Eesti läänerannikule; tulen Prantsusmaa-reisilt, on 2015. aasta, olen Eestis elanud kolm aastat. Panen oma raske seljakoti maha, lehed sahisevad vaikselt mu kulunud kingataldade all, otsekui alistudes oma saatusele, peatsele kõdunemisele. Enne kuuri puude järele minekut otsustan posti ära tuua. Kirjakastid asuvad 1870ndate paiku ehitatud kõrges eas puumaja välisukse kõrval. Maja seintel, põrandail ja laetaladel peegeldub jälgi, mille on jätnud elusündmused ja eripalgeline ajalugu, mis on - mõnikord hiilivalt, justkui häbenedes - siin üle lävepaku astunud. Inimeste jäetute kõrval jäävad ajaloo jäljed kahvatuks.

Justkui mu enda vari, mis maapinnal kahvatus sügisvalguses aimub, jälitab mind üle läve astudes mõte: kollektiivset ajalugu loome ja hoiame me kõik ja üheskoos. Vaikiv häbi on minu, aga ka sinu oma.

Tumerohelises postkastis on arved, üks postkaart ja kahe nädala ports reklaame, muuhulgas Rimist, Bauhofist ja Maximast. Muu posti hulgast leian poliitilise pamfleti, mis ei jäta mind ükskõikseks. Libistan kasvava kõhedustundega pilgu üle teksti, tõlkides põhisõnumi umbkaudu eesti keelest rootsi keelde.

Üheskoos suudame me massiimmigratsioonile vastu astuda!

Pistan pamfleti reklaamihunniku alla ja lähen õue, kuhu jäid mu pagas ja lapsevanker. Vaatan ringi, väikese rannalinna kvartal on inimtühi ja vaikne. Kaugemalt kostab rannale veerevate lainete loksumist.

Mis massiimmigratsioonist te räägite, küsin endalt, sest ei näe kedagi teist, kellelt küsida. Milline massiimmigratsioon? Kas te peate mind silmas või?

See vastamata küsimus ei jäta mind maha, kui  tassin kotte kulunud verandale, kui lükkan magava lapse vankriga majja ja hakkan maalilise päikeseloojangu valguses ahjupuid tuppa tooma. See küsimus vallutab mu teadvuse nii, nagu püüab ämblik võrku saaklooma. Ämblikuvõrguga võrreldes tundub teadvus võimetu - keel ei suuda enam edasi anda seda peataolekut, mille valitsev ühiskondlik retoorika on loonud Põhjamaades, paljudes teistes  Euroopa Liidu riikides ja nüüd äkitselt isegi Eestis.

Kirjanikuna tean hästi, kuidas sõnu, väljendeid ja retoorikat tarvitatakse ja kuritarvitatakse. See sõnade kuritarvitamine meenutab Orwelli uuskeelt, ent isegi too  düstoopiline keel jääb praeguse poliitilise diskursuse iseloomu edasi andmisel mannetuks. Uuskeelt  kuritarvitati kindla võimu huvides, kuid tänapäevastes killustatud ja individualiseerunud ühiskondades selline võim tavaliselt puudub. Siin ei ole Suurt Venda. Keegi ei vaata sind, kuid kõik tahavad olla nähtavad. Ideoloogiliste vastandumiste ajastu on möödas ja tundub, et selle asemele on tulnud alternatiivideta neoliberalism koos üha digitaliseerituma infoühiskonnaga. Sellel  taustal  võim teiseneb. Poliitikutest on saanud vabaturu marionetid, uuskeel erastatakse ja allutatakse konkurentsile nagu institutsioonidki. Eestis on see areng toimunud kiiresti -  üleminek riiklikult ette kirjutatud plaanimajanduselt niinimetatud vabaturule. Kuid miski pole ühesuunaline, muutlikes oludes tuleb hoida tasakaalu. See nn vaba turg on agaralt muudetud väljapääsmatuks olukorraks vaesemate, kergesti haavatavate ja vähemuses olijate jaoks. Vaba turg iseenesest tähendab  orienteeritust võistlusele, mis välistab solidaarsuse ja soodustab egotsentrilisust. Lootusetus, mida tunnevad kõrvale jäänud inimesed, kasvab ka noorte hulgas. Pessimism toidab uusfanatismi kasvu, mille pinnaseks on enese kodutuna tundmine maailmas ja  juurtetus ühiskonnas. Niisugune areng on nähtav Soomes. Olen teiselt poolt Soome lahte jälginud, kuis parempoolne valitsus järjekindlalt põhjamaade heaolumudelit tükkideks lammutab, kild killu järel. Võõraviha kasvab ja kõrvale jäetud inimesi ei kuula sageli keegi. Kas pole mitte meie moraalne kohustus lasta hääletutel end kuuldavaks teha inimestena, mitte vaikiva statistikana?Rait Tuulase konkursitöö "Koos edasi", III koht

