AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80010, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • elukestva õppe keskus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 234-243, 50090, Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

SÜNDMUSED

 

Konverents „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?”

23. august 2016, Kumu auditoorium (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn)

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kuningliku Norra Saatkonna, Rootsi Suursaatkonna, Kuningliku Taani Saatkonna, Soome Suursaatkonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumiga.

Ettekannede slaidid ja videod

Arutleme Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil identiteedi- ja väärtusküsimuste üle Eesti ühiskonnas. Seejuures oleme valinud lähtekohaks laia kõlapinda leidnud pika ajalooga idee Eestist kui Põhjamaast.

Konverentsil otsime vastust järgnevatele küsimustele:

  • Miks on narratiiv Eestist kui Põhjamaast olnud nii püsiv ja populaarne?
  • Mida mõistetakse Eestis Põhjala identiteedi ja väärtuste all? Kui lähedased on need nägemused skandinaavlaste arusaamale põhjamaisusest?
  • Mida näitavad sotsioloogilised uuringud Eesti ja Põhjamaade väärtusruumi kohta? Kas Eesti ühiskond on muutunud viimase 25 aastaga Põhjamaadele sarnasemaks või on neist hoopis kaugenenud? Mis seletab erinevusi (erinevad ajaloolised kogemused, majanduslikud võimalused, poliitilised traditsioonid vms)? Kas traditsiooniliselt Põhjamaade hulka arvatavaid ühiskondi seovad sarnased väärtused ning kas me saame ka tänases muutuvas maailmas kõnelda ühtsest Põhjala väärtusruumist?
  • Kas siht saada üheks Põhjala riikidest eeldab muutusi ühiskonnas valitsevates väärtustes? Milliseid poliitilisi otsuseid ja ühiskondlikke muudatusi see nõuaks?
  • Kas ka Eesti ühiskondlikus kogemuses on midagi, mis võiks olla Põhjamaadele inspireeriv ja eeskuju pakkuv?


Nende küsimuste üle arutlevad tunnustatud teadlased ja ühiskondlikud mõtlejad Eestist ja Põhjamaadest. Oma arvamust saab avaldada ka publik. Loodame nende arutelude kaudu jõuda selgema arusaamiseni Eesti ja Põhjamaade väärtustest, Põhjala identiteedist Eestis ja Põhjamaades, samuti sellest, kus algab ja lõppeb Põhjala ning mis on Eesti osa selles.

Konverentsile eelneb avalikkusele suunatud samateemaline arvamuslugude ja fotovõistlus, mille patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konverentsil tunnustatakse parimate tööde autoreid.

Ootame osalema arvamusliidreid, ühiskondlikke mõtlejaid, ajakirjanikke, koolide ja ülikoolide esindajaid, parlamendiliikmeid, ministreid, seltside ja mittetulundusühingute esindajaid, kultuuriinimesi, tõlkijaid jt.

Konverents kuulub Tartu Ülikooli eetikakeskuse konverentside sarja „Ühiseid väärtusi otsides ja hoides“ ja toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ raames.

Päevakava:

Teisipäev. 23. august 2016, Kumu auditoorium, Tallinn:

9.15 – 10.00 Registreerumine ja hommikukohv.

10.00 – 10.10 TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi avasõnad.

10.10 – 10.35 Koostööpartnerite tervitused:
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund

10.35 – 10.45 Võistluse patrooni Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt.

10.45-11.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse kokkuvõte ning peapreemiate üleandmine.

I sessioon. Põhjala identiteetide ajaloolised ja tänased perspektiivid.
11.00 – 11.30 Stein Kuhnle (Bergeni Ülikool).
Mis on Põhjala: Põhjamaade identiteedi kujunemine.

11.30 – 12.00 Mart Kuldkepp (University College London). Eesti põhjamaise identiteedi ajaloost.

12.00 – 12.15 Arutelu.

12.15 – 13.10 Lõuna.

