AAA

SÜNDMUSED

6. väärtuskasvatuse konverents

 

KONVERENTSI MATERJALID LEIATE SIIT.

PALUN ANDKE KONVERENTSI KOHTA TAGASISIDET.

Konverentsi eesmärgiks on arutada, kuidas kooli eneseanalüüs aitaks saada paremaks kooliks

  • Mis iseloomustab head kooli/lasteaeda?
  • Millised tegevused aitavad kooli paremaks muuta?
  • Milliste vahenditega toetada koolide sisulist eneseanalüüsi?
  • Kuidas koguda usaldusväärseid andmeid õppeasutuste kohta?
  • Milliste mõõdikutega hinnata kooli/lasteaia erinevaid aspekte?
  • Milline peegel on kõige usaldusväärsem kooli headuse hindamisel?
  • Sisehindamine vs välishindamine.  

Selleaastase konverentsi peamiseks sihtgrupiks on koolide juhtkonnad. Konverentsile on oodatud õpetajad, tugispetsialistid, haridusvaldkonna töötajad, lapsevanemad, õpilased


Põhikooli ja gümnaasiumi uued riiklikud õppekavad ja Haridusstrateegia 2020 peavad Eesti hariduse peamiseks väljakutseks liikumist arengut ja koostööd toetava kooli poole. Seda eesmärki peaks toetama ka koolide hindamine. Paraku on praegu avalikkuses koolide headuse hindamise ainsaks mõõdupuuks gümnaasiumi riigieksamite tulemuste alusel tehtud pingeread,  mis soodustavad pigem konkureerimist ja keskendumist kitsalt akadeemiliste teadmiste edastamisele. Kui soovime, et koolid keskenduksid iga õpilase individuaalsete võimete väljaarendamisele ning loovust, ettevõtlikkust ja õpihimu toetava arengukeskkonna loomisele, siis vajame teistsugust hindamismudelit. 

2012. aastal toimunud konverentsil „Hea kooli mõõdupuud“ tõdeti, et hea kooli mõiste on väga mitmetahuline ning kooli headust ei saa mõõta vaid ühe mõõdupuuga. Konverentsi tulemusel asusid TÜ eetikakeskus, Haridus- ja Teadusministeerium ja TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus koos arvukate koostööpartneritega välja töötama hea kooli mudelit, mille sihiks on saavutada ühiskondlik kokkulepe hea kooli aspektides ning leida need mõõdikud, mis kooli headust kõige paremini näitavad. Hea kooli mudel rakendab kujundava hindamise põhimõtteid koolide hindamises, pannes suurt rõhku kooli eneseanalüüsile, kogemuste vahetamisele ning toetavale tagasisidele. Konverentsil tutvustame hea kooli aspekte ning leiame viise, kuidas nende aspektidega tegelemist hinnata. Paralleelselt koolidega on alustatud ka hea lasteaia mudeli väljatöötamist ning seega tuleb lisaks koolidele konverentsil juttu ka hea lasteaia aspektidest. 

Kuna väärtuskasvatuse konverentsidel on olnud traditsiooniks tutvuda ka teiste maade kogemusega, siis õpime seekord tundma Inglismaa hea kooli mudelit ning sellel põhinevat tunnustussüsteemi QiSS (Quality in Study Support and Extended Services), mis on olnud inspiratsiooniallikaks hea kooli mudeli loomisel Eestis.

Kava 

12. detsember 2013
9.00–10.00 Registreerumine ja tervituskohv
  Alustame algusest. Kelle jaoks on koolide edetabelid? Mis näitab kooli headust?
10.00-10.15  Avasõnad, Margit Sutrop (Tartu Ülikool), Toomas Kruusimägi (Eesti Koolijuhtide Ühendus), Christopher Holtby (Briti Saatkond Eestis)
10.15-10.30  Tervitussõnavõtt, Ain Tõnisson (Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja)
10.30-11.30 Milline peegel näitab, kui hea kool on? Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja, filosoofiaprofessor)
11.30-12.30 Inglise hea kooli mudel ja tunnustussüsteem QiSS (Quality in Study Support and Extended Services), Linda Leith (QiSS-i juhataja)
12.30–13.30  Lõuna
  Hea kooli ja lasteaia rajaleidjad
13.30–14.00  Riikliku väärtusprogrammi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ raames 2013. aastal toimunud tegevuste ülevaade ja konkursil osalenud koolide ja lasteaedade tunnustamine
14.00–14.15  Väärtuskasvatuse kool 2012: Saku Gümnaasiumi sõnavõtt, Ulvi Läänemets (Saku Gümnaasiumi direktor)
14.15–14.30  Väärtuskasvatuse lasteaed 2012: Rocca al Mare Kooli Veskimöldre Lasteaia sõnavõtt, Anu Ratas (Veskimöldre lasteaia direktor)
14.30–15.00  Hea kooli ja lasteaia aspektide analüüs „Hea kooli rajaleidja“ ja „Hea lasteaia rajaleidja“ konkursitööde alusel, Margus Tõnissaar (TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja) ja Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse professor)
15.00–15.30  Kohvipaus
  Hea kooli hindamine
15.30–16.00  Kool tervikunaMilliseid andmeid koolide kohta kogutakse? Tiina Annus (Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik)
16.00–16.30  Kooli eneseanalüüsKuidas kool ise saab koguda oma tegevuse kohta usaldusväärseid andmeid? Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse professor)
16.30–18.00  Paneeldiskussioon: Piits või präänik? Kumb motiveerib rohkem koole arenema? Arutlevad Toomas Kruusimägi (Inglise Kolledži direktor), Tiit Lepp (Lüllemäe Põhikooli direktor), Toomas Takkis (Kuressaare Gümnaasiumi direktor), Tarmo Valgepea (Mäetaguse Põhikooli direktor), Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees) ja Signe Hohensee (Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna peaspetsialist). Arutelu juhib Margus Pedaste (TÜ tehnoloogiahariduse professor)
18.00–19.00  Vastuvõtt
   NB! Kell 19–20  toimuvad ümarlauad konkurssidel „Hea kooli rajaleidja“ ja „Hea lasteaia rajaleidja“ osalenud koolidele ja lasteaedadele.  