Ehk olen tihtipeale naiivne, kuid ma tahan näha hõõgumas kasvõi väikesi lootusesädemeid. Tahan Euroopa Liidus kuulda teistsuguse retoorikaga dialoogi. Lõpetage, tahan öelda, lõpetage meie uputamine kulunud fraaside merre. Lõpetage jutt, et Euroopa Liit on laev, mis on tülidest tekkinud lekkivate aukude tõttu uppumas. Ärge rääkige pagulasprobleemist: oli aeg, kui räägiti juudiprobleemist, kas olete selle juba unustanud? Kas Euroopa Liidu põhimõtteks ei olnud mitte kindlustada, et ajalugu ei korduks ning et inimõigused on vaidlustamatud?

Ma olen liiga noor, et mäletada Berliini müüri langemist, mis seostub nõukogude süsteemi lagunemisega ning Eesti iseseisvuse taastamisega aastal 1991. Kui olin üheksa-aastane, uppus Läänemerel reisiparvlaev Estonia. Seda mäletan terava selgusega, ehkki mu kurbusetunne jäi ähmaseks. Oli samuti septembrilõpu päev, olin vanaema juures. Ta seletas, et Estonia katastroof sarnanes Titanicu ja jäämäe kokkupõrkega. Kõik toimus liiga kiiresti, ütles mu vanaema mahla ja küpsiseid lauale pannes. Kui inimesed said aru, mis lahti on, oli juba liiga hilja.

Ma mõtlen, kas vanaema – ja pigem tema kui üldse keegi – sai aru, mida tähendab:  kui inimesed mõistsid, mis lahti on, oli juba liiga hilja. Mu vanaema vanemad põgenesid Soome samal aastal kui Nõukogude Liit  välja kuulutati, nad emigreerusid piirkonnast, mis kuulub praegu Usbekistanile. Nad pääsesid teisitimõtlejate tagakiusamisest, mis oleks neid ees oodanud. Vanaema tädi ja tädi pere, kes jäid sinna, kadusid jäljetult Stalini kõige ulatuslikuma puhastustöö ajal 1937. aastal. Tänaseks ei ole neist midagi alles; neilt võeti nende inimlikkus ja nad muudeti statistikaks. Ainus, mis neist on jäänud nagu kummituslik sosin minevikust, on üks postkaart. Olukord on ebastabiilne, peame minema põranda alla, seisis seal - saadame uue aadressi hiljem. Uus aadress jäi tulemata.

Umbes kakskümmend aastat pärast Estonia laevahukku seda pamfletti lugedes tunnen samasugust kurbust, sama abstraktset. Nagu aastaajad Põhja-Euroopas,  ei kulge ka ajalugu mitte lineaarselt, vaid kordustega. Ma olen sügavalt pettunud poliitilises diskursuses, mis on päevakorral Soomes, minu kodumaal. Rootsis toimub areng samas suunas. Kaua olen Eestit pidanud progressiivseks riigiks, mis on humaanne ja kätkeb endas lugematuid võimalusi. Üks hale pamflett ei muuda minu positiivset suhtumist Eestisse, kuid see võib panna küsima avatud, põhjapanevaid küsimusi.