II sessioon. Eesti ja Põhjamaad "Maailma väärtuste uuringus" (World Values Survey).
13.10 – 13.15 Lõbus vahepala.

13.15 – 13.45 Bi Puranen (Maailma Väärtuste Uuringu Assotsiatsioon (World Values Survey Association), Rootsi Tuleviku-uuringute Instituut (Institute for Futures Studies in Sweden)). Väärtuste sarnasused ja erinevused Balti ja Põhjala riikides.

13.45 – 14.15 Anu Realo (Tartu Ülikool, Warwicki Ülikool). Eesti elanike väärtused Põhjamaade võrdluses: 25 aastat hiljem.

14.15 – 14.30 Arutelu.

14.30 – 14.55 Kohvipaus.

III sessioon. Eesti ja Põhjala teed õnnele.
14.55 – 15.00 Lõbus vahepala.

15.00 – 15.30 Meik Wiking (Taani Õnneinstituut (Happiness Research Institute), Maailma Õnne Andmebaas (World Database of Happiness)). Rahvaste heaolu.

15.30 – 15.50 Valdur Mikita (Tartu Ülikool). Loodustundlik inimene ehk mõistatuslik soome-ugri konstant inimese õnne valemis.

15.50 – 16.05 Arutelu.

16.05 - 16.15 Lühike paus.

16.15 – 17.15 Paneeldiskussioon. Isiklik õnn ja ühiskondlik heaolu jagatud Põhjala-Balti ruumis: poliitilised otsused ja tulevikuvisioonid.
Osalevad välisminister Marina Kaljurand, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Euroopa Parlamendi saadik professor Marju Lauristin (Tartu Ülikool) ja professor Mikko Lagerspetz (Åbo Akadeemia). Diskussiooni juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop.

17.15 – 19.00 Arvamuslugude ja fotovõistluse eripreemiate üleandmine. Bankett Kumu fuajees.

Lisainfo

Liisi Veski
Centre for Ethics
University of Tartu
liisi.veski [ät] ut.ee
+372 737 5426
www.eetika.ee

 

Esinejate ja ettekannete tutvustused

 

 

 

Stein Kuhnle

Stein Kuhnle (sündinud 1947) sai riigiteaduste kandidaadi kraadi võrdlevas poliitikas Bergeni ülikoolist 1973. aastal. Alates 1982. aastast on ta võrdleva poliitika professor Bergeni ülikoolis ning juhtis seda osakonda ligikaudu neliteist aastat vahemikus 1983–2005. Ta on Berliini juhtimiskooli Hertie School of Governance emeriitprofessor, seal oli ta võrdleva sotsiaalpoliitika professor aastatel 2006–2013. Ta on Fudani ülikooli (Shanghai), Sun Yat-Sen ülikooli (Guangzhou), Northwest Normal ülikooli (Lanzhou ) ja Lõuna-Taani ülikooli (Odense) auprofessor. Ta on olnud külalisprofessor ja -teadur USA, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Hiina ja Austraalia ülikoolides. Peamiselt tegeleb ta heaoluriigi arengu võrdlevate uuringutega. Tema paljude publikatsioonide hulgas on järgmised tööd:  Stein Kuhnle (toim) Survival of the European Welfare State (London: Routledge, 2000); Nanna Kildal ja Stein Kuhnle (toim) Normative Foundations of the Welfare State: The Nordic Experience (London: Routledge, 2005); Stein Kuhnle, Chen Yinzhang, Klaus Petersen ja Pauli Kettunen (toim) The Nordic Welfare State (avaldatud hiina keeles: Shanghai: Fudan University Press, 2010; jaapanikeelne väljaanne ilmub 2016). (Vaata lisaks: http://www.uib.no/en/persons/Stein.Kuhnle)

