Ülikooli 18, 50090
Tartu
tel 737 5426
e-post eetika@eetika.ee
Uudistevood:
|
|
|
|
|
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Ülikooli 18, 50090 Tartu tel 737 5426 e-post eetika@eetika.ee Uudistevood: |
Vastutustundetu kunst9. mail, päeval, mil paljud tähistavad suure isamaasõja võitu ehk võitu fa¨ismi üle II maailmasõjas, tehti Tõnismäel kunsti. Noor kunstnik Kristina Norman paigaldas Tõnismäele kullatud pronkssõduri koopia, püüdes sel moel saada materjali oma Veneetsia biennaalil esitatava näituse „After-War“ jaoks. Ajakirjanduses avaldatud artiklid on siiani olnud ühemõtteliselt hukkamõistvad. Vastutustundetut käitumist taunib ka allakirjutanu. Vaatleme siinkohal mõningaid eetilisi aspekte, mis antud teemaga esile kerkivad. Valitud aeg ning sümbolid tekitasid reaalse ohu, et kunstitegemine oleks võinud muutuda vägivaldseks rahutuseks. Oli teada, et Tõnismägi ja selle ümbrus on neil päevil politsei kõrgendatud tähelepanu all. Seega oli mingit sorti intsidendi esinemine ette aimatav ning selle salvestamine oli kunstniku ambitsiooniks. Inimeste julgeoleku ohustamine on piisavalt tõsine asi, et seda ei tohiks lubada kunsti nimel. Kasu, mis saadakse esteetilise naudingu kogemisest kunstis, ei kaalu üles ohtu inimeste heaolule. Ei ole halb see, kui kunsti läbi püütakse avaldada näiteks protesti poliitikute käitumise või poliitilise korra kohta. Sotsiaalne kunst, mis peegeldab rahulolematust mingite ühiskondlike aspektidega, aitab probleeme näha uuest vaatenurgast ning leida paremaid lahendusi. Inimestel on õigus ühiskonna asjades kaasa rääkida, ka läbi kunsti. Kõigil EV kodanikel on ka põhiseaduslik õigus eneseteostusele, kui see arvestab teiste inimeste vabadusi ja õigusi ning on kooskõlas seadustega (§19). Kunstnike loominguvabaduse piiramine võib olla ebademokraatlik, aga antud juhtumi puhul on taunitav, et seati ohtu inimeste julgeolek, kes võib-olla juhuslikult või tööasjus sel hetkel Tõnismäel viibisid või kes selle läheduses elavad. „Kunstiteose“ autori arvates võis ta kunsti teha, aga kuidas on ülejäänud inimestega, kes nn kunstiprojektis kaasa lõid? Kas nemad teadsid, et tegemist on kunstiga? Kas on eetiline kunstis kasutada inimesi, kes ise ei teagi, milles nad osalevad? Seaduse järgi peab olema inimestele teada, kui neid mingil moel jäädvustatakse. Samuti peab inimesele jääma võimalus soovi korral enda jäädvustamist vältida (vt Isikuandmete kaitse seadus, §11, lõige 8). Antud juhul tekib kahtlus, kas meie kaaskodanikke lihtsalt ei kasutatud ära populaarsuse saavutamiseks seeläbi, et kõigepealt neid provotseeriti ning seejärel salvestati nende võib-olla mitte päris tavapärane käitumine? Selle ja paljude teiste näidete varal selgub, et kunsti ja dokumentalistika vallas kerkib sageli esile eetikat puudutavaid küsimusi. Ehk oleks kasulik integreerida eetika ja sotsiaalse vastutuse loengud nende ülikoolide õppekavadesse, kus kunstnike õpetamisega tegeletakse? Küsimus ei ole vaid ühe kunstniku tegevuses, vaid terve kunstivaldkonna maines rahva silmis. Autor: Aire Vaher Vt meediast: War "statue" reappears in Estonia. BBC, 10.05.2009 Vseviov: pronkssõdurilt kui sümbolilt tuleb eemaldada pateetiline tähendus. Postimees, 10.05.2009 Kuldsõduri autor: kunst peabki provokatiivne olema. Delfi, 11.05.2009 Merike Tamm. Pronkssõduri koopia äraviimine saab samuti kunstiteoseks. Postimees, 11.05.2009 Merike Tamm. Klenski: Tõnismäe häppening oli protest. Tallinna Postimees, 11.05.2009 Tuuli Aug. Provokatiivne "kuldsõdur" jõudis BBC-sse. Eesti Päevaleht, 11.05.2009 Kuld-Aljo¨at toetasid kultuurkapital ja ministeerium. Delfi, 11.05.2009 Erik Rand. "Kuldsõduri" projekti külmutamine lõhnaks tsensuuri järele. Eesti Päevaleht, 12.05.2009 Vseviov: kuldsõduri ümber toimuv on koomiline. Eesti Päevaleht, 12.05.2009 Kristina Norman. Mis keelt räägib kuldsõdur? Eesti Päevaleht, 12.05.2009 Marco Laimre. Ajakett 9. mail toimunust. Eesti Päevaleht, 12.05.2009 Jaan Elken: Kuldsõdur solvab eestlasi. Delfi, 12.05.2009 Vseviov: rahvuseid ei saa lähendada, nad peavad ise lähenema. Postimees, 12.05.2009 Sten Luiga. Kuldne puuslik ja õigusriik. Eesti Päevaleht, 14.05.2009 Erik Rand. Otsus "Kuldsõdur" biennaalile saata ei tulnud kergelt. Eesti Päevaleht, 14.05.2009 Muud materjalid: Eesti Kunstnike Liidu pressiteade 53. Veneetsia kunstibiennaali näituse kohta. 19.01.2009 Eetikaveebis: kunst ja eetika, sotsiaaleetika, eetika ja moraal Viimased 5 kommentaari : Ma nägin mingit katket intervjuust kunstnikuga, kelle üks põhilisi väiteid oli, et tegemist pole pronksõduri koopiaga, sest see ei ole pronksist ja on kuldne, seega ikka täitsa teine asi... Üldse ei seisnud kogu ta kontseptsioon üldse nagu eriti koos, ma kahtlustan, et lihtsalt vaimuvaesus. Midagi muud nagu pähe ei tule ja lohistame siis Aljo¨at mööda ilma. Kindlasti on ka pronksõduriga seonduvalt võimalik välja mõelda mõni äärmiselt mõjus kunstiprojekt, aga käesolev selleks ilmselgelt ei osutunud... Mulle tundub, et kõik oluline on selle projekti kohta ära öeldud siin: Kuidas saab olla sotsiaalse või mis tahes kunsti eesmärk heaolu? Kuidas heaolu üldse puutub eetikasse? Kunst võib ja üha enam ka suudab ärritada, mitte ainult (esteetilisi) naudinguid pakkuda. Kas meie elu ongi siis nüüd juba nii raske, et muidu enam heaolu ei ole võimalik saavutada, et seda peab kunsti abil tekitama. Kas hakkamegi kunstnikele riigipalka maksma?! Ma saan aru, mida Aire Vaher mõtleb, kuid see mõtteviis tahaks meid küll viia tagasi soveti- või mingisse muusse totalitaristlikku aega. Metaeetikat loomulikult :)
|
|||||
 |  |  |  |  |
yks kirjutas
syndikaadis oli laiapeal sel teemal paar head artiklit:
http://syndikaat.ee/news.php?uID=3022&lang=est
http://syndikaat.ee/news.php?uID=3041&lang=est