Foorum: väärtused ja eetika

Ootame postitusi, mis käsitlevad eetikasse puutuvaid küsimusi ja teemasid. Üks selline teema, mis on antud foorumis eriti esile tõstetud, on väärtuste ja eetikaga seotu haridussüsteemis – just sellel on suurim potentsiaal mõjutada ühiskonna muutumist.

Seetõttu on foorumi üks oluline eesmärk pakkuda võimalust väärtuskasvatuse valikute ja võimaluste üle arutlemiseks. Väärtuskasvatus on siin mõistetud avaras tähenduses kui isiksuse arengu toetamine ja see avaldub lasteaia- ja koolielus praktiliselt kõiges: nii reeglites, üritustes, tagasisidestamises, sotsiaalsetes suhetes, õppemeetodites ja -sisus, traditsioonides kui ka terves lapsi/õpilasi ümbritsevas keskkonnas.

Meie soov on tuua kokku väärtuskasvatuse erinevad osapooled: praegused ja tulevased õpetajad, lapsevanemad, õpilased, uurijad, noorsootöötajad ja teised huvilised. Tahame anda kõigile võimaluse oma vaatepunkti avaldamiseks ja avardamiseks ning eelkõige – koostööks.

Lisa kommentaar
Eetika.ee foorum > Väärtuskasvatus ainetunnis > Õpilaste madal enesehinnang

Merike 10.11.11 / 14:26	Õpilaste madal enesehinnang
	Madala enesehinnanguga õpilasi on kahesuguseid: 1. nn kuidagi edasijõudvad õpilased, kes tegelevad õppetööga minimaalselt, põhiväide" ma nagunii ei oska". 2. väga tublid, hästi õppivad õpilased - perfektsionistid, ka andekad Toon näite oma kogemuse põhjal, tegemist on võõrkeeleõpetusega. 1.III kooliastme õpilane, saab kolmed tuupimise, mahakirjutamise, ühekordsete vastuste põhjal. Motivatsiooni ei ole. Uus õpetaja soovib tegeleda nii aine kui isiksusega ja hakkab andma jõukohaseid ülesandeid, hindab õpilase jõupingutusi ka heade hinnetega, õpilasel hakkab tekkima motivatsioon. Ja siis on õpetaja dilemma ees: umbes kaks aastat teistest maas õpilane ei soorita õpetaja hinnangul ei tasemetööd ega eksamit rahuldavalt. Samas on õpilase enesehinnang tõusnud, ta pingutab, et saada nelja, sest õpilane väärtustab hindelist hindamist. Ka lapsevanem on rahul, laps õpib ja ei saa enam ühtesid. Küsimus, kuidas peaks õpetaja lahendama probleemi, et hinnatud on õpilase arengut, mitte tasemetulemust. Kuidas teha see selgeks lapsevanemale, keda huvitavad ainult hinded. Mida oleks pidanud õpetaja teisiti tegema? 2. Keeles andekas ja väga hästi keelt oskav gümnaasiumitüdruk keeldub minemast olümpiaadile väitega "ma ei oska inglise keelt!" Esitlustega klassi ees tuleb õpilane väga hästi toime. Õpetaja tunneb vajadust sekkuda peaaegu täiskasvanud isiksuse väärtushinnangutesse. Kuidas peaks ta seda tegema?
Ele 15.01.12 / 22:11	õpilase madal enesehinnag Parimad tulemused saavutatakse siis, kui ülesanded ja selle teostamisele kulunud pingutused on õpilasele jõukohased. Esimesel juhul oli õpetaja valik õige, ta motiveeris madala enesehinnanguga õpilast, kuid nüüd on tarvis leida uus motivaator, et õpilane oma arengus edasi liiguks. Arengus ei saa etappidest üle hüpata, kõik toimib ju samm-sammult. Ka teisel juhul tuleb tegeleda tõestusega, et õpilane saab olümpiaadil hakkama. Näide viitab sellele, et õpilasele pole seni sellelaadset võimalust antud. Enesehinnangu tõestamiseks vajaks õpilane märkamatut võimalust ennast proovile panna.
Triinu 22.10.12 / 15:19	Areng ja edu Madala enesehinnanguga on minu meelest päris palju õpilasi, sageli needki, kellel pealtnäha sellist probleemi pole. Enesehinnang on tõsine takistus. Õpetaja toimis minu meelest esimese juhtumi puhul lihtsalt suurepäraselt ja andis lapsele tema usu endasse ehk tagasi. Minu kogemuse põhjal on siiski alati võimalik vähemalt õpilasele endale ära seletada, miks hinded kohe "järele ei tule". Lapsevanema või isegi õppealajuhatajaga võib mõnikord raskem olla. Teise juhtumi puhul olen kuulnud, et mõnikord keelduvad lapsed olümpiaadist mitteoskamise ettekäändel hoopis mingil muul põhjusel - sageli on võimekas laps väga hõivatud ja ei jõua lihtsalt rohkem kohustusi võtta. Seda juhtub eriti väikestes koolides. Ehk aitaks perfektsionisti, kui talle endale mõnel muul moel, näiteks mõne konkursi abil, tõestada, et ta oskab. Võib-olla julgeks ta siis kunagi ka olümpiaadile minna.
Raina 26.10.12 / 22:31	õpilaste madal enesehinnang Minu arvates on teema püstitaja toonud kaks näidet kujundavast hindamisest, mida kirjeldas 1949.a. Robert W. Tyler oma raamatus Basic Principles of Curriculum and Instruction. Autor rõhutas, et hindamine peab olema efektiivne. Hindama peaks seda, kas õpitulemused vastavad püstitatud eesmärkidele. Uues põhikooli õppekavas on hindamise eesmärgiks õpilase arengu toetamine ja õpetaja tegevuse suunamine õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel. Esimeses näites on toodud probleemiks tasemetöö negatiivne tulemus. Kas see on määrav ja kõige olulisem? Minu arvates on kõige olulisem, et õpilasel on õpirõõm, motivatsioon ja ka positiivne tulemus aines. Võrdleks seda taimega, mis on jäetud kastmata ja siis vett saades hakkab oma varsi jälle valgusepoole sirutama … Teises näites on minu arvates kaks võimalust – õpilasel puudub motivatsioon edasi liikuda (liigne rahulolu) või/ja hirm eksimise ees. Siin aitab julgustamine, toetamine ning ilmselt on vaja selgitada, et alati ei saa/ei pea olla I kohal. Mõlema lapse vanematega on vaja teha tõhusat koostööd, et nad mõistaksid ja innustaksid oma lapsi! Jõudu Õpetajatele!

Lisa kommentaar

Pealkiri:

Sinu nimi:
Autori e-mail (ei avalikustata):
Vastused e-mailile:
Kontrollnumber:
Kommentaar:

Kui Te ei soovi oma nime avaldada, võite kasutada varjunime, kuid lisage oma e-posti aadress. E-posti aadressi ei kuvata avalikult.

Palun olge lugude kirjutamisel ja kommenteerimisel viisakad ning hoiduge solvangutest konkreetsete isikute vastu. Eetikaveebi toimetajatel on õigus solvavaid ning asjakohatuid postitusi ja kommentaare kustutada.

Foorum: väärtused ja eetika comments = ''; if (comments.length>0) {document.write("()");}

Foorum: väärtused ja eetika