Kokkuvõte

Mis on Põhjala: Põhjamaade identiteedi kujunemine

Põhjamaade mudeli või Põhjamaade heaolumudeli kontseptsioon on üpris hiljutine, kuid selle elemendid ulatuvad tagasi 1930ndatesse aastatesse. Seda mõistet kasutavad paljud inimesed Põhjamaades, samuti rahvusvaheline meedia, teadlased ja kommentaatorid. Idee ja ettekujutus spetsiifilisest Põhjamaade heaolumudelist on nüüdisaegse Põhjamaade identiteedi tõenäoliselt kõige olulisem komponent. Ettekandes püütakse vastata järgmistele küsimustele: mida saab öelda Põhjamaade identiteedi kohta ajaloolises kontekstis ja mil määral on ühise Põhjamaade identiteedi kujunemisele kaasa aidanud nii viie Põhjamaade heaoluriigi areng kui ka Põhjamaade koostööorganisatsioonide loomine Teise maailmasõja järel?

 

 

 

Mart Kuldkepp

Mart Kuldkepp on tänapäeva Skandinaavia ajaloo lektor Londoni ülikoolis (UCL). Ta kaitses 2014. aastal Tartu ülikooli Skandinavistika osakonnas doktoritöö Eesti põhjamaisest identiteedist ning Rootsi, Soome ja Eesti poliitilistest sidemetest Esimese maailmasõja ajal. Tema peamised uurimishuvid on 20. sajandi alguskümnendite Eesti ja Skandinaavia poliitiline ajalugu, rahvusluse ja regionalismi problemaatika Läänemereruumis ning eestlaste sõjakogemus Esimeses maailmasõjas. Lisaks on ta tõlkinud eesti keelde skandinaavia kirjandust, seda peamiselt islandi ja vanaislandi keelest.

 

Kokkuvõte

Eesti põhjamaise identiteedi ajaloost

Arusaam, et Eesti kuulub Põhjamaade ja eestlased põhjamaalaste hulka, on eesti rahvuslikus liikumises oluline idee, mille juured ulatuvad 19.-20. sajandi vahetusse. Sellel tundub olevat kaks peamist allikat. Esiteks integreeriti sellal tekkivasse rahvuslikku ajalookirjutusse ilmselt 18. sajandist pärinev rahvalik kujutelm, et 17. sajandi ”vana hea Rootsi aeg” oli olnud eesti talurahvale eriti soodne ajastu. Just Rootsi aja positiivse tõlgenduse poolest lahknes eesti rahvuslik ajalooparadigma baltisaksa omast: Rootsi tsivilisatoorset mõju esile tõstes loodi vastukaal viimase Kulturträger-pretensioonidele. Eesti põhjamaise identiteedi teine oluline allikas oli Eesti geograafilise asukoha mõtestamine moodsa geopoliitilise mõtteviisi abil, millest nähtus, et eestlased olid elanud vaenulike suurvõimude meelevallas ning nende jaoks parim – kuigi võib-olla utoopiline – poliitiline välisorientatsioon oli pöörduda hoopis Rootsi ja Venemaast eraldunud Soome suunas. Esimese maailmasõja ajal ja eriti selle järel prooviti neid ideid ellu rakendada, kuid eeskätt Rootsi huvipuuduse tõttu see luhtus ning Eesti poliitikud pidid unistuste Balti liidu asemel leppima “balkaniseerunud” Läänemere regiooniga.

 

 

 

Valdur Mikita

Valdur Mikita, kirjanik ja mõtterändur, õppeaastal 2016/2017 Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 

Kokkuvõte

Loodustundlik inimene ehk mõistatuslik soome-ugri konstant inimese õnne valemis

Mõistklus püüab vastust leida kolmele küsimusele: mis on loodustunnetus, mille poolest võiks erineda eestlaste loodustunnetus teiste rahvaste omast ja mis on selle inspireerivamad tunnusjooned?

