Teadustöö eetika

Teadustöö eetika üldine eesmärk on rakendada eetika aluspõhimõtteid teaduslikule uurimistööle. Küsimuse all on näiteks, kuidas korraldada inim- või loomkatsetega seotud teadustööd, mida võtta ette teadusliku väärkäitumise, näiteks plagiaadi, väljamõeldud andmete, sabotaaži või muud sorti petmise korral ja kuidas suhtuda vääritust teost teatamisse (whistleblowing). Iga teadlane puutub uurimistöö kõigis etappides kokku eetiliste probleemidega ning juba uurimisteema valik kujutab endast eetilist otsust.

Teadustöö eetikat on siiani kõige rohkem rakendatud biomeditsiinilise uurimistöö juures, kuid eetika on oluline ka teistel aladel. Näiteks sotsiaal- ja humanitaarteadustes võivad esile kerkida veidi teistsugused küsimused kui reaal- või loodusteadustes, kuna uurimisobjektid ning -meetodid on distsipliiniti erinevad. Niisiis on teadustöö eetika tihedalt seotud teadlase eetikaga, teadustööd tehes peab teadlane arvestama valdkondlike erisustega.

Kogudes uurimisobjekti kohta teadustööks vajalikku informatsiooni, ei tohi osalisi kahjustada. Eriti ettevaatlik tuleb olla juhul, kui uurimisobjektiks on inimene. Tähelepanu tuleb pöörata märksõnadele nagu ausus, privaatsus, anonüümsus, konfidentsiaalsus. Igas inimuuringutega kokku puutuvad valdkonnas (nt sotsioloogia või psühholoogia) tuleb uuritavaid informeerida kõigest, mis uuringu jooksul toimub või mis võib juhtuda, ning uuritav peab olema vabatahtlikult nõus uuringus osalema. On selge, et haavatavate inimestega manipuleerimine või usalduse kurjasti ära kasutamine pole lubatud.

Oluline on ka meetodi valik. Kuna pole olemas läbinisti häid või halbu meetodeid, tuleb õigesti otsustada, milline meetod on milliste andmete hankimiseks kõige sobivam. Nii intervjuud läbi viies, juhtumianalüüsi kasutades kui ka fookusgruppidega töötades tuleb tähelepanu pöörata eetilistele aspektidele. Ajalooteaduses on oluline roll tõlgendamisel, mistõttu võib väita, et objektiivset ajaloolist tõde ei eksisteerigi, kuid sellest hoolimata peab õiglane ajaloolane looma sellise tõlgenduse, mis arvestab allikatega võimalikult mitmekülgselt ja tasakaalukalt. Ka eksperimentide korraldamine, mis on mitmetes distsipliinides laialdaselt levinud, võib osutuda problemaatiliseks, kuna on vaja otsustada, kui kaugele võib tehislike olukordade tekitamise ning nende põhjal järelduste leidmisega minna.

Omaette alavaldkonna moodustavad uurimislaborites esile kerkivad eetilised probleemid, näiteks kuidas käsitleda ohtlikke aineid või millised peaksid olema laboris tegutsevate teadlaste või ka üliõpilaste omavahelised suhted. Sarnased küsimused võivad esile tulla ka näiteks humanitaarteadlaste hulgas, kuid eriliseks muudab siinkohal olukorra just asjaolu, et laboratooriumis võivad turvariskid olla suured ning mõtlematute sammude tagajärjed seetõttu väga tõsised.

Lisaks tuleb tähelepanu pöörata arvutikeskkonnas läbiviidavate uuringutega seotud eetilistele küsimustele. Antud teema on oluline, kuna vaid väga väheste uuringute teostamisel ei kasutata tänapäeval arvutit.

Pildi päritolu: www.teadus.ee