Foorum: väärtused ja eetika

Võib ilmselt eeldada, et hääletati minaretide vastu funktsionaalses mõttes, mitte arhidektuurilises. Kuid peaks täpsemalt järele uurima.

Ning kui nii on, siis võib vabalt olla, et kõnealune seadus, nagu seadused ikka, on piisavalt üldine ja selle islamofoobsus on vaid väike osa. Kuid jällegi peaks täpsemalt uurima.

Nn Pronkssõduri seadus on ju ka tegelikult ikkagi sõjahaudade kaitse seadus, mis on mõeldud kehtima üldiselt. Pronkssõdur on lihtsalt üks konkreetne juhus.

Seega kui Šveitsis võeti vastu seadus mille järgi valjuhääldiga ei tohi usulise sisuga teateid edastada vms. Siis on see hoopis teine asi seadusest, mis ütleb otse oma tekstis "minarette ei tohi ehitada".

... miks iga konkreetne isik seaduse poolt hääletas.
Aga seadus keelab ikkagi otseselt uute minarettide juurde ehitamise. Palvekutseid ei ole esitatud ka varem, kuigi neli minaretti on Šveitsis olemas.

Saadan ühe lingi, mis õhutab tagant hirmu kultuuripärandi pärast seoses moslemite ja islami laialdase levikuga. Faktid on päris hirmutavad. http://www.youtube.com/watch?v=6-3X5hIFXYU

Täna Postimehes jälle sellest, et prantsuse valitsusparteid toetab burkade keelustamist. Niimoodi ütleb: "Siin on mängus põhimõtted: ekstremistid panevad meie vabariigi proovile propageerides kommet, mille kohta nad teavad, et see on riigi põhialustega vastuolus". Olen burkateemas varem ka siin kirjutanud: http://www.eetika.ee/589099
Huvitav, kas meie siin Eestis saaksime ka (põhjendatult) väita mõnede sääraste üsna isiklike kommete kohta, et need on riigi põhialustega vastuolus?
Minaretid, burkad - nüüd mul hakkab juba kurb. Mis seal Läänes toimub?

Burkakeelu kõrvale tahaks kohe panna teate Põhja-Koreast: meestel peab nüüdsest olema lühike soeng ning naised ei tohi juukseid lahtisena hoida; /.../ Põhja-Korea riigipea andis ühtlasi korralduse, et naised ei tohi kanda liibuvaid pükse, miniseelikuid ega ühtki teist rõivast, mis kehakuju paljastab.
http://www.postimees.ee/?id=201485
Milline on erinevus demokraatliku Prantsusmaa ja totalitaarse Põhja-Korea välimuspiirangute vahel?

Laura:
"Huvitav, kas meie siin Eestis saaksime ka (põhjendatult) väita mõnede sääraste üsna isiklike kommete kohta, et need on riigi põhialustega vastuolus?"

Eestis tänapäeval ei meenu riigivastast riietust, küll aga paistab teatud ideoloogiliste sümbolite kandmine olevat piiri peal. Varasemast ajast meenuvad mitmed juhtumid, kus on rangelt reglementeeritud riietuse ja soengute stiili ideoloogilistel põhjustel. Olen isegi üle elanud meeleheitliku võitluse püksisäärte laiue asjas. Muidugi veidi teine teema, aga siiski.

Tahaks hoopis küsida, kui isiklikud need kombed on? Paljudel juhtudel mosemid ei varja sugugi, et teatud riietus on kohustuslik ja nad paevad seda vabatahtlikult kandma. Eksole?

Šveitsist tean ma vähe, aga olen aru saanud, et rahvahääletuse auväärne traditsioon on seal omamoodi väärtuseks. Ei võta seisukohta minarettide ehitamise ja kasutamise kohta. Arvan ometi, et rahvahääletusega sealmaal vaielda ei tohiks. Solvaks šveitslasi.

Asi areneb:
http://www.postimees.ee/?id=202203

Kui inimõiguste kohus peaks otsustama, et Šveitsi otsus rikub inimõigusi, siis kumb peaks olema kaalukam: rahva hääl või inimõigused? Oletame, et 20 aasta pärast on mõnes Euroopa riigis, kas või Šveitsis, muslimeid oluliselt rohkem. Nagu ülalpool lingitaja viidatud statistika näitab. Nii palju, et rahvahääletusel kiidetaks 57% toetusega heaks abielurikkumise eest kividega surnuksloopimine. Olgu, see tundub võib-olla eriti äärmuslik. Aga oletame, et kehtestataks nõue, et naised peavad käima kaetud peaga. Inimõigused või rahva hääl?
Ja mida saavad siis öelda need, kes nüüd minarettide vastu hääletasid? Enamus võidab...