 

 

 

 

 

Bi Puranen

Bi Puranen on Maailma Väärtuste Uuringu Assotsiatsiooni peasekretär ning Rootsi Tuleviku-uuringute Instituudi teadur. Tema teadustöö keskendub tervisele, inimeste turvalisusele, sallivusele ja muutuvatele väärtustele.

Kokkuvõte

Väärtuste sarnasused ja erinevused Balti ja Põhjala riikides

Ettekandes analüüsitakse Balti riikide ja Põhjamaade erinevusi ja sarnasusi. Eesti on maa, kus maailma väärtuste uuringute aegrea järgi üldine usaldus kasvab kõige kiiremini. Praegu on inimeste usalduse taju Eesti isegi kõrgem kui tajutava usalduse keskmine tase Euroopas. Numbriline näit on Põhjamaades oluliselt suurem, kuid tähelepanu väärib suundumus, et Eesti jõuab neile üsna kiiresti järele.
Maailma õigluse projekti (World Justice Programme) avatud valitsemise indeks hindab inimeste tajutavat valitsemise avatust. Rootsi saab selles edetabelis esimese koha 102 riigi hulgas ja huvitav on märkida, et Eestil on väga kõrge 6. koht. Tegelikult on Eesti maailmas esimene näitaja „õigus informatsioonile“ poolest, kuid kodanike osaluse poolest on veel pikk tee minna. Maailma väärtuste uuringu andmed näitavad normide ja väärtuste muutumisega tehtava töö potentsiaali üksikutes maades.
 

 

 

Anu Realo

Professor Anu Realo, psühholoogia osakond, Tartu Ülikool ja Warwicki ülikool (Suurbritannia).
Anu Realo peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, väärtused ja subjektiivne heaolu. Tema hiljutine uurimistöö käsitleb lisaks kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele ning tervise, heaolu ja isiksuse seadumuste omavahelisi seoseid. Anu Realo on Maailma väärtuste uuringu koordinaator Eestis ning Euroopa Sotsiaaluuringu teadusliku nõuandva kogu liige; ta on avaldanud üle 120 teadustöö rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ja toimetanud koos kolleegidega mitu eestikeelset raamatut.

Kokkuvõte

Eesti elanike väärtused Põhjamaade võrdluses: 25 aastat hiljem

Käesolev ettekanne käsitleb muutusi Eesti elanike väärtuseelistustes viimase 25 aasta jooksul ning Eesti asukohta väärtuste maailmakaardil Põhjamaade võrdluses. Mida pidasid Eesti elanikud elus oluliseks taasiseseisvumise künnisel ja kuivõrd on see viimaste kümnendite jooksul muutunud? Kas veerand sajandit peale Eesti riigi taassündi oleme oma väärtuste poolest pigem põhjamaalased, kelle hulka tahaksime kuuluda, või siis pigem eks-sovjettidest baltimaalased, kellena teised meid enamasti näevad? Mida peavad oma elus oluliseks noored eestlased, kes on suurema osa oma elust elanud iseseisvas Eestis ja kas oma väärtuste poolest sarnanevad nad pigem eakaaslastele Põhjamaades või oma vanemate põlvkonnale Eestis? Millised on erinevused eesti- ja venekeelse elanikkonna  väärtustes ja kas need erinevused on taasiseseisvuse perioodil pigem kasvanud või kahanenud? Need on peamised küsimused, millele ettekandes vastust otsitakse, kasutades selleks nii Maailma väärtuste uuringu kui Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid.

 

 

 

Meik Wiking

Ettekande peab Meik Wiking Taani Õnneinstituudist, sõltumatust mõttekojast, mis uurib eluga rahulolu, õnne ja elukvaliteeti. Nende missioon on varustada otsusetegijaid infoga inimeste õnne põhjustest ja mõjudest, tõsta subjektiivne heaolu avaliku poliitilise debati teemaks ning parandada inimeste elukvaliteeti kogu maailmas. Meik Wiking on Õnneinstituudi tegevjuht, Maailma Õnne andmebaasi (World Database of Happiness) teadur Taani esindajana ning Ladina-Ameerika heaolu ja elukvaliteedi tegevuspoliitikate võrgustiku (Latin American Network for Wellbeing and Quality of Life Policies) asutajaliige. Tal on kraad ettevõtluses ja riigiteaduses. Meik kuulub Top100 nimekirja „Pöörased – ärimaailma isemõtlejad, kes muudavad maailma“ ja tema raamatuid on tõlgitud kümnesse keelde.