Mul on  Eesti suhtes lootusrikas usk, et vaatamata sellele, et riik on olnud pidevalt geograafiliselt haavatav ja siinsesse mulda on minevikus külvatud konflikte ja sõdu, suudab ta Euroopa Liidule esitatud väljakutse vastu võtta väärikamalt kui Põhjamaad. Osalt seetõttu, et problemaatika on Eesti jaoks värske: kuidas peaks Eesti suhtuma pagulastesse ja migrantidesse? Kas on võimalik hoiduda järgimast Põhjamaade arenguid? Kas Eesti oskab õppida Rootsi integratsioonipoliitikast? Poliitikast, mis on tekitanud immigrantide getosid – suletud kogukondi nagu, hoiatava näitena, Malmö Rosengård. Iseloomulikult paisuvad Rootsis natsionalistlikud liikumised eesotsas rootsidemokraatidega. Juba 2009. aastal väljendus partei esimees Jimmie Åkesson islamikriitiliselt, väites, et Rootsi suurimaks välisohuks on moslemid. Sarnane retoorika on leidnud kõlapinda kõigis Põhjamaades. Parteid, mis seisavad suletud piiride ja nn traditsiooniliste pereväärtuste eest, on saavutanud ootamatult suure poliitilise võimu. Naasnud on natsionalism, mis kannab küll teistsuguseid  rõivaid kui totalitaarsed režiimid, mis viisid Teise maailmasõjani.

Teise maailmasõja ajal 1943. aastal kirjutas filosoof Hannah Arendt essee pealkirjaga "We Refugees". Essee on ühtaegu nii oma ajaga seotud kui ka ajatu, käsitledes juutide olukorda põgenike ja kodumaatutena.  Arendt vaatleb raskusi, millega emigreeruvad juudid olid sunnitud toime tulema, küll tolleaegses kontekstis, kuid tema mõttekäigu pagulaseks olemisest võib  üle kanda ka kaasaegsesse ruumi; tema sõnum on ikka veel tähtis.

Filosoofidel, kes õpetavad, et enesetapp on viimane ja ultimatiivne inimvabaduse garantii, on võib-olla õigus, möönab Arendt: võimetutena vormima oma elu või maailma, milles me elame, leiame viimselt vabaduse maailma kõrvale heitmises ja sellest lahkumises.

Maailm on muutunud ajast, mil Arendt selle lause kirja pani. Globaliseerunud. Killustunud. Digitaliseeritud. Individualiseerunud. Võim, ja see on kulunud väide, kuulub tänapäeval pigem vabale, riikideülesele neoliberaalsele turule, ja probleeme, mis tekivad globaalselt, ei saa enam lahendada lokaalselt, ühe riigi piirides. Seetõttu ärkab uskumatult suur osa maailma elanikkonnast igal hommikul ja tunneb end koletisena nagu Gregor Samsa. Võimetuna elama inimväärset elu, ilma jäetuna võimalusest töötada ning tundega, et nad on võimetud, sest võim on nähtamatu ja kaldub ennast varjama. Hiljuti avaldatud Panama dokumendid kujutavad endast selle uue globaalse võimu üht tunnusmärki.

Inimesed, kellele on määratud ebakindel tulevik, valivad sageli mujale rändamise, kolivad sinna, kus neil on lootus edasi elada ja kuhugi kuuluda.

