AAA

Arvuti- ja informatsioonieetika

Arvuti- ja informatsioonieetika kui teadusharu tekkis seoses arvutitehnika arenguga. Terminit "arvutieetika" hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega. Moraaliprobleemid saavad digitaalses kontekstis uue dimensiooni.

Kaasajal on arvutid igapäevaelus väga olulised. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab anonüümsus. Reaalses elus esinevad eetilised küsimused esitatakse uuel moel, esile kerkivad ka täiesti uued moraaliprobleemid, mida ilma arvutiteta ei eksisteeriks. Selliste küsimuste lahendamiseks tuleb seega leida uus mõtlemisviis ja arendada uued moraalireeglid.

Informatsioonieetika on pisut uuem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum ainult internetti. Inimene tegutseb küberruumis ka näiteks krediitkaardiga makstes või lastes oma isiklikke andmed ükskõik millisesse digitaalsesse andmepanka salvestada. Tekkinud on informatsioonitööstus, mis hõlmab peale arvutite enda alla kogu telekommunikatsiooni, televisiooni, video- ja muusikasalvestised jne. Niisiis on informatsioonieetika laiem mõiste kui arvutieetika. Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei kahjustaks neid.

Arvuti- ja informatsioonieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad nimetatud küsimusi.

Arvuti ja ühiskonna alateema käsitleb üldisi probleeme, millega ühiskond arvutitehnika kiire arengu tõttu silmitsi peab seisma.

Andmeturbe alajaotuses küsitakse, kas arvutisse ilma volitusteta sisenemine võib teatud tingimustel olla eetiline või mitte. Inimese õigust isiklikule elule moodsa tehnoloogia kontekstis kajastatakse privaatsuse ja jälgimise alapeatükis.

Eraldi on välja toodud sõnavabaduse ja tsensuuri ning intellektuaalse omandi ja autorikaitsega seonduvad eetilised küsimused.

 

Foto: www.photocase.com