Kokkuvõte

Rahvaste heaolu

Juhid kõikjal maailmas on tänapäeval huvitatud küsimusest, miks mõned ühiskonnad on õnnelikumad kui teised. Samal ajal astutakse eri riikides samme selleks, et mõõta ühiskonna edukust – mitte üksnes seda, kui palju kasvab majandus, vaid ka seda, kui palju edeneb inimeste elu – mitte üksnes elatustase, vaid ka elukvaliteet. Selleni on viinud viimaste aastate paradigma muutus, mille järgi sisemajanduse kogutoodang ei ole enam valitsev eduindikaator. Samal ajal püsivad Põhjamaad õnne edetabelites jätkuvalt kõrgel kohal. See ettekanne uurib, kuidas poliitilised osapooled kasutavad õnne kui progressi näitajat, kuidas saab õnne mõõta ja missugused on selle peamised väljakutsed – ning miks läheb Põhjamaadel üleilmsetes edetabelites nii hästi.

 

 

 

 

Margit Sutrop

 

Margit Sutrop on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja. Tema peamised uurimisvaldkonnad on moraali- ja poliitikafilosoofia, bioeetika, ärieetika, esteetika ja haridusfilosoofia. Margit Sutrop on avaldanud arvukalt nii teaduslikke kui populaarteaduslikke artikleid.

 

 

 

 

Marina Kaljurand

 

Marina Kaljurand on Eesti Vabariigi välisminister. Marina Kaljurand on olnud Eesti suursaadik USAs, Mehhikos, Kanadas, Kasahstanis, Venemaal ja Iisraelis. Ta on töötanud välisministeeriumi asekantslerina ning juhtinud välisministeeriumi osakondi.

 

 

 

 

Jevgeni Ossinovski

 

Jevgeni Ossinovski on Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja endine Riigikogu liige.

 

 

 

 

Margus Tsahkna

 

Margus Tsahkna on Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister, erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees ja endine Riigikogu liige.

 

 

 

 

Marju Lauristin

 

 

 

Marju Lauristin on Euroopa Parlamendi liige ja Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor, endine Eesti Vabariigi sotsiaalminister ja Riigikogu liige.

 

 

 

Mikko Lagerspetz

 

Soomlane Mikko Lagerspetz (s. 1963) elab Eestis üle 25 aasta. Pärast sotsioloogia, psühholoogia ja muusikateaduse õpinguid Turu ülikoolis, Åbo Akademis ja Turu konservatooriumis õppis ta 1989-1992 Tallinna Konservatooriumis ja alustas õppejõu- ja teadustegevust Eesti Humanitaarinstituudis (EHI). Doktoriväitekirja kaitses ta Turu ülikoolis 1996. a. Ta on töötanud 1990-2008 EHI ja Tallinna ülikooli sotsioloogia lektori ja professorina (EHI rektor 1998-2001), alates
2006 on ta professor Åbo Akademis, Turu rootsikeelses ülikoolis. Tema peamiseks teaduslikuks huviks on kodanikuühiskond, eriti selle käekäik Ida-Euroopas ja Eestis. Koheselt on talt ilmumas sotsiaalteaduste meetodite õpik Eesti kõrgkoolidele (TLÜ Kirjastus). Vabariigi Valitsuse teaduspreemia 2004, Maarjamaa Risti IV klass 2005. Mikko Lagerspetz on tegev ka muusikuna: ta oli eestirootslaste II laulupeo ülddirigent 2013. a.