Kõrvalejäetus, juurtetus koos võimetusega sünnitavad viha. Isiklikuks muutunud viha. Noored inimesed, kes tunnevad end juurtetuina, on haavatavamad kui teised: nad satuvad kergemini viharetoorika ohvriteks, leiavad kodu äärmusorganisatsioonides või viivad omapäi ellu meeleheitlikke tegusid. Seda tuleb ette ka äärmusorganisatsioonide pakutavast religioossest või ideoloogilisest  lohutusest sõltumatult. ISISe kasvav populaarsus moslemite hulgas on üks näide, Anders Behring Breiviku terrorirünnak Norras 2011. aastal teine. Sagenenud enesetapurünnakud on sama problemaatika põhjustatud ilming. Selles kontekstis sünnitab praegune võõraviha vaid rohkem viha.

Ajalooliselt nähtuna on migratsioon pigem reegel kui erand, ehkki seosed on muutunud. Kõigepealt ronis inimsugu puu otsast alla ja õppis püsti kõndima, seejärel kolis mandrilt mandrile, ilma et tal oleks olnud aimugi sellest, mis on rahvus, või sellest, millist rolli  mängivad inimsoo laval riigipiirid. Viimane oluline rahvaste rändamine  Euroopa-kesksest vaatenurgast toimus Teise maailmasõja põhjustatud migratsiooni tõttu.

Ma olen murelik ja kurb retoorika üle, mis on tekkinud Põhjamaades: Euroopa ühistest alusväärtustest rääkimine on halvaendeline. Sama hästi võiks väita, et on olemas kindlapiiriline põhjamaine, eesti, vene või mõne usu väärtuseline aluspõhi, mida tuleb kellegi eest kaitsta, sageli islami eest - justkui oleksid moslemid ühetaoline  nägudeta mass. Alusväärtustega seotud retoorikat kasutatakse sageli kurjasti, vähemuste diskrimineerimiseks, olen vähemuse esindajana seda Soomes ise kogenud. Alusväärtused ei tähenda ju patriotismi, vaid kõige põhilisemaid universaalseid inimõigusi. Me peaksime olema võimelised selle üle mõtisklema ja seda arutama. Ma usun vankumatult, et selline dialoog on Eestis võimalik. 

Kui olen puud ahjus süüdanud ja näen pamfletti halgude vahel põlemas, mõtlen Hannah Arendti 1943. aasta essee lõpulausetele: esimest korda ei ole juutide ajalugu eraldi, vaid vastupidi, see on ühendatud kõigi teiste rahvastega. Ühtsustunne Euroopa rahvaste hulgas lagunes seetõttu, et lubati välja arvata ja taga kiusata oma nõrgemaid liikmeid.

 

Emma Juslini lugu saavutas esikoha arvamuslugude konkursil "Eesti JA Põhjamaad, Eesti KUI Põhjamaa".

 

Sisestas Aimar Altosaar (verifitseerimata),

Emma Juslini essee on soe, kurblik kuid lootusrikas. Lootus, et Eesti suudab vältida Põhjamaades pead tõstnud rumalat viha võõramaalaste suhtes, on üllas ja liigatav. Seda hoolimata Emmale koju tulnud pamfletist ja meilgi viha- ja paanikakülvi harrastavate, seni õnneks seni veel marginaalsete, poliitikute õelast retoorikast . Loen essee sõnumiks muuhulgas ka seda, et püüdkem vältida rumalusi ja vigu suhtlemisel inimestega, kes tulevad meilt abi paluma. Kui oleme otsustanud aidata, siis aidakem ega jätkem neid oma murede ja hirmudega üksi! Sama kehtib nii tulijate, kui põliste suhtes, kellele tuleb ka olukorda selgitada ja aidata aru saada teiste abistamise vältimatusest, mitte neid rumalateks sõimates.
Minu arvates ka on Emma Juslini essee väärt kõrgeimat tunnustust!

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
Värskenda Type the characters you see in this picture. Type the characters you see in the picture; if you can't read them, submit the form and a new image will be generated. Not case sensitive.  Switch to audio verification.