Ülikooli 18, 50090
Tartu
tel 737 5426
e-post eetika@eetika.ee
Uudistevood:
![]() |
![]() |
|
|
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Ülikooli 18, 50090 Tartu tel 737 5426 e-post eetika@eetika.ee Uudistevood: |
Rongavanemate edetabelJustiitsministeeriumi eestvedamisel hakati Eestis avalikustama nende vanemate nimesid, kes ei maksa oma lastele alimente. Ajakirjanduses on ilmunud mitmeid artikleid küll isade, küll laste kaitseks. Enamik neist mõistavad sellise avalikustamise hukka. Näiteks kirjutatakse 3. veebruari Postimehes järgmist: „Lapse ühest õigusest lähtuva eesmärgi nimel - tagada lapse ülalpidamises mõlema vanema osalemine - on ohtu seatud teine oluline lapse õigus: kasvada turvalises keskkonnas ja kujundada oma isiklik suhtumine ning suhted mõlema vanemaga.“ Laste huvide eest seisvad organisatsioonid väljendavad arvamust, et lapsevanema avalik häbistamine võib olla lapse psüühikale traumaatiline ning seega ei tohiks seda lubada. Millised võiksid olla moraalsed kaalutlused alimente mittemaksvate vanemate avalikustamise poolt ning vastu? Võime küsida, mida taotletakse nimede avalikustamisega? Kas karistust, häbistamist, info edastamist tuttavatele ja tööandjatele või raha maksmist emale? Kas avalikustamisel on piisav efekt ja kas me seda üldse soovime? Kui näiteks võimalik tööandja leiab inimese nime sellest nimekirjast ning otsustab teda selle pärast mitte palgata, on kannatajaks ju ka laps, sest vanema võimalus lapse ülalpidamiskulusid katta väheneb. Sama loogika kehtib ka siis, kui tööandja inimese lahti laseb, sest ei soovi vastutustundetut töötajat. Lisaks võime küsida, kas nime avalikustamiseks on vajalik teise vanema nõusolek? Kujutame ette olukorda, kus ema, kartuses, et tema lapse isa nimi avalikustatakse, loobub üldse alimentide taotlemisest. Olgu selle põhjuseks siis isiklik häbi, soov last kaitsta või hirm endise partneri ees. Kui pereasjadesse sekkub riik, tuleb seda teha äärmiselt taktitundeliselt, diplomaatiliselt ning iga üksikjuhtu eraldi analüüsides. Kas meie riigis on selles valdkonnas piisavalt kompetentseid spetsialiste? Mis saab siis, kui nimekirja on sattunud nimekaim? Autor: Aire Vaher Allikad: Vaata eetikaveebist: Viimased 5 kommentaari : Kõigepealt pean ma vastu vaidlema ühes teemapüstituses toodud argumendile: "Kui näiteks võimalik tööandja leiab inimese nime sellest nimekirjast ning otsustab teda selle pärast mitte palgata.."
Ja veel. Nende n-ö rongavanemate järelemõtlematuma osa sage argument (viidatud artiklite kommentarideski) , et teine vanem ei luba lastega kohtuda ja seepärast ei peaks ta raha ka küsima, on minu arvates lapsik. Loomulikult rikub kohtumisi takistav vanem samuti seadust ja on samavõrd taunimise ära teeninud. Aga kaubelda seda raha vastu? Või siduda oma lapse eest hoolitsemine sellega, kas teine vanem ka hoolitseb? Ma ei kujuta ette, et jätaksin ühegi kohustuse oma lapse vastu täitmata trotsist selle vastu, et lapse teine vanem on lapse õigused samuti hooletusse jätnud. Ma osaliselt jagan kartust, et lastele võib nimekiri tekitada piinlikkust ja muid lisamuresid.
|
|||||
Hanna kirjutas
Kas võiks teema arutamist alustada ka sellest vaatenurgast: kui mees ja naine otsustavad oma suhte lõpetada ja kumbgi oma teed minna, siis tehku seda inimlikult ehk viisakalt, ilma viha, vaenu ja tänitamiseta...? Usun sinisilmselt,et sellise suhte lõpetamise puhul käituvad lapsevanemad kordi teineteise suhtes respekteeritumalt ja seega ei peaks ka üks lapsevanem teisele KEELAMA kokkusaamist oma lapsega...ning elatisrahad laekuvad ilma "tabelita"last kasvatava vanema kontole. See on muidugi ideaalmudel. Edetabel ei aita, loota saab ainult väärikale käitumisele mõlema poole poolt, lapsed tuleb jätta mängust välja.