AAA

Privaatsus ja jälgimine

Privaatsus on enese kehtestamise ja oma identiteedi loomise esmatähtis tingimus, niisiis kuulub see iga inimese fundamentaalsete õiguste hulka. Arvutitehnoloogia areng toob kaasa varasemast tõhusamad võimalused seda õigust rikkuda. Probleemid privaatsuse kaitsmisel kerkivad näiteks esile seoses riigi või ettevõtete vajadustega. Kas inimesed peaksid loobuma oma privaatsusest, et saavutada mõnd üldist hüve?

Meditsiiniliste ja kriminaalkaristuse kohta käivate andmete kogumine võib tuua ühiskonnale palju kasu, kuid kätkeb samal ajal ka ohte: problemaatiline on andmekogujate usaldusväärsuse tagamine, kuna alati esineb võimalus, et andmed lekivad. Millist tähtsust omab privaatsuse kui väärtuse seisukohalt asjaolu, et isik on andnud nõusoleku oma isiklike andmete säilitamiseks, teisisõnu, kas privaatsust rikutakse vähem, kui on olemas inimese luba tema andmeid andmebaasis hoida?

Iga telefonikõne, internetikülastus või pangakaardiga sooritatud makse jätab jäljed, mille abil võib kokku panna kuvandi inimese eelistustest, eluviisist, tema tegevusest. Nii jääb privaatsusest üsna vähe järele. Kas asutustel, mis omavad võimu niiviisi indiviide jälgida, on moraalne õigus seda teha? Kas õigustatus suureneks, kui jälgmine oleks põhjendatud näiteks riiklike julgeolekukaalutlustega?

Elektrooniline jälgimine võib aset leida ka näiteks asutusesiseselt, kui soovitakse hoida silma peal töötajate tegemistel ja harjumustel ning mõõta nii ettevõtte produktiivsust. Eetilises plaanis peaksid tekkima järgmised küsimused: kui suured on tööandja õigused töötajate tegevust jälgida; kas tööandja tohib lugeda töötaja e-kirju, uurida, mida töötaja arvutiekraanile tipib või milliseid veebilehti tööajal külastab; mida arvata tööandjast, kes lisaks tööga seotud elektroonilisele postile hoiab silma peal ka töötaja isiklikul kirjavahetusel ning jälgib väga täpselt, mida töötaja väljaspool tööaega ette võtab ning kellega suhtleb?

Vaata ka: digitaalne terviselugu

 

Pildi päritolu: www.ftp.arl.mil