 

13. detsember 2013
9.00–9.15  Sissejuhatus teise päeva
  Kooli eneseanalüüs. Kas igat kooli on võimalik heaks teha?
9.15–10.15  Ühe inglise kooli edulugu, Warren Smith (Folkestone'i Akadeemia õppealajuhataja)
10.15–10.35  Koolijuhi kogemus sisehindamisega – mis aitaks koolil ennast paremini hinnata? Viljar Aro (Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor)
10.35–10.55  Kas igat kooli saab heaks teha? Ale Sprenk (Krabi Põhikooli direktor)
10.55–11.15  Mida on muutnud seriaal „Üheksandikud“ Kuristiku Gümnaasiumi elus? Raino Liblik (Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor)
11.15–11.45  Kohvipaus
11.45–12.05  Kriitiline sõber kooli eneseanalüüsi toetajana, Kristi Raava (Tallinna 32. Keskkooli psühholoog, koolitaja)
12.05–12.30  Ministeeriumi kommentaar, Irene Käosaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja) ja Ain Tõnisson (Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja)
12.30–13.00  Arutelu
13.00–14.00  Lõuna
  Hea kooli indikaatorite ja mõõdikute arutelu töögruppides
14.00–16.00  Kuidas hinnata hea kooli aspekte?
 

Grupp 1: Õppe- ja kasvatustöö, sh lõiming ja hindamine. Juht: Margus Tõnissaar (TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja)

Grupp 2: Õppimist ja kasvamist toetav koolikeskkond. Juht: Kristi Raava (psühholoog, koolitaja)

Grupp 3: Juhtimine ja eestvedamine. Juht: Tarmo Valgepea (Mäetaguse Põhikooli direktor)

Grupp 4: Koostöö ja head suhted. Juht: Liina Vaher (MTÜ TEHES tegevjuht)

Grupp 5: Hea lasteaia aspektid. Juht: Mari-Epp Täht (Haapsalu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja)

16.00–16.30  Kokkuvõtted, plaanid edaspidiseks

 

NB! Kavas võib ette tulla muudatusi.

Registreerumisvorm on kättesaadav siit

Registreerumine on avatud 6. detsembriniNB! Kohad võivad varem täituda, sest huvi konverentsi vastu on väga suur.

Konverentsil osalemine on tasuta.

Lisainfo:

Triin Pisuke-Roos

TÜ eetikakeskuse projektijuht

triin [dot] roos [ät] ut [dot] ee

737 5426

Praktiline info:

Konverentsi külalistel on võimalik ööbida Dorpati hotellis soodushinnaga. Ühekohalise toa hind on 51 eurot, kahekohaline tuba maksab 65 eurot. Hindades sisaldub buffet hommikusöök, parkimine, internetiühendus toas, hommikuujumine Aura Veekeskuse ujulas (hotellist 300 m kaugusel) kell 07.00-12.00. Toa broneerimiseks helistage 7 337184 või saatke e-kiri aadressil marje [ät] dorpat [dot] ee  Märksõnaks öelge "Hea kool". Märksõna tuleb kindlasti öelda, et soodushinnaga tuba saada.

Parkimine Tasku parkimismajas: Konverentsi külalistel on võimalik osta päevapilet konverentsikeskusest hinnaga 3,50 eurot /12h. Parkimise tunnihind on 0,70 eurot (esimene tund tasuta). Kui ööbite Dorpati hotellis, siis on parkimine tasuta.

Konverentsil osalemise tõendi soovist palume märku anda konverentsile järgneva nädala jooksul hiljemalt 20. detsembriks aadressil triin [dot] paaver [ät] ut [dot] ee 

 

Korraldajad: TÜ eetikakeskus koostöös Eesti Koolijuhtide Ühendusega

Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Briti Nõukogu ja Briti Saatkond Eestis

 

Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ raames