Kui seda Laura poolt pakutud tuleviku stsenaariumit tõsiselt võtta, siis oleks mõistlikum praegu selle põhiseaduse muudatuse vastu otsustada.

Sisuliselt on see sama vana tolerantsuse argument, mille esitas Locke 300 aastat tagasi: sallida teisi uske ning mitte neid taga kiusata (isegi kui sul on selleks võim) on mõttekas, sest sa ei tahaks olla ise nende asemel.

Ehk Šveitslased ei tohiks praegu seda põhiseaduse muudatust läbi viia, sest kui nemad satuvad kunagi vähemusse, siis nad ei tahaks, et keegi nene eluviisi sarnaselt piirab.

Juhtusin lugema üht huvitavat näidet Shveitsi demokraatlikust süsteemist, mis minu meelest asjasse puutub:

"Võib-olla mäletate, kus said naised viimastena Euroopas hääleõiguse? Üllatus küll, aga meil sageli ülidemokraatlikkuse ja otsedemokraatia näitena toodavas Shveitsis, õieti selle rahvaarvult väikseimas osise, Appenzell Innerhodeni kantonis. Ainult Vormsi suurune ja Hiiumaa elanikkonna arvuga küll, kuid de iure ikkagi konföderatsiooni võrdõiguslik liige, rahvusvahelise õiguse subjekt. Ja aasta oli 1991! Küsimus oli varem korduvalt referendumile pandud, kuid alati läbi kukkunud. 1991 muutus see suureks rahvusvaheliseks skandaaliks, välismeedia tegi pikemat aega häbi-häbi ja Shveitsi ülemkohus otsustas, et küsimust tuleb järjekordselt läbi hääletada, andes ühtlasi teada, milline otsus olema peab. Hääletamist kandsid üle mitu taevakanalit, ühest juhtusin vaatama. Protseduur ise nägi välja nii, et kantoni hääleõiguslikud kodanikud kogunesid kirikuküla platsile ja andsid oma arvamusest märku mõõkade tõstmisega. Palja silmaga oli näha, et ei-hääled olid selges enamuses. Kuid protseduur nägi ette ka seda, et tulemuse pidi silma järgi ära hindama koosoleku juhataja, kes troonis platsi serval tribüünil, ja tema teatas, et võitsid jah-hääled. Proteste ei järgnenud, rahvas läks rahumeeli laiali."

"Kui inimõiguste kohus peaks otsustama, et Šveitsi otsus rikub inimõigusi, siis kumb peaks olema kaalukam: rahva hääl või inimõigused?"

Rahva hääl, sest Šveits on šveitslaste maa ning neil on seal toimuva üle otsustamiseks suurim õigus. Meie, eestlased, ju samuti ei taha, et võõras kultuur hakkaks Eestisse suurel hulgal oma templeid püsti panema. Üks, kaks - hea küll - see võib kultuuripärandit rikastada, kuid kui üks maa saab võõramaalaste suhtes liiga avatuks, siis võib selle maa enda kultuur sootuks hääbuda.
Avatusel peakski piir olema ja otseselt seda Šveitsi juhtum näitabki. Piirangud on vajalikud. Igal rahval on ju oma maa, kus saab ilma analoogsete probleemideta rahulikult elada. Liiga palju multikultuursust on ohtlik.
Igatahes, ühel rahval pole õigust oma kultuurispetsiifikat teisele rahvale peale suruda. Kui rahvas otsustab "ei", siis sel juhul ongi ei.

Hmm... Ja kui šveitslased (siin ainult näitena) otsustavad, et naised on alaväärtuslikud ja hääletada ei saa (nagu minu poolt ülal toodud näites). Või et neegrinaised tuleb kohustuslikus korras steriliseerida? Või et ebaseaduslikult riigis viibivaid inimesi võib karistuseks piinata?

To pole oluline:

Need näited on sootuks teistsugused ja tõesti, nendes on oluliselt rikutud inimõigusi. Inimesele minnakse füüsiliselt kallale .... lubamatu kahtlemata. Tundub, et Šveitsi minarettide keelamise näide pole kuidagi samaväärne. Siin on küsimus selles, et kas inimesel, kes ei ela oma kodumaal, on õigus nõuda teise rahva kodumaal oma kultuurile omaseid asju piiramatus koguses? Mulle tundub, et tal ei ole sellist õigust.

Kas islamiriikides lubatakse kristluse sümboolikat piiramatul hulgal kasutada?

Probleem on laiemalt ju selles, et islamimaailm muutub paraku järjest tugevamaks ja tungib järjest enam Euroopasse. Kuna sellele on väga raske vastu seista, siis peaks nagu kogu aeg tegema järeleandmisi. Lubama ehitada minarette jne. Võimalik, et keeld viib vägivallani islamiäärmuslaste poolt. See on tõesti oht. Järelikult, läänemaailma riigid justkui taganevad hirmust islami ees ja see hirm on põhjuseks, miks püütakse olla avatud ja sallivad ja ei piirata islamitemplite ehitamist.

Jah, ma olen nõus, et minu toodud näited on pisut drastilisemad. Tahtsin vaid juhtida tähelepanu, et minu meelest ei saa küsimusele „kumb peaks olema kaalukam: rahva hääl või inimõigused?" lihtsat vastust „Rahva hääl, sest Šveits on šveitslaste maa ning neil on seal toimuva üle otsustamiseks suurim õigus.“

Küsimus ongi ju suuresti selles, kas antud otsusega rikutakse inimõigusi või mitte. Minaretis käimisega ju kedagi teist ei kahjusta, kas pole minu õigus inimesena järgida oma usutraditsiooni, kui ma sellega kellelegi teisele kahju ei tee?

Olen nõus, et "meie maa, meie hääl" argument ei ole väga veenev, vähemalt mitte siin esitatud versioon, mis viitab omamaa kultuuri hääbumisele, kui võõrkultuur liiga kiirelt ja jõuliselt levib.

Sellise mõtlemise üheks keskseks ideeks on see, et kõnealune omamaa kultuur väärib säilitamist. Kuid see vajab veel tõestamist.

Paralleelnäiteks võiks tuua selle, kuidas teinekord väga jõuliselt eesti keel kaitstakse ning argumendiks sealgi on, et muidu sureb keel välja. Aga kas keegi on üldse tõsiselt küsinud ja vastanud küsimusele kas eesti keel üldse väärib alal hoidmist? [ma ei ütle siinkohal et vastus on kindlasti ei või jah, lihtsalt et see vastus on andmata]

"Aga kas keegi on üldse tõsiselt küsinud ja vastanud küsimusele kas eesti keel üldse väärib alal hoidmist?"

Ütleksin, et sellele küsimusele vastavad eestlased iga päev eesti keelt rääkides. Sellele vastavad vanemad, kes oma lastele eesti keelt õpetavad. Tundub iseenesestmõistetav, et eesti keel väärib säilitamist, sest kui pole eesti keelt, siis pole eestlust kui sellist. Kas keegi kujutab ette inglise, vene vm keelt rääkivaid eestlasi?

Mis võiks olla argument selle poolt, et omamaa kultuur ei vääri säilitamist?

"Olen nõus, et "meie maa, meie hääl" argument ei ole väga veenev, vähemalt mitte siin esitatud versioon, mis viitab omamaa kultuuri hääbumisele, kui võõrkultuur liiga kiirelt ja jõuliselt levib."

Nõukogude ajal oli eesti kultuur ju väga suures ohus ja on ime, et see ei hääbunud. Näiteks on ka kolonialistide tungimine Ameerikasse. Seal oli palju indiaani kultuure, mis hääbusid. Need on küll sõjalised aktsioonid, aga näitavad hästi, kuidas suurem võib väiksema alla neelata.

Keele säilitamisel oleks alusprintsiip, et igasugune kultuur väärib säilitamist. Mitmekesisus kui üks olulisi väärtusi.

Mulle jäi aga kõrva hoopis küsimus: "Kas islamiriikides lubatakse kristluse sümboolikat piiramatul hulgal kasutada?"
Oletame, et ei lubataks piiramatul hulgal. Oletame, et ei lubataks üldse. Mida see siis meile ütleks? Kas see tähendab, et meie peame käituma samamoodi? Oletame, et nende käitumine on vale? Kas nende vale käitumine õigustab meie vale